Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes; 5)lahustub:lahuses: Cu(OH)2+ 4NH3*H2O=(CuOH3)4(OH)2=4H2O K;omadused: 1)(C6H10O5)n +nH2O=nC6H12O6(glükoos)
tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu. Määramine: galaktoos-monoa. Amüloos-polü, tselluloos-polü. Laktoos-di, sahharoos-di, fruktoos-mono, amülopektiin-polü, glükoos-mono, glükogeen-polü,tärklis-polü, maltoos-di Mono- C6(HO),C5 (HO), Di-C12(HO),C10(HO) Polü-(C6H1005)n. Polü siis kui n on sees. Tärklise ja tselluloosi püsivus- Tselluloos on püsivam.(C6H10O5)n-tärklis (C6H10O5)n-----> nC6H12O6 (-glükoos) (Amülaas, ensüümid) Tselluloos------> n(C6H12O6) (-glükoos) (tsellulaas, konts. Happed bakterid) Magusus- glükoos, sahharoos,fruktoos,sünt. magusained magusamaks . --------------------------------> Kasutamine: Glükoos-Meditsiinis.Sahharoos-kasutatakse toidumaitsestamisel, kondiitritööstuses, konservant Tärklis-Toidu valmistamiseks, tabletid(meditsiinis)Tselluloos-
Tärklis on kõrgmolekulaarne aine ehk polümeer looduses moodustub rohelistes taimedes fotosünteesil. 6CO2+6H2O->C6H12O6+6O2 C6H12O6->n(C6H10O5)+ nH2O Tähtsaim keemiline omadus: 1) Mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsib n(C6H10O5)+ nH2O -> n C6H12O6 (seedimine) Seedekulglas: n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess)
hästi vees. Värvuselt valge. Magusa maitsega, sulamis temperatuur 146C TÄHTSUS Tähtis energiaallikas ja vere Vajatakse nukleiinhapete koostisosa. sünteesiks. E S I K U D DISAHHARIID POLÜSAHHARIIDID e. POLÜOOSID Sahharoos Tärklis Tselluloos C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n 1)suhkrupeet-ja roog 1)taimejuured (kartul) 1)taimerakukestad 2)banaan, arbuus 2)seemned (teravili) 2)puuvill 3)kase-ja vahtramahl 3)varred 3)okaspuu puit 4)mais 4)taimerakkud 4)vatt 5)puuvillane riie 6)linane riie 7)paber
Riboos Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis Tselluloos Valem C5H10O5 C6H12O6 C6H12O6 C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n Leidumine Glükoosi leidub rohkesti viinamarjades Fruktoosi leidub rohkesti puu-ja Sahharoosi leidub rohkesti Leidub siis taimeriigis Vatt, puuvillane ja linane riie looduses juurviljades, marjades, õites ning ka suhkrupeedis, vahtramahlas, seemnetes nagu(rukis, koosenvad põhiliselt
Neid leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 12. Sahhariidide klassifikatsioon. 3 suurt rühma: 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud 3-6 süsinikku (C6H12O6 glükoos/fruktoos) 2) oligosahhariidid e madalmolekulaarsed liitsuhkrud koosnevad 2-3 monosahhariidi jäägist (C12H22O11 sahharoos e roo- e peedisuhkur; laktoos e piimasuhkur; maltoos e linnasesuhkur kaks glükoosijääki) 3) polüsahhaariidid e kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud (C6H10O5)n n väärtus tuhandetes (tärklis, tselluloos, glükogeen) 13. Glükoos (viinamarjasuhkur) molekul kannab nii alkoholi kui aldehüüdi omadusi CH2 CH CH CH CH - CHO | | | | OH OH OH OH 14. Glükoosi füüsikalised omadused: > valge värvus > kristalne aine > lahustub vees > sahharoosist vähem magusam 15. Glükoosi keemilised omadused: > glükoos oksüdeerub aldehüüdrühma arvel karboksüülhappeks (glükoonhape) - hõbepeeglireaktsioon
See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon
