Mask h????-m???? Kirjutada VBA-funktsioon, mis leiab, kas tekst vastab ettea Maskis on küsimärk (?) sümboliks, mis asendab ühte suva Vastused Näiteks: Kärla ja Käina vastavad maskile Kä??a, aga Kärd Tekstid Vastused oma funktsioonigaTekstide pikkus peab olema ühesugune. hanna-liis VÄÄR #NAME?ABI: VBA-lause Exit Function lõpetab funktsiooni töö. hanna-liisa VÄÄR #NAME? hanna-maria TÕENE #NAME?Funktsiooni päis võiks olla selline: hanna-stina VÄÄR #NAME?Function võrdlus(sõna, mask) As Boolean hannaliisa VÄÄR #NAME? helga-marie TÕENE #NAME?Sisestage valem töölehele, kopeerige ja vaadake, kas sait vastused. helgi-...
Koostada VBA-programm (makro), mis muudab keskmisest pikemate tekstide kirja rasvaseks, keskmisest lühemate tekstide kirja kaldkirjaks. Keskmise pikkusega tekstide kiri jääb tavaliseks. Makro siduda mingisuguse graafilise objektiga. Andmed asuvad täidetud lahtrite piirkonnas, mis algab lahtrist nimega nimed. Keskmist pikkust väljastada ei ole vaja. hanna helle-mall adelaida afanasi hanna-liisa helle-malle adelaide afanassi hanna-maria helle-mare adelbert afanassia hanna-stina helle-mari adele-johanna aglaida hannaliisa helle-reet adele-marie agnessa helga-marie helmi-adele adele-pauline agrafena helgi-maie helmi-irene adele-rosalie agrepina helgi-maret helmi-marie adelheid agripina helju-laine hilda-adele adeliine agrippina helju-marie hilda-alide adelina aino-adele helle-li...
................................................................................................5 1.2. Vanaisa kooliaastad..............................................................................................8 1.3. Vanaisa tööaastad...............................................................................................12 4 I PEATÜKK Minu vanaema noorpõlve lugu Minu vanaema Helju sündis 29. oktoobril 1931 Puhja vallas Mõisanurme külas Raitsi talus. Mõisanurme küla asub Tartu-Viljandi maantee ääres, Tartust umbes 20 km kaugusel. Vanaema oli raske laps, kaalus sündides 4 kilogrammi. Tema ema abistas sünnitamisel emaema Mari Kaiv. Hoolimata suurest sünnikaalust kasvas temast väike sale naine, kelle pikkuseks on 1,58 m. Vanaema oli peres kolmas tütar. Vanem õde Linda oli sündinud 1924.a. Linda elab praegugi Raitsil ning on suguvõsa kooshoidja
SUITSETAJATE STATISTIKA MINU TÖÖKOLLEKTIIVIS LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 31.10.2014 Sissejuhatus Käesoleva materjali olen koostanud näitamaks kui palju on meie seas suitsetajaid. Samuti näitab koostatud statistika kui vähesed meist suudavad suitsetamise tegelikult maha jätta. Selleks uurisin suitsetamist oma töökollektiivis. Küsitletud on kõik meie ettevõttes töötavad inimesed, lihttöölistest firmajuhini. Küsitletuid on kokku 57. Küsimus oli sõnastatud nii: Kas olete suitsetaja, mittesuitsetaja või olete mingil hetkel jätnud suitsetamise maha? Järgnevalt toon välja kogutud ja töödeldud andmed ning statistika. NIMI 1. Aive KÜSITLETUTE 2. Andres 1 3. Andres 2 4. Anna NIMEKIRI 5. Anne 6. Anneli 7. Enriko 8. Georg 9. Gerda 10.Hanna-Maria 11.Heiki 12.Heldi 13.Helju 14.Helvi 15.Henro 16.Hillar 17.Ilse 18.Irina 19.Jaanika 20.Julia 21.Jüri 22.Kalle 23.Kalli ...
