Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idausundite all mõistetakse religioone, mis on pärit Idamaadest Indiast, Hiinast, Jaapanist ja Kagu-Aasiast. Lääne usunditest erinevad need eelkõige inimesekesksuse poolest, seepärast on need õpetused tänapäeval ka stressirohkes läänemaailmas laialt levinud. Mis on tähtsamate idausundite hindiusmi, budismi, konfutsianismi ja taoismi põhilised sarnasused ja erinevused? Hinduismil ja budismil on üpris palju sarnaseid jooni, kuna mõlemad on pärit Indiast. Mõlemas õpetuses on tähtsalt kohal meditatsioon ning enesega tegelemine. Hinduismi ülimaks eesmärgiks on reinkarnatsioonist vabanemine ehk tasakaalu saavutamine. Budistid peavad tähtsaimaks kirgastatus. Hinduismi peetakse maailma vanimaks usundiks, mis on tihedalt seotud India kultuuriga. Hindu ühiskonna peamine mõiste on kastisüsteem, inimese koht selles määratakse sünniga
vaatlejaks. Tema esinejakuulsus kasvas iga aastaga, kuid ta tundis, et tema elul puudub tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal. Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen- budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid zenbudistlikud misjonärid hiljem Jaapani impeeriumis.
iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet.
hiranjagarbhast "kuldsest seemnest".Sageli kuulub Stuupa kompleksi topeltaed, mille värvavad on suunatud igasse ilmakaarde. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päiksega ühes suunas. Budsimi pühad: Bodhi Gautama Buddhaks saamise päev Parinirvana Buddha lahkumine nirvaanasse Vesakh, vesakha-pudza päevad, mile mälkestatakse Buddha elu olulimaid sündmusi Dharmatsakra Buddha esimese jutluse mälestuspäev Budismil on erinevatel andmetel umbes 300-500 miljonit järgijat kogu maailmas. Kõige rohkem võib seda kohata Bhutanis, Birmas, Hiinas, Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri-Lankal, Tais, Taiwanis ja Vietnamis ,aga samuti ka Läänes, sealhulgas ka Eestis.
Ristisus üks peamisi suundi on õigeusk(80 miljonit inimest) Õigeusu esindaja elu allub põhiliselt erinevatele paastudele. Palvetatakse enne igat söögikorda ja magamaminekut. Suurtel pühadel käiakse kirikus suurel jumalateenistusel. Iga laupäev ja pühapäev käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel. Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite. Budism Budismil on neli põhimõtet: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusele saab teha lõpu; selleks on 8-astmeline tee. Põhimõtted: õige vaade mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine-jutt, tegu eluviis toitu hangitakse õigel viisil püüdlemine -positiivne mõtlemine püsimaks teel mõtlus-ärkvelolek - olla teadlik mõtetest ja tegudest keskendumine-ekstaas kõik suunatud ühte, kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand.
Kakemono Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Religioonide mõjud kunstile Budism: usu levikuga jõuab Jaapanisse ka lillede ohverdamise komme Buddha altarile. Sellest kombest kujunes hiljem jaapani lilleseadekunst ikebana 8. saj. Oli suur mõju budismil maalikunstile. Templitesse maaliti mandala´sid graafiliselt väljendatud Buddha õpetus. Hakatakse kujutama hea ja kurja kooskõlastust Budistliku kaanoni järgi peab skulptuur väljendama 32 tunnsut sisemistest väärtustest ja 80 välist tunnust inimkeha ilu ja täiuslikkuse kohta(kehaosade proportsionaalsus, muskulatuuri, nooruslikkus, talje ümbrus jne. Tänan kuulamast!
Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil e. Kr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles oma vanemate vastu kuulekustja kohusetundlikkust. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel
Nt roheline tõuk. Koolkonnad. Inimese teod määravad ära, millised saavad olema ümbersünnid ja millised mitte. Esialgsed jutustajad kasutavad vana usu elemente. Tervise tagasi andmiste lood. Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Poliitiline enesekehtestamine. Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shintō, mis on looduslik animistlik
Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenäiteid ning soovitusi valgustatuse poole liikumisel. Ettekirjutusi ei tohi
· Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsianistlik kuldreegel ütleb: ,,ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid". · Maailmas on umbes 200 mln usujärgijat 24 Budism Budism tunnistab hingede ümbersündi ja karma seadust, orienteerib inimest leidma lunastust ümbersündide ahela lõpetamise teel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat 25 BUDISM · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. 26 BUDISM
Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2
Budismi alla kuuluvad: gelugpa, hinajaana, joogatsaara, lamaism, zen-budism, tantrism, kadampa jne. Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises ning templite-kloostrite külastamises tähtpäevadel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat. Peaaegu kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. Sintoism Sintoism on Jaapani pärimuslik usund, mis pärineb esivanemate kultusel ning mägede, jõgede, puude, kaljude ja madude austamisel. Sintoismi on mõjutanud ka konfutsianism ning budism. Sintoism on levinud Jaapanis. Sintoismil on umbes 75 miljonit järgijat. Neli kinnitust Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja
Jaapan Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.
* Novembris tähistavad budistid küünalde ujutamise püha. See on Valguse püha, millega tähistatakse vihmeperioodi lõppu. Nad teevad lehtedest tassikesed (aitavad veepinnal püsida), süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma. "Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale." Palverännakud. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Budismi levik Budismil on maailmas u. 230-500 miljonit järgijat. Algselt levis see Aasiamaades (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, Vietnam, Sri Lanka, Mongoolia). Tänaseks on budism levinud ka idapoolsetesse Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidesse ja neis on isegi rohkem budiste kui Indias. Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai-laama nimetas
| 5. Ei tarvita joovastavaid jooke. | 6. Ei söö keelatud aegadel. | 7. Ei tantsi, ei laula, ei mängi pille, ega osale näitemängudes. | 8. Ei kanna ehteid, kasuta lõhnaaineid. | 9. Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. | 10. Ei võta vastu kulda ega hõbedat. | · Bhiksu kerjus · Brahmaseisund: hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu, võrdset suhtumist. · Pagood budistlik pühamu. Budismi peasuunad · Budismil on umbes 500 000 000 järgijat. · Saj eKr jagunes budism kaheks (peale Buddha surma). · Kaks suuremat voolu budismis on Hinajaana ja Mahajaana. · Tiibeti budism lamaism. Hinajaana ehk 'kitsas tee' ehk Theravaada · Nirvaana on võimalik ainult munkadele, aga kõik ei pruugi sinnani jõuda. · Tripitaka - Budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad: 1. Buddha õpetusi (Sutrapitaka); 2
põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene) Rahvus ehk natsioon- ajalooline ühtekuuluvusvorm Rahvusriik- põlisrahvas + riigipiir kattub rahvuse asualaga Natsionalism-rahvuslus Religioosne mitmekesisus Religioon- uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem Eestis on suur pooldajaskond: Eestlaste omausul e loodususul, taarausul Kristlikel usulahkudel Islamil budismil Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise Horisontaalne mobiilsus- selline tegevu, kus suurt midagi ei juhtu (maximast- maksimarketisse tööle) Vertikaalne mobiilsus- tegevus, kus muutub palju (gümnaasiumist-ülikooli) Ühiskonna sidusus- ühiskondlikest suhetest moodustava sidekoega mis ühiskonda koos hoiab Sotsiaalne õiglus- olukord, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on: Võrdsed võimalused
zen-budistlikesse kirjutistesse, mis ignoreerisid buda suutraid, tema arvates võis buda tõelisi kavatsusi leida vaid ta suutrates. Tal oli lahkarvamusi Nichireni õpetusega, sest Dogeni õpetus rõhutas kõigi buda kirjutiste autoriteeti ja kõigutamatut usku budasse (4). 3. fuke sekt tekkis 1255, kuid ei omandanud sellist mõju nagu 2 eelmist Oli olemas ka obaku sekt 17. sajandi keskel, kuid suurt mõju sellel polnud. Zen-budismil on suur tähtsus kogu ta eksisteerimise vältel. Töötati välja oma kasvatusteadus, millel on palju ühist samuraide aukoodeksiga. Zen-budistlik kasvatus rõhutas: · 1. rangust, julmust · 2. kepi distsipliini · 3. enesekontrolli saavutamist · 4. sihikindluse arendamist · 5. valmisolekut kõigeks, ka surmaks · 6. mehisust, julgust, kartmatust · 7. ustavust, eriti oma senjöörile · 8. väärikat käitumist · 9. au kõrget hindamist