Aldehüüdide keemilised omadused: Kuna sahharoosi molekul ei sisalda vaba aldehüüdrühma, puuduvad tal ka redutseerivad omadused. Hüdrolüüsi tõttu võib pikemat aega seisnud suhkrulahus anda aldehüüdrühma tõestusreaktsiooni. Käärimine: Vesilahus võib osaleda paljudest käärimisprotsessidest , ka alkoholkäärimisest C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega
Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 Tärklisega sarnane struktuur Kiuline ehitus Taimedel on konstruktsioonimaterial Veesõbralik Põleb hästi Rasvad Glütserool ja rasvhapped Loomsed rasvad Taimsed rasvad Kaksiksidemed Vett-tõrjuvad Valgud Looduslikud polümeerid Koosenevad aminohapetest Väga reageerimis võimelised Tundlikud Kohanenud elutegevuseks alla 40C
Leidub valmis marjadesja puuviljades ja soovitatakse diabeedikutele kuna fruktoos ei vaja rakku pääsemiseks insuliini. 3) riboos - C5H10o5. 4) desoksüriboos - C5H10o4 Oligosahhariidid 1) maltoos - C12H22O11 linnasesuhku. Samuti väga hästi imenduv süsivesinik, mida sportlased kasutavad suurema lihasmassi saavutamiseks treeningute ajal. 2) laktoos - piimas sisalduv suhkur 3) sahharoos - suhrupeedis ja suhkruroos sisalduv suhkur Liitsuhkrud 1) tärklis - C6H10O5(üldvalem) leidub kartulites ja sibluates ning banaanis 2) tselluloos - C6H10O5 taimede ehitus materjal. Meile tuntud ka kui paberi tooraine. 3) klitiin - C6H10o5 putukate toesed ja seente rakukestad on sellest tehtud. Nagu eelpool mainitud siis inimene saab oma põhiosa energias just süsivesikutest ja kui täpsem olla siis 60% energiast tuleb just süsivesikutest. Ning need aitavad sportlasel rasketest treenigutest taastuda efektiivsemalt ja et lipiitide
2CH3OH + 2Na -> 2CH3ONa + H2 3) Võivad dehüdraatuda tulemusena tekib alkeen C2H5OH -> H2C=CH2 + H2O 4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest (C6H10O5)n ->(ensüm) (C12H22O11) C12H22O11 -vesi -> 2C6H12O6 kääritamine-> 2C2H5OH + CO2 b) Mittetoiduainetes 1) tselluloos C6H10O5 + H2O -> C6H12O6 kääritamine-> C2H5OH + 2CO2 2) eteenist H2C=CH2 + H2O -> C2H5OH Füüsikalised omadused: moodustavad omavahel vesikiksidet, ka veega, hüdrofiilsed, pikema C-ahelaga vees hästi ei lahustu, mürgised (eriti metanool), narkootilise toimega
eetrit kasutati sulamis- ja anesteesiana uimasti keemistemperatuur madalamad vee (20 ml omast eluohtlik) Tselluloos (C6H10O5)n Vees ei lahustu, Taastuv sulamistemperatuur algmaterjal (polüsahhariid) puudub, keemiatööstusele, laguneb 300°C kütused, glükoos (piiritus)
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
! b) Fruktoos (puuviljasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Kõige magusam, puuviljades. MESI= FRUKTOOS+GLÜKOOS! 2) SAHHAROOS (disahhariid) Suhkrupeet, suhkruroog! Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin
Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Tselluloos on paberi, etanooli, mitmete tehiskiudude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks. Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir. Glükoos C6H12O6 Fruktoos C6H12O6 Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on
ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv.Kasutan tapeedi seina kinnitamissel 5.Tärklis- puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Kasutan tapeedi seina kleepimseks . 6.Etanool - tanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole.
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin.