Minategelane mattis Manni maha, rohkem ei ole ta teda näinud. Järgmisel päeval läks mt esimest korda koos emaga linna. Sinna sõideti bussiga. Pargis muusikat kuuldes mõtles mt taas, et on laps-rahva tulevik. Ema ostis talle jäätist, kuna mt seda aga varsti ei tahtnud, oli ema õnnelik kui sai selle ise ära süüa. Emal oli vaja tutvuse kaudu hankida tõend, et on riigile müünud toore seanaha. Seni kuni täiskasvanud asju ajasid, läks mt. Heljuga välja. Helju näitas talle lambanahku. Nad peksid üksteist nahkadega, minategelasel sai kõrini ning ta hirmutas Heljut, tehes tigeda näo ning sisistades: " Metsavana tuleb!" Helju andis talle seejärel lepituseks paberist nuku. Mt. pesti lambarasvast puhtaks ning nad läksid emaga kohvikusse, seejärel raamatupoodi. Mt. sai kaks raamatut, sest vihikuid maalastele ei müüdud. Koju jõudes avastasid nad, et kolm nende kana oli maha murtud. Ema ja vanaema hakkasid sulgi kitkuma
Teose analüüs ''Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud'' Kerttu Rakke Juhendaja: Helju Sibul-Seppä Koostas:Raija Ridal 301Õ Tallinn 2009 Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud räägib neljast naisterahvast kelle elud kulgevad ühes linnaosas kus nad on üksteise naabrid.See raamat kirjeldab nende elu kaheteistkümne kuu vältel.Igaüks neist on omapärane oma mineviku,oleviku ja tuleviku pärast.Neil on erinevad maailmavaated ja ka elu probleemid. Karin on vanemas eas naisterahvas kelle elukaaslane suri ja mehe lapsed
Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist, 1971-75 operetisolist ja aastast 1975 samas teatris inspitsient. Tantsinud solistina kontserditel mitmes Euroopa ja Aasia riikides, esinenud varieteekavades Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis lastelavastuses kui ka teleseriaalides. 1960-1984 oli Väino Aren abielus baletitantsija Helju Naelaga. Anu Kaal oli ta elukaaslaseks aastast 1986. Eesti Teatriliidu liige aastast 1952. -3- Estonias Väino Aren jäi silma koreograaf Anna Ekstonile, kes tegi talle ettepaneku tööle tulla Estonia teatrisse. Aren tuli Estoniasse tööle 1950. aastal, kui ta oli alles 16-17. Sellest minekust algas Väinol tõsine eriala töö. Estonia loominguline kollektiiv, kuhu nüüd ka Väino kuulus, oli tugev ning esinduslik.
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna
Oma lühikese elu jooksul õnnestus Kibuspuul täita osi lisaks tõsistele tükkidele ka laste etendustes, koomilistes rollides ja estraadikavades. Väga oluliseks sai Kibuspuu näitlejakarjääri jooksul sõprus Lavakunstikateedris kohatud Jüri Krjukoviga, kellega koos tegi ta mõned oma põnevaimad rollid ja saavutas Eestis tõeliselt suure tuntuse. KIBUSPUU NOORPÕLV Urmas Kibuspuu sündis 5. detsembril 1953. aastal esimese lapsena Helju ja Lembit Kibuspuule. Näitleja isapoolne suguvõsa oli pärit Hiiumaalt – Urmase vanaisa Karl Kibuspuu sündis Hiiumaal Tubalal Matse talus. Urmasel oli isa poolt kuus tädi ja kaks onu ning ema poolt sama palju tädisid ja onusid. Urmase isa Lembit töötas Tallinna Telefonivõrgus insenerina ja oli tõsine ning usklik mees. Urmase emapoolne suguvõsa pärineb hoopis Tallinnast, kus tema ema, Helju Kibuspuu töötas aastaid lasteaias ja hiljem Tallinna onkoloogiahaiglas õde-perenaisena
monumendi Kreutzwaldi mälestuseks. Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat. Muuseum koosneb viiest hoonest - elumajast, kõrvalhoonest, aidast, tallist ja saunast. Krundi suurus on 5066 m². Muuseumis on säilitatud võimalikult palju Kreutzwaldi ajast. Alati on külastajatel võimalus istuda ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. Sooviks tänu avaldada muuseumi giid Helju Kalmele, kuna ta oli suureks abiks materjali leidmisel. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE 3. jaanuaril 1923. aastal saatis Võru Noorsoo Karskusühingu laiali kutsed erinevatele Võru asutustele ja ka organisatsioonidele tulla kokku saama 14. jaanuaril Võru Käsitööliste Abistamise Seltsi saali. Selts tegutses täieõiguselise omanikuna Kreutzwaldile kunagi kuulunud majas, et moodustada Kreutzwaldi Mälestuskomitee. J.