· Laozi oli peajumal · Taoistliku alkeemia eesmärk muuta keha väärisaineks · Välisalkeemia ja sisealkeemia · Välisalkeemia tegeleb surematuse eliksiiri valmistamisega · Sisealkeemia järgi on kõik vajalik inimese kehas olemas ning need on vaja tasakaalu viia. Hiina budism · Päris palju erinev India budismist, kuna budistlikud eetilised väärtused on hiinlastele võõrad · Hiinlastele ei meeldi välis-/võõrmõjud · Budismil aitas kanda kinnitada taoism · Budism jõuab Hiinasse 1. saj. pKr. Esimesed sissekanded kroonikates u. 60-aastatel · Kumarajiva pole hiinlane, aga oskas hiina keelt, 4-5 saj pKr rööviti ta, et ta sutraid tõlkima panna · Dao Shang töötas väljas äkk-kirgastumise teooria. Põhimõte on see, et me asumegi kohe nirvanas aga meie mõistus ei lase meil kirgastuda. · Puhas maa koolkond väga rahvalik budismi õpetus. Kirgastuda saavad ka need,
Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais jne.). Vähemal määral praktiseeritakse ka näiteks Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. · Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. · Zen-budism ehk zen on üks mahajaana-budismi harusid. Olulisim meditatsioon. Peamine pühade tekstide kogu Tripitaka kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna- Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Sümboleid: · Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat. Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus
Stambhad on kõrged silindrikujulised monumentaalsed liivakivist poleeritud sambad millel on sümboolsete figuuridega kaunistatud alaspidi pööratud lootosega kapiteel, mille peal omakorda sümboolne loom enamasti lõvi. Sammastele või kõrval asuvale kivitahvlile on sissegraveeritud Asoka valitsemise budistlikus laadis printsiibid ja üldse budistliku mõtte alused. Eeskuju on arvatavasti võetud Pärsiast, kuid sümbolism on kindlalt India-pärane ja budismil põhinev. Sammas kujutab endast maailmatelge, mis ühendab maad ja taevast; maailma sümboliserib hiiglaslik lootos, mille keskel paikneb Himaalajas, kroonlehed aga moodustavad universumi neli ilmakaart; lõvi on kuninglik embleem, seda on seostatud Sakja klanniga, kuhu kuulus ka ajalooline Buddha Sakjamuni. Lisaks Pärsia mõjudele võib näha ka hellenistlikke elemente, mis eelkõige avalduvad skulptuuride puhul teatavas ruumitunnetuses.
Bhagavadgita kuulub eeposse, kuid oma tähtsuselt kuulub pühade tekstide hulka. Põhiteesid · Igas indiviidis on osake absoluudist (brahman). Isikustatud loojajumal on Brahma. Absoluudi osa atman (seda võiks tõlkida mina) on igal pool. Probleem seisneb selles, et atman'id arvavad, et nad on iseseisvad ja pole aru saanud, et nad on osakesed absoluudist. Vabanemine (moksa) saabub siis, kui neile tuleb see mõistmine. · Nii budismil kui ka upamisad'idel on vägivallatuse motiiv. Kui budismil on see eetiliseks eesmärgiks, on viimastel see rohkem soovituslik. Pole eetilisi keelde, ainult konstateeritakse halbade tegude halbu tagajärgi. Propageeritakse passiivsust, mitte häid tegusid. · Samsara nagu budismiski, mingis mõttes reinkarnatsioon · Karman nähtus, et igal tagajärjel on põhjus minevikus. Kastisüsteem on India ühiskonna põhiline alustala
omandamine budismist kuulub igaühe hariduse juurde. Hiljuti on budism hakanud ka Läänes levima ja praegu on juba üsna palju budiste nii Euroopas kui ka USA-s. Levides on budism muutunud ja kohanenud, nii et nüüd on kaks väga erinevat budismi koolkonda vanem theravaada ja hilisem mahajaana, viimasel on endal mitmeid eri vorme. Selle tulemusena on tänapäeva budism väga mitmekesine ja erinevused eri vormide vahel võivad olla suured. Näiteks theravaada budismil ei ole arusaama kõikvõimsast jumalast, samas kui mõnes mahajaana vormis on see olemas. Kuigi budism tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju, on olemas palju ühiseid elemente. Kõik budistid on inspireeritud Buddha elust ja järgivad tema õpetusi. Nad kõik näevad oma usku kui aktiivset religiooni, millel on otsene mõju inimeste elule. Nad püüavad elada hüvelist elu vähendada kannatusi ja austada loodust
jpm. Püharaamat koraan, püha koda mosee, ümbritsetud nelja torni minarettiga, kutsutakse sealt palvetama. Nende usk ei luba kunstis kujutada inimest ega looma. Palvetatakse 5korda päevas Meka suunas, paastumine, palverännak Mekasse. Budism on Põhja-Indiast alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Laoses, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki.