*reageerib nõrga happesoolaga CH3COOH + NaHCO3 (söögisooda)-> CH3COONa+H2O+CO2 Etaandihape ehk oblikhape HOOC-COOH *valge *tahke *vees lahustuv *sulamistemp. üle 180°C Suhkrud, süsivesikud ehk sahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 Laktoos ehk piimasuhkur C12H22O11 Maltoos ehk linasesuhkur C12H22O11 Polümeersed suhkrud on tärklis ja tselluloos, mõlema valem on (C6H10O5)n Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 füüsikalised omadused*valge *kristalne *vees väga hästi lahustuv *magus *kõige kergemini energiat andev suhkur *leidub väga palju viinamarjas Keemiline omadus: Käärimine C6H12O6 ->2C2H5OH+2CO2 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 füüsikalised omadused:*koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi molekulist *magus *valge *kristalne *kuumutamisel laguneb kergesti
piimanäärmetes 1) oluline energiat andev toitaine mudel koosneb glükoosist ja 2) tahke, valge, kristalliline aine galaktoosist 3) vees lahustuv TÄRKLIS 1) valge, krudisev 1) taimejuurtes (kartul) 1) oluline energiat andev toitaine (C6H10O5)n 2) hüdrofoobne 2) seemnetes (teravili) 3) tahke 3) vartes TSELLULOOS 1) valge, tahke 1) taimerakukestades 1) energiliselt tähtis varuaine (C6H10O5)n 2) vees lahustumatu 2) struktuuripolümeer 2) varustab töötvaid lihaseid
Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub
Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub
kolesteroolisisaldust. Kõrge kolesterool põhjustab veresoonkonna haigusi. Mis funktsionaalrühmi sisaldavad sahhariidid ? Vastus : Sahariidid ehk glütsiidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Sahhariidid sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. Üldvalem CnH2mOm Millistest ainerühmadest koosneb tärklis ? Vastus : Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n.Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Denatureerumine ? Vastus: kalgendumine (ruumilise kuju muutmine) hapete, raskete metallide, soolade või füüsikaliste mõjutuste teel. Rasvade liigitus ? Vastus : Rasvasid leidub kõikides taimsetes ja loomsetes organismides. Seepärast liigitatakse rasvu taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Rasvade omadused ? Vastus : Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked
sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutamine. Ehitus: valem: (C6H10O5)n, kus n (elementaarlülide arv) on 7000-15000. Füüsikalised omadused: tahke, ei lahustu vees, põleb, tugev. Keemilised omadused: vees lahustumatu, puudub
- Moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale - C6H12O6- glükoos, fruktoos - C5H10O5- riboos 2) oligosahhariidid: tekivad 2- 10 monosahhariidi ühinemisel - C12H22O12- sahharoos (tavaline suhkur) Maltoos (linnase suhkur) Laktoos (piimasuhkur) 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke - [C6H10O5]n- tärklis, tselluloos, glükogeen Tsüklilise sisemolekulaarse poolatsetaali teke: Glükoosi keemilised omadused: 1. oksüdeerimine (hõbepeegli reaktsioon) C5H11- CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag Glükoonhape 2. redutseerimine (+H2) C5H11O5CHO + H2 CH2OH(CHOH)4CH2OH Sonbiit 3. käärimine a) alkoholikäärimine
tähtis toitaine, natuke magus, käärib väga hästi leidub taimedes, eriti viinamarjades, kasutatakse ravimite magustamiseks 11. glükoosi lagunemine e rakuhingamine- C6H1206=6CO2!+6H2O fotosüntees- 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2+6H2O 12. Glükoos- toitudes eriti viinamarjades, käärib hästi, tähtis toitaine Fruktoos- eelkõige puuviljades, magusaim, 13. Sahharoos- C12H22O11 leidub taimedes(suhkrupeet ja roos)laguneb seedimisel kui ka pärmseente toimel 14. Tärklis- (C6H10O5)n- looduslik polümeer, valge pulbriline aine, külmas vees ei lahustu, tähtis toit- ja varuaine 15. Tselluloos- (C6H10O5)n- tähtis looduslik sahhariid, märgub kergesti, põleb hästi 16. Tärklis- tähtis toitaine Tselluloos- märgub kergesti, põleb hästi 17. Rasvad on vett tõrjuvad ühendid, saadakse glütseroolist ja rasvhapetest, leidub elusorganismides 18. Rasvad- ei märgu, loomsed tahked ja taimsed vedelad, mõned rääsuvad õhu käes
· Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine) (harj. 1 10 lk 93 96) 6. Oska koostada etteantud molekulivalemi järgi isomeere ja isomeere ära tunda. (harj. 1 8 lk 98) 7. Polümeerid mõiste, saamisreaktsioonid, näited. (harj. 1 14 lk 101 104) 8
tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Tärklis Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O. Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70).
