Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Budism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fourth, nirvaana, sansaara, budism, aivi, kannatusel, kõnelemine, jutust, tegude, vältimine, mõõdukus, vabanemine, saavutatakse, karma, kaduv, tipitaka, pühakiri, eetika Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust. 4. Õige tegu
Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti
Kr. 30 p.Kr. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: Toitumise eripära on peamiselt seotud paastudega. Katoliiklikul ja õigeusu kirikul esineb erinevusi paastuaegades, sest osalt on kasutusel gregoriuse kalendri kõrval ka juliuse kalender. Mõlemas järgitakse iganädalasi paastupäevi kolmapäeval ja eriti reedel (Jeesuse surmapäeva mälestuseks). Reeglina ei tarvita õigeusklikud veretoite. BUDISM Budism Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus
alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
Budism Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides.
kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite
askeetlust 5. võimu · Saktismi eripära seisneb selles, et saktismis peetakse ühte võimutut jumalannat energiateks, kes moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman absoluut, kõikeläbiv olemus. · Moksa vabanemine (lunastus), tähendab hindusimis ühinemist absoluudiga (brahmaniga). Moksa tähendab Aatmani vabanemist ,,kütkeist". · Samsaara ehk sansaara taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus, rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks. · Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on vääramatu (ei saa muuta) igavene õiglus. · Jooga ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist (brahmaniga samasuse) saamiseks. Jooga
.....................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad................................................................................
selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level · Hinduism usub hingede rändamisse: hing rändab üha korduvate uuestisündide kaudu ühest maapealsest elust teise. · Inimese eelmise elu tegude summa määrab ära oleku,
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis
aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
levida üle kogu maailma. Hää Lugeja, soovime Sullegi Pirita kloostri õdede ja sõprade poolt vaimselt rikkalikku paastuaega, et see oleks aeg, mil otsime ja leiame iseend ning oskame leida Issandat ka seal, kus arvasime kõrbe valitsevat. Teeme ruumi Issandale meie südames ja elus ja koos Temaga lõpuks rõõmustame ka armastuse võidu üle, mis võidab ärka kurja ja patu ning kanname seda rõõmusõnumit edasi oma igapäevases elus ja töös. Budism Budismi 4 põhitõde: On olemas kannatus kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) kannatusele saab teha lõpu (põhjuse kaotamisega) selleks on 8-astmeline tee (märk 8 kodaraga ratas) Põhimõtted: Õige vaade- mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine- jutt, tegu,eluviis- hangitakse toitu õigel viisil,püüdlemine-positiivne mõtlemine püsimaks teel,mõtlus-ärkvelolek- olla teadlik mõtetest ja tegudest,keskendumine-ekstaas- kõik suunatud
Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine.
Jumalaks kehastumine: see pole p ääsemine. Kehastumine deemonitekst,hiidudeks. Kehastumine loomaks, n äljaseks vaimuks v õi põrguasukaks. Kehastumine oleneb tegudest. Ahelast on v õimalik vabaneda kuu on vabanemise sümbol. Teovilja seadus, kuidas te oma elu elate peksate loomi s ünnite loomana jne. Aga ainult inimeseks olemine on eriline privileeg. · Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut. Kannatuse vaibumisel on palju takistusi: meeleplekid (s õgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha); Hüvelised teod ja ületavad tegevused (heldus, k õlblus, kannatlikkus, tar mukus, mõtlus, mõistmine);
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
Kali surnutejumal Veda - teadmine Ahimsa austus elu vastu Hinduismi eesmärk on tunda end Brahmaniga ühtsena. Hinduistlikus käsitluses on 6 teed moksasse jõudmiseks. 1. Vedanta lähtub sellest, et Brahman on reaalsus, nähtav maailm on illusioon. Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta moksasse. Vedanta järgi on 3 teed: · Teadmiste tee inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks. · Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. · Armastuse tee andumine jumalusele 2. Samkhya selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast. Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul. 3. Jooga hatha jooga ja mantra jooga
Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks on nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde: 1. Elus on kannatused – sünd, vananemine, haigused, surm . 2. Kannatuste põhjus on kiindumine – iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana- budismis inimese kõrgeim eesmärk – Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab vabanemist ümbersünniahelast (sansaara) ja kannatusest e ahistusest (duhkha). (Vaibumine, kustumine) 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Mahajaana(suur sõiduk) budism on levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias,
BUDISMI EETIKA Referaat Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenäiteid ning soovitusi valgustatuse poole liikumisel
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
patriarh - õigeusu kiriku juht paavst e. Rooma piiskop - piiramatu võimuga Jumala esindaja Maa peal kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile kardinal - paavstist järgmine ametiisik munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik nunn - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud naisisik BUDISM (budistid, buda usulised) 6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus. Rajaja - Sakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia) Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad. Jumal - puudub, algolemus on üks (dharma), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant.
Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)
3) Filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Tõlkes tähendab ,,tripitaka" kolmikkorvi. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha hakkas õpetama keskteed ja selle tuumaks on neli õilsat tõde: 1) Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm. 2) Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahele külge. 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana on vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. On kaks staadiumi : 1) eluaja saavutatu 2) lõplik, pärast surma saavutatu. See tuleb saavutada ise, ei ole Jumalat, mis aitaks. 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism?
nähtusega Peasuunad puuduvad Pühakiri puudub Rajaja puudub Pühad paigad hiied, pühad kivid; looduslikud paigad Iseloomulikud riitused üleminekuriitused; täiskasvanuks saamine; abielu; surm; sünniriitused Hinduism: Lunastusõpetus esimene suund on Vedanta õpetus; selle rajas Sankara; moksa tuleb, kui inimene saab üle teadmatusest ning ühineb Brahmaga; selleks on kolm teed või viisi; esimene neist on teadmiste tee, kui õpitakse ja uuritakse usulisi tekste; teine on tegude tee, kui elatakse õigesti ja sooritatakse õigeid rituaale; kolmas on armasus tee, kui andutakse jäägitult ühele jumalale ning teenitakse teda jäägitult; teiseks on Sankhja viis; usutakse, et on juhtunud eksitus ning inimese tõeline olemus on langenud materiaalse küüsi; vabanemine materiaalsest toimub tunnetuse arendamise kaudu ehk gnostilise õpetusega; kolmas viis on Jooga õpetus; rajajaks oli Patanzali 2. sajandil eKr; oluline on läbi tehnikate saavutada meelerahu,
Lõuna- hoiduvad Peetruse rist, 7 surmapattu: alplus/uhkus, le ehk Luuka, Aafrika, tehnoloogiast) krutsifiks, tuvi, omandihimu/ahnus, kiim/iharus, paganatele Matteuse); Filipiinid tuleleek, kadedus, õgardlus/alplus, apostlite tegude , Aegade jooksul Meie Isa vihapidamine/viha, tujutus/tusk Surm- raamat Okeaania on tekkinud palju Palve 7 voorust: usk, lootus, Ülestõus- (sündmused 20 , osa uusi rühmitusi, kristlik armastus/halastus, õiglus, Taevaminek aastat pärast
puudub andestuse idee. Kui selles elus läheb halvasti peetakse seda eelmise elu karmaks. Ümbersünd ei ole uus võimalus, siis püütakse vabaneda. 20. Veeda HINDUISM hinduismi järgijate pühade tekstide kogumid. (veeda teadmine). Sisaldavad loitse, hümne, palveid. 21. Moksa olukord, kui karma seadus enam ei kehti ja Atman ühineb Brahmaniga. Et läbi ümbersündide lunastuseni jõuda kulub u 42 000 ümbersündi. õnneseisund 22. Nirvaana BUDISM kõrgema teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ja ruumi seadustega kirjeldada. Ümbersünnid lakkavad. 2 seisundit: eluajal saavutatav, lõplik (pärast surma). Hinge pole. 23. Duhkha BUDISM kannatus, ahistus. Kogu samsara on seotud kannatustega, nauding on kaduv, seega ka see on kannatus. Inimene põhjustab need endale ise, kuna on kiindumuse kütkes, et neid võita peab esmalt alluma, aru saama ja võitma. 24
Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid. · Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine. Pühad tekstid Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud, mistõttu mungad ja nunnad andsid õpetusi edasi suuliselt. 1. saj
askeediga, elab 5 aastat äärmuslikku askeesielu, siis jätab need 5 sõpra maha ja asub üksi rändama, istub viigipuu all, kuni jõuab vaimse valgustatuseni, lõpuks jõuab selgusele, et kirgastumiseni viib õpetus 4 üllast tõest ja 8-osalisest teest, otsustab oma õpetust jagada ja esimesed järgijad on tema 5 sõpra. Temast sai virgunu ehk BUDDHA. 4 üllast tõde: 1. elu on kannatus-surm, sünd, õnnepüüdlused 2. kannatusel on põhjus-põhjuseks on elujanu, soov elada meelelises maailmas 3. kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu lakkab 4. virgumiseni viib 8-osaline tee, teadmine, kuidas elujanu lakkab Inimeste lunastuseks pole jumalatel mingit tähtsust-lunastus tuleb saavutada enda pingutusega. Kellegi peale ei saa loota ega toetuda, siin vastandatakse budismi selgelt kristlusega. Ümbersünnib see seisund, mis oli enne surma.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
templi. Õpetus Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala õiget nime, vaid nad kasutavad selle asemel sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal itensiivistunud, sest kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik. Judaismis puuduv asendava kannatamise idee, igaüks vastutab ise oma tegude eest ja inimene peab ise tegema heaks oma teaod palumise, palvetamise, meeleparanduse ja Toora uurimise abil. Juudid on jumala väljavalitud rahvas, inimene peab täitma kohustusi nii Jumala kui teiste inimeste vastu(keskne idee:"Armasta ligimest nagu iseennast"). Inimese tahe on vaba, ta saab ise valida kas täidab Jumala käsku või ei, pärast surma aga tasutakse hea ning halb saab karistuse. Rituaalid
Yin - naiselik, maa, kuiv, hele, kõrge, soe, päev Yang - mehelik, taevas, märg, madal, külm, tume, öö Wu-wei - mitte tegutsemine, harmoonia ümbritseva loodusega Feng-shui õpetus, kus rakendatakse yin'i ja yangi. Sabat - juutidel puhkepäev, pere kodus, reisida ei tohi, tööd ei tohi teada Sünagoog - koht, kus juudid peavad jumalateenistusi Bar-mitzvah aeg, millal poisist saab mees (13. aastaselt). Tal on täpselt samasugused õigused nagu täiskasvanud mehel ja ta peab oma enda tegude eest vastutama. Sariaat - koraanile tuginev islami seadus Sunna - koraani kommentaar selle mõistmiseks Dzihaad mosee - koht kus moslmeid peavad jumalateenistusi Hidzra - Muhamedi Yatribi põgenemine, sellega algab ajaarvamine (622) Mahdi - Islami ennustajast lunastaja, kes jääb maale seitsmeks, üheksaks või üheksateistkümneks aastaks enne kohtuotsuse päeva. Koos jumalaga vabastab maailma õiguserikkumistest, ebaõiglusest ja türanniast.
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid
annaabi.ee 