Mida teeb Jan Uuspõld, kui on koost lagunemas? 23. veebruar 2009 08:45 Jan Uuspõld naasis lavalaudadele 30. jaanuar 2009 00:01 Jan Uuspõld oli taas viinakuradi küüsis 20. jaanuar 2009 10:25 Jan Uuspõld mõisteti tingimisi vangi 5. august 2008 16:35 Jan Uuspõldu ähvardab vanglakaristus? 27. märts 2008 20:53 Politsei karistas Jan Uuspõldu trahviga 18. jaanuar 2008 13:35 Rahvas valis aasta parmuks Jan Uuspõllu 20. detsember 2007 16:41 Helju Keskpalu: Ürgmees Jan Uuspõld õpetas üksteist mõistma, Valgamaalane, 26. oktoober 2006 Jan Uuspõld: «Mõnus on hommikul selge peaga ärgata!», naisteleht.ee, 9. veebruar 2007 Näitleja Jan Uuspõld viidi teatrist haiglasse, Postimees, 3. november 2007 TV3: Palmse mõisas laamendanud Jan Uuspõllu suhtes algatati kriminaalasi, Postimees, 3. detsember 2007 Uuspõld: Eestis kasvatatakse joodikute järelkasvu, DELFI.ee, 14. detsember 2007 (foto)
füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Buliimik tunneb end elule jalgu jäävat ja püüab oma muret spontaanse söömisega hävitada. Sellest tekib füüsiliselt halb tunne, mis sunnib teda oksendama. Ajapikku võib iga väiksemgi suutäis toitu tema üldist ärevust nii kõrgele kruvida, et ta peab ruttu kusagile end tühjendama jooksma. Helju Vasara sõnul on buliimikul vastupandamatu tung süüa. «Pärast tekib tugev süütunne - miks ma selline olin, miks ma jälle ei suutnud vastu pidada. Printsess Diana biograafias on kirjas, et ta võis isegi öösel minna ja süüa ning oksendada. Ja pärast piinelda - miks ma nii teen, ma haisen okse järele,» kirjeldab dr Vasar liigsööja tundeid. Diagnoosimine e. milliseid uuringuid võidakse teha Buliimia diagnoosiga inimesi on vähem kui anorektikuid, peamiselt on nad lihtsalt
kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa"
sh on ta vahendanud poola keelest W.Broniewski ja tsehhi keelest J.Wolkeri luulevalimikke. Makedoonia keelest tõlgitud B.Koneski “Armunud tütarlapsed” tõi talle Jugoslaavia luuletõlke preemia 1986.a. Lisaks neile on Mats Traat tõlkinud ka vene, soome, läti jt. luuletajaid. KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID: 1. Eesti Kirjanduse Ajalugu, V köide, II raamat, 1991 2. Oskar Kruusi “Eesti kirjarahva leksikon”, 1995 3. Helju Nigolsi, Merike Rebane Väike Eesti kirjanike leksikon, 1998 4. Internet, Eesti luulearhiivi ja Eesti Kirjanike Liidu leheküljed
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti
linnulaulukassettidele ja mõni aeg tagasi nägi tänu temale ilmavalgust KONNALAULUDe CD. Fred Jüssi on me viljakamaid looduskirjanikke. Ta esimene raamat "Aegviidu metsaradadel" ilmus juba aastal 1964. Tema loodud on fotoraamatud «Kajakad kutsuvad» 1966, «Merest sündinud» 1972, «Rebasetund» 1977, 1981, «Jäälõhkuja» 1986, «Räägi mulle rebasest» 1987 koos R. Reaga. 1991. aastal asutatud Eesti Looduse Fondi president. Abielus kauaaegse raadiotoimetaja Helju Jüssiga. Lapsed Ivar, Mart ja Mari. Eestimaal raske leida temast paremat sidemeest linna ja looduse vahel. Ta on pälvinud Eerik Kumari preemia, Eesti Taassünni auhinna ja Valgetähe IV klassi ordeni. Fred Jüssile kuulub Eesti Ringhäälingute Liidu aastapreemia Kuldmikrofon aastast 2002. Sel kevadel ilmus looduse- ja rännumees Fred Jüssil koostöös ajakirjaga Eesti Naine uus raamat «Maailma mõte». Autor on sinna kokku kogunud