emapiimas c) koostis- glükoos + galaktoos 19) Mis on invertsuhkur? Glükoosi ja fruktoosi segu. Tuntuim invertsuhkur on mesi 20) Mis on karamell, kus seda kasutatakse? Sulanud sahharoosi pruunikas mass. 21) Mitu korda on magusained sahhariin ja aspartaam magusamad sahharoosist? Sahhariin 500x, aspartaam 200x Magususaste kasvab glükoos→ sahharoos→ fruktoos Tärklis. Tselluloos 1)Tärklis (valem, millest koosneb, füüsikalised omadused). (C6H10O5)n ; koosneb α-glükoosi jääkidest; valge, sõrmede vahel krudiseb, külmas vees ei lahustu, kuumas pundub ja moodustab kliistri. 2) Tärklise hüdrolüüs ensüümide toimel hüdrolüüsib tärklis inimorganismis glükoosiks, mis on inimese energia allikas. 3) Mis on dekstriinid? 4) Miks tekivad hammastesse augud? 5) Tärklise tõestamine 6) Tselluloos (valem, koostis, leidumine, füüsikalised omadused, kasutamine) (C6H10O5)n ;
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
Tagajärg: bakterid eritavad jämesooles mürgiseid aineid 10. Suhkruhaiguse põhjuseks: keha toodab liiga vähe või ei tooda üldse hormooninsuliini kõhunäärmes ja seetõttu glükoos ei pääse rakkudesse vaid jääb vereringesse. Tagajärg: veresoonte/kapillaaride kahjustused silmades ja neerudes. 12. Di-ja polüsahhariidid kuuluvad eetrite aineklassi. 13. Rakud saavad energiat glükoosist. C6H12O6+6O2----6CO2 + 6H2O + energia tselluloos (puidu põlemine) (C6H10O5)n 14. fotosüntees 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid. 15. Taimed sünteesivad tärklist glükoosist. nC6H12O6----(C6H10O5)n + nH2O. Polükondensatsioon 16. tärklise hüdrolüüsi võrrand (C6H10O5)n + nH2O---- nC6H12O6. Tärklis laguneb ensüümide abil glükoosiks.
Süsivesikud ehk sahhariidideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C, H, O ning milles H ja O vahekord on nagu vees H2O. Üldvalem CnH2nOn ehk Cm(H2O)n polühüdroksükarbonüülühendid Liigitus: Monosahhariidid ehk Oligo ehk di-sahhariidid Polüsahhariidid monoosid C6H12O6 glükoos C12H22O11 nC6H12O6 -> (C6H10O5)n + C6H12O6 fruktoos C6H12O6 + C6H112O6 -> nH2O C12H22O11 + H2O Tärklis, tselluloos Keemilised omadused: glükoosi eeskujul 1) -CHO rühma tõttu oksüdeeruvad a) b) Cu(OH)2 t->CuO+H2O 2) Redutseeruvad H2 toimel 3) Reageeri mineraalhapetega ja hüdroksiididega, kus 4 ja 5 C asendatakse metalli ja happega moodustavad estreid.