ekstreemset. · Licchavi- pooldasid preestrite ja vaimulike autoriteetset staatust; demokraatliku ühiskonna korda. · Ajivika oli üks teine liikumissuund, mis oli populaarne - Kõik on ettemääratud - Tugev lihasuretamine - Ideaaliks: isikust jääb järgi 3kg tuhka - Eitas teistpoolsust - Vaba vaim tuli puhastada mateeriast- tekib koolkond samkhya. · Budismile sarnases sainism- loojaks Mahavira. Jälgijateks olid jainad. · Budismil oli kindel rajaja Siddhartha Gautama. - Tegutses ja elas 568/563 488/483 eKr. - Legend: ema ja isa lähedalt sugulased; isale ennustati, et tema pojast saab silmapaistev tegelane. Isa oli Sakya hõimu valitud kuningas. Buddha sündis Lumbini asulas. Ema sureb sünnituse käigus ning isa võtab naiseks eelmise naise õe. Isa tahtis, et Buddhast saab suur valitseja ning ümbritses teda palleedega.
See on piinamise viis. Osad mehed suretasid enda kehaosi. Näljutati ka. Suguelundite lõhkumine. Piinati ennast ka tulega, tehakse 4 lõket ja inimene istub sinna keskele. Keskmise tee peal pole liigset piinamist. Licaher liit- valisid endale ise liidreid. Preestrite privileegid neile ei meeldinud. Oli ka materjalismi. Oli ka naudingutes elamine. India filosoofia sämkhya. jainism- kelle loojaks peetakse Mahävira Budismil on kindel rajaja: mees nimega Siddhärtha Gautama 568/563-488/483 eKr. Legend buda sünnist: Ema ja isa on omavahel lähedased sugulased, isale ennustatakse et pojast saab tark. Buda sünnib vanemate elukohtade vahel. Buda isa on väikese sakya hõimu kuningas. Buda sünnib Lumbim linnas. Ema sureb 8päeva pärast sünnitamist. Isa väga ei kurvasta võta naise õe endale naiseks. Isa ehitab talle suured paleed ja 16.a pani ta naisele. Tahtis et temast saaks valitseja
1939 - Hr. Saburo Matsumoto loob Asahi Optical Co., Ltd. (varem tuntud kui Asahi Optical Trading Co.). Sellest hetkest alates kuni teise maailmasõja lõpuni toodab firma lennukikaameraid. USUNDID Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik
"Kolmikkorv". Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma. Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide Tipitaka palmilehtedel (suutrade) kogu. Hiljem tekkinud mahajaana budismil on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Mahajaana budismi pühakirjad pandi sanskriti keeles kirja 1. saj pKr. Ka neis on jäädvustatud Buddha sõnu, ent Budistlike pühade tekstide kogu mahajaana koolkond lõi ka hulgaliselt uusi nimetatakse Tipitakaks (Tripitakaks) tekste, mis omistati Buddhale, kuid mida e. kolmikkorviks. Nimetus tuleb
vaatlejaks. Tema esinejakuulsus kasvas iga aastaga, kuid ta tundis, et tema elul puudub tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal. Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen- budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid zenbudistlikud misjonärid hiljem Jaapani impeeriumis. 1.2 JAAPANI MÕJU Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Mida tohib süüa hinduist? 2. Mida ei tohi süüa hinduist? 298 --------------------------------------------------------------------------------------------------------- 11.1.2. Budism Budismil on neli põhitõde: On olemas kannatus. Kannatusel on põhjus (ihad või soovid). Kannatusele saab teha lõpu selle põhjuse kaotamisega. Põhjuse kaotamiseks on 8-astmeline tee (märgiks on 8 kodaraga ratas). Budistid-mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist. See on vajalik selleks, et mitte elusolendeid alla neelata. 11.1.4. Judaism Uskliku juudi kogu elu suunavad usundilis-kombelised ettekirjutused ja keelud
annaabi.ee 