ESil saanud olla, sest seltsis ei ole teadurikohti. Kuid selts on olnud katusorganisatsiooniks projektidele, mille põhitäitjad on mitme asutuse töötajad. Viimasel kümnendil on ES olnud eriti aktiivne murdekogumise ja -uurimise üldsuundade üle peetud arutelude algatajana. ESi murdetegevust on korraldanud murdetoimkond, mida on juhtinud EKI töötajad Jüri Viikberg (1988 1994) ja Anu Haak (19931996). Murdekorrespondente on juhendanud kogu vaadeldava perioodi Helju Kaal2. Eespool on juba kirjutatud ESi 1992. a murdekonverentsist ning ESi ja TÜ ühisprojektist ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995). 1997. a toimus järgmine murdekonverents, kus arutati eesti dialektoloogia uusi töösuundi. Aastast 1996 otsustati loobuda seniste murde- jm keelekogumise võistluste korraldamisest, kuna nende tulemused olid jäänud väga nigelaks. Selleks ajaks oli täiesti ilmne, et üks pikk eesti murdeuurimise etapp on lõppenud. 2001
Audi 22IFC 14692 ALV MERE Elisa Mazda 719BFV 7859 MARJE LINNO Elisa Volkswagen 149KGN 17452 URMAS LIKOLD Elisa Audi 401BKX 3085 TRIIN MATJUS Elisa Volkswagen 969MWU 18296 KAIDO HÄRMA Elisa Toyota 985LVP 9078 AAVI TERASMAA Elisa Ford 0KMV 8679 TULVING ALVING EMT BMW 946XEI 6458 HELJU MIKITALO Elisa Mercedes-Benz 980TOG 19032 TIIU ÕISPUU Elisa Mercedes-Benz 379LEF 18394 LEHTI VAHTRAMÄE EMT Audi 318JXB 433 LARS UUS EMT Toyota 577RAP 9530 JÜRI KIRSIMÄE Tele2 Audi 413KOE 16529 KARMEN ALAS Elisa Mercedes-Benz 499HSG 10197 REET MATHEAS EMT Honda 237KOI 10664 MATI SOOSAAR Tele2 Honda 265XPL 8110 HANS LUHT Elisa
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS...........................................................................
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
This kind of method deprives the music of several possibilities for flexible colouring and fine nuances. Consequently, the main elements are combinations of unified timbre fields but rarely of the same value. The basic principle in shaping the form of the work is the use of the cumulative power of simple reiteration and the variation of the motifs. An individual combination of rondo and variation principles emerges. Estonian musicologist Helju Tauk stated: The creative aim of Marguste is the juxtaposition of scanty musical materials, selected carefully, organised and developed by several principles. Using folk tunes, he exhibits a bold self-will, without searching for national harmony, not being underpinned by rhythms of folk dances. He enjoys the intertwining of ancient runic melodies with contemporary means of expression.1 Musicologist Jaan Sarv added:
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
235 Nagu eespool mainitud, oli V. Sapožnin lõpetanud konservatooriumi viiuldajana. Klassikaline muusika oli tema kirg elu lõpuni, kuigi kuulsuse tõttu meelelahutajana ei võetud teda selles vallas tõsiselt. Ometi oli ta esinenud samas kavas koos Claudio Arrau’ga (Pedusaar 2000: 48), teda on tunnustanud David Oistrahh ja Aram Hatšaturjan (Pedusaar 2000: 154), temaga on koostööd teinud Helju Tauk, Tekla Koha, Peep Lassmann... Kommentaari lõpetuseks sobiks tema 1986. aastal Tallinna Raekojas toimunud 80. sünnipäeva kontserdi kava: E. Grieg Sonaat c-moll op 45 nr 3, W. A. Mozart Kontsert D-duur (KV 218 nr 4) koos kammerorkestriga E. Klasi juhatusel, Tartini-Kreisleri Fuuga A-duur sonaadist, Rahmaninovi Prelüüdi op 23 nr 4 viiuliseade, Sarasate Hispaania tantsud (Playera ja Zapateada), Paganini Variatsioonid Rossini ooperi “Moses” teemadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