ka kliistrit tehes. Arvestama peab sedagi, et pikka aega seisnud kartulijahu hakkab oma kliisterdamisomadusi kaotama. Vahel tuleb aga tärklise kliisterdumist toiduainetes lausa vältida: näiteks makaronides, mida valmistatakse tainast ning kuivatatakse mitu tundi mõõdukas soojuses. 6 Ehitus Tärklis on jääkide polümeerid (C6H10O5)x . Taimsed varuained, mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega
CHO-> -COOH Hapukapsas Glükoos mis pooldub. C6H12O6 2CH3CH(OH)COOH + 22,5 kcal(94kj) Tärklis on glükoosi jääk Koosneb: amüloos- n kuni200, spiraalne, hargnemata ahel(20-40%) lahustub keevas vees Amülopektiin- n kuni 6000 hargnenud ahel Hüdroskoopne: vesi ei lahustu vaid pundub, soojenemisel tekib kliister. I värvib tärklise vesilahuse siniseks, värv kaob soojendamisel. Hüdrolüüs: tärklisdekstriinidmaltoosglükoos (sai, jahu) TSELLULOOS C6H10O5 Struktuur- glükoosi jääk. N kuni 10 000. hargnemata ahelad. Hüdrofiilne- ei lahustu vees. Hüdrolüüs: Tsellulooslühenenud aheladglükoos Levinuim pdisahhariid maal. H H | | tärklis C C / O H
• Kvaliteetseid toiduaineid toodetakse toorme ümbertöötlemise meetoditega, mis tuginevad füüsika, keemia, mehhaanika, soojustehnika, mikrobioloogia ja biokeemia seadustel. • 4. Tärklise põhiomadused: teke, keemiline koostis, struktuur jt. Omadused • PEAMISED! -Tärklis on süsivesik, mis koosneb paljudest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. - Keemiliselt omaduselt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärklis polüsahhariidide hulka. - Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. - Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. - Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. - Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See
molekuli konformatsioonis. Biokatalüüs on orgaaniliste ühendite keemilise muundamise protsess, mis viiakse läbi looduslikke katalüsaatoreid – ensüüme – kasutades Kuidas liigitatakse sahhariide? Too iga liigi kohta näide. Iseloomusta looduses kõige enam esinevat polüsahhariidi (tselluloosi) Monosahhariid-aldoosid, ketoosid Disahhariid-sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid-tselluloos, tärklis Tselluloos- Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C6H10O5) Kuidas jaotatakse kiudaineid. Too mõlema liigi kohta näide Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides.
TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel
9. Milliste ainete molekulidest on moodustunud sahharoosi molekul? Sahharoosi molekul on tekkinud glükoosi ja fruktoosi molekulidest, 10. Milliste ainete molekulidest on moodustunud tärklise molekul? Glükoosi ja vee molekulidest 11. Mida tähendab ,,looduslik polümeer"? ühe või mitme monomeeri liitumisel tekkinud kõrgmolekulaarne ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest. 12. Tärklise valem ja omadused? C6H10O5, valge pulbriline aine , külmas vees ei lahustu , kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse-klistiiri , annab joodiga lillakassinise värvuse. 13. Millise ainega saab tärklist tõestada? Joodiga 14. Millistes taimedes on rohkesti tärklist? Teraviljades ja kartulites. 15. Tselluloosi valem ja omadused? C6H1005. On kilulise ehitusega , tugev ja painduv , ei lahustu üheski tavalises lahustis. 16. Kuidas teame, et tselluloos ei lahustu vees?
2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…). Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes
Monooside 4 esindajat- desoksüriboos C5H10O4 dna`s kromosoomis igas rakus päriliku info säilitamine, C5H10O5 riboos rna`s igas rakus päriliku info ülekanne, C6H12O6 veres viinamarjas ja teistes taimedes energiaks ja toiduks, fruktoos puu ja juurviljades energiaks ja toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos taimerakukestades toes ja kaitse, kitiin lülijalgsete rakukestas toes ja kaitse, tärklis taime juures ja varres varuenergia ja varutoitained Glükoos- valge värvuseg, vees hästi lahustuv kristalne aine. Kas: energiaallikana ja ravimina, klaasi ja tekstiilitööstuses Tselluloos- tahke, värvuseta, kristalse struktuuriga aine, ei lahustu, kas: paberitööstuses
laktoositalutamatus Huvitav : 90% aasia täiskasvanutest ei saa tarbida laktoosi sisaldavaid produkte Polüsahhariidid - koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil: nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O energia varuaine taimedel (sibulates,mugulates,teraviljades) Riis, mais, kartul eriti tärklisi rikkad sooltorus hüdrolüüsi järel laguneb glükoosiks (C6H10O5)n + nH2O --H2SO4 nC6H12O6 Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes, koosneb glükoosijääkidest Energeetiline reserv,varu Glükoosi ebapiisuvusel laguneb glükogeen glükoosiks Peamine glükoosi varude vorm loomses rakus Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks Tselluloos kõige levinum orgaaniline aine Maal Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%) taimeraku kestade peamine koostisosa
invertsuhkru lahus on mesi. · Karamelliks nimetatakse sahharoosi kuumutamisel tekkinud pruuni massi. · Polüsahhariidiks nimetaqtakse polümeeri mis koosneb monosahhariidide jääkidest. Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1. struktuursed plüsahhariidid 2. varupolüsahhariidid 3. muude ülesannetega polüsahhariidid · Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Tärklist saab tõestada Joodireaktsiooniga. · Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C 6H10O5)n Tselluloosi leidub kõige rohkem puuvillas ja okaspuu puidus. puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine.
C12H22O11 on levinuim org. aine Maal. organismis) (hingamisel) eralduvad Taimede rakukestad. Puit, süsihappegaas ja vesi: Maltoos e. linnase- puuvill jt C6H12O6+6O26CO2+6H2O suhkur Disahhariidide peamine keemiline omadus on hüdrolüüs: (C6H10O5)n C12H22O11+H2O C6H12O6+ Tärklis(-glükoosi C6H12O6 jääkide polumeer) sahharoos glükoos (C6H10O5)n fruktoos Tselluloos Invertsuhkur C12H22O11+H2O C6H12O6+ (-glükoosijääkide C6H12O6 polümeer) Laktoos glükoos
6. Milliseid kiudude liike Te teate? 1. Looduslikudkiud ( Taimsed ja loomsed) 2. Tehiskiud (viskoos ja atsetaat) saadakse taimsete kiudude töötlemisel 3. Keemilisedkiud ( polüester ja amiidid) 7. Loomse päritoluga kiud on polüamiidkiud ja need koosnevad alfaamiinohapetest (siid ja vill) 8. Puuvillakiu põhiline koostisaine on tselluloos (aine nimetus) ja selle keemiline koostis on (valige õige!) (CH2-CH2-)n, (C6H10O5)n, , sisaldab rühma –CO-NH-; 9. Temperatuuri suhtes on puuvillakiud (valige ja kriipsutage alla) vastupidavad/ei ole vastupidavad? Põhjendage! Temperatuuri tõusmisel muutub riie pruuniks ja kiud katkevad. Puuvill on vastupidavam kui nilon 10. Taimseid tehiskiude saadakse (valige!) tärklise/tselluloosi keemilisel modifitseerimisel. 11. Tehiskiu viskoosi /atsetaatkiu saamiseks töödeldakse tselluloosi (nimetage aine ja valige töötlemiseks kasutatav aine loetelust
Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel nähtavad. Aastarõngaste abil saame määrata puude vanuse. Puidu koostisosad Kõige rohkem leidub puidus tselluloosi ( 40-50% ) .Tselluloos on looduslik polümeer. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloos põleb hästi. Tselluloosi summaarne valem on C6H10O5. 3 Ligniini sisaldus on puidus 20-30%. Ligniin on looduslik polümeerne ühend. Ligniin põhjustab rakkude puidustumist. Puidus leiduva tselluloosi eraldamiseks ligniinist tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi ligniinist täielikult eraldada pole võimalik. Hemitselluloosi leidub 20-30%. Hemitselluloos on tavaliselt tselluloosi saateaine.
2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos: heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv(molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks), suhkrust vähem magus. Esineb eelkõige viinamarjades (tekib paljudes taimedes fotosünteesil), veres ja mees. Kasutatakse meditsiinis(põh. energ. allikas organismidele), peeglite tegemisel(hõbepeeglireaktsioon
- Linnasesuhkur: toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, õlus Laktoos – galaktoos + glükoos - Piimasuhkur: piimas, organismis on ensüüm, mis lõhustab seda Trehaloos – glükoos + glükoos - Seenesuhkur Tselluloos - Põleb, ei lahustu vees, märgub, püsib koos tänu vesiniksidemele, paber, puuvill, etanooli tootmine Tärklis - Ehitatud alfa-glükoosi molekulidest, taimede varuaine, peaaegu hargnemata, ei lahustu vees, põleb (C6H10O5)n + 6O2 –> 6CO2 + 5H2O, pundub vees ja soojendamisel tekib kliister Glükogeen - Loomne tärklis, loomade varuaine, tekib koos valguga, kiire energia 7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped. Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi) Peptiidside – side, mis on kahe aminohappe vahel. Vaata paberilt: Vesinikside Mittepolaarne kovalentne side Sulfiidside Iooniline side Ehitus: FIBRILAARVALGUD:
kartulijahu. See katab suure osa inimese energiavajadusest ja on taimede glükoosivaru. Paljudele meenub tärklisega seoses kissell ja kliister, mõnele isegi tärgeldatud pesu. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tselluloos (C6H10O5)n on kiulise ehitusega aine(polüsahhariid). Ta on tugev ja küllaltki kõva ning ta ei lahustu üheski tavalises lahustis. Üks tuntumaid tselluloose on puuvill, mida palju endal seljas armastavad kanda. Veel on putukate ja vähkide kõva koorik sellest valmistatud. Tselluloos on veesõbralik ja märgub veega kiiresti, ka hästi. Tselluloosiga puutume kokku iga päev, sest paber ja puit kuuluvad ka siia. Järgmine süsinikuühendi rühm on rasvad
Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Imetajate toidus esineb laktoosi peamiselt piimas. Tselluloos Glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariidid,elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n kus n on elementaarlülide arv. Kõige levinum orgaaniline aine Maal. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), oksapuidus (45%) Hüdrolüsüüb väävelhappe juuresolekul ja moodustub glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (nt. lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-,trinitrotselluloosi. Valgud ehk proteiinid
Lõppliide hape. Nt. Propaanhape. H H OH CH3 CH2 COOH | | | C2H5COOH H -- C -- C -- C = O | | H H · Valemid Glükoos/Fruktoos C6H12O6 Sahharoos C12H22O11 Glükoosi käärimine - C6H12O6 > 2C2H5OH + 2CO2 Ained : glükoos etanool süsihappegaas Tärklis/Tselluloos (C6H10O5)n · Redoksreaktsioonid Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, ta võtab elektrone juurde. Redutseerija oksutatsiooniaste auureneb, ta annab elektrone ära. 3P + 5HNO3 + 2H2O = 3H3PO4 + 5NO P0 > P5 redutseerija P 5e- | 5 N5 > N2 oksüdeerija N + 3e- | 3 · Reaksioonirida S > SO2 > H2SO3 > K2SO3 > KOH > KCl S + O2 = SO2 SO2 + H2O = H2SO3 H2SO3 + K2O = K2SO3 + H2O K2SO3 + RbOH = Rb2SO4 + 2KOH KOH + HCL = KCl + H2O · Elektronskeem
sioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( veri, lümf); 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? - 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid – Tärklis Glükogeen Tselluloos. 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Glükoos C6H12O6: esineb kõikide imetajate piimas. Riboos C6H10O5 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. Fruktoos C6H1206: magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades. Desoksüriboos C5H10O6 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur (dna) 10.Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Kodus kasutatav, suhkrupeedis, roos. 11.Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtus
annaabi.ee 
