7. Kaligraafiat peeti vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamine ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Sellist maalikunsti avalikult ei esitatud , vaid nauditi kõrgema seltskonna ringis. 8. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood- ehitis, monument, sümboolne austuse avaldus Buddhale. 9. Hiinas hakkas iseseisva teemana maastik esinema juba 4. Sajandil. 10.Jäetakse esi- ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile. 11.Eelistused olid paberi ja trükikunsti näol olemas. 12. Hiina tarbekunstis olid esindatud : metallehistöö, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd, portselan. Erilist huvi tundi Euroopas portselani vastu.
) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1.tasand kujutas maist elu - kannatuse põhjust, ihasid, emotsioone
Budism on saanud oma nime Siddharta Gautama´le omistatud tiitli järgi Buddha. Buddha on tarkuse ja valgustaja ürgne vorm, mis ilmutab end maailma eri ja eri isikute kujul. Siddharta elas Indias umbes aastatel 563-483 e.Kr., kuid tema eluaastate üle käib vaidlus. Budism on läänes kasutamisele võetud termin, et tähistada usundit, mida selle järgijad nimetavad enamasti dharmaks. Dharma tähendab nii õpetust kui ka asjade olemust. Algselt ei pööratud õpetuses tähelepanu Buddhale vaid eelkõige õpetuse sisule - iseenda jõul ja jumala abita valgustatuse saavutamine, sisemise tasakaalu saavutamine ja iseenda minast loobumisele. Alles hiljem kerkis esiplaanile Buddha kui isik, kes lõi budismi. Budism on levimisega muutunud ja kohanenud, nii et nüüdseks on välja arenenud kaks väga erinevat budismi koolkonda - vanem theravaada budism ja hilisem mahajaana budism. Kuigi mõlemad vormid austavad Buddhat ja tema õpetusi. Budistid püüavad järgida Buddha
moodustavad omapärase terviku. piitadeks. Eriline katusevorm ja toetuvad lakitud puust postid mis glasuuritud savist katusekivid. kannavad katust) Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu Puit, kivi 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava saarel, Suur Hiina müür Horyuji klooster, Suure Buddha Angkor Vat Kambodzas Saal Todaiji kloostris 6. skulptuur Dünaamilisus, mänglevus, Keraamika, kivi, pronks, puu, Palju Buddha kujusid pronksist
kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Budistid usuvad ka, et kõik, mis kuskil eksisteerib, allub karma seadusele ehk teisisõnu põhjuse ja tagajärje seadusele. Head teod suurendavad voorusi, halvad aga vähendavad. Budisti peamiseks eesmärgiks on lõplikult vabaneda karma seadusest. Pühendumine Budistid püüavad järgida õpetusi igapäevaselt mitmel moel, näiteks templites ja kloostrites, meditatsiooni ja mõtluse kaudu, taimetoitlusega ja ka almuste andmisega. Buddhale pühendumine on lahutamatu osa neile, kes elavad riikides kus budism on valitsevaks usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks. Toon näiteks ka Zen- budismi, mis jõudis Jaapanisse Hiinast. Zen-budistid panevad erilist rõhku meditatsioonile ja just nemad on arendanud paljusid tavasid budismis. Näiteks seda, et sõnad on inimesele ainult asjade pealispinnaks, selleks et mõista olemise mõtet, tuleb jõuda 3
munkade kombeid. Samas võib igaüks sõltumata vanusest ja soost elada mingi aeg kloostris. Igapäeva elus avaldub rahvabudism altarite eest hoolitsemises, palvetamises ja amulettide kandmises. Altarid on erisuguste kujudega, aga nad on alati paigutatud nähtavale kohale. Altari kesksel kohal on Buddha või mõne muu pühaku kuju või pilt. Igal majal ning ka asutusel on oma altar. Nagu teistes religioonides, ei puudu ka budsimis pühaehitised. Tähtsaimad on stuupad, mis on Buddhale pühendatud mälestusmärgid. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Stuupa alus tähistab maailma, mis mütoloogia järgi tekkis hiranjagarbhast "kuldsest seemnest".Sageli kuulub Stuupa kompleksi topeltaed, mille värvavad on suunatud igasse ilmakaarde. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päiksega ühes suunas. Budsimi pühad: Bodhi Gautama Buddhaks saamise päev
meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme Õpetuse alused Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine. Enda mõtlemise ja tundeelu arendamiseks on budismis palu meetodeid. Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaika. Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha Buddha tähendab sanskriti keeles "ärganu, virgunu". Buddhade ehk budade all mõeldakse budismis kõiki virgunuid ehk valgustunuid. Pärisnimena ja suure algustähega tähendab Buddha buddhismi ehk eestipäraselt budismi rajajat Siddhrtha Gautamat ehk Gautama Buddhat ehk Buddha Gautamat. Kombed Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.
Kivist ehituskunsti iseloomulikum esindaja on müür (nt Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Raudne pagood, Kaifeng, Pailou Xidis 7. Mis on pagood? Pagood on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel.Pagood pärineb Indiast, kuid levis ulatuslikust ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades. Sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pühakusäilmete matmiskohale. Mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katruseräästad. 8. Hiina maalikunst. Mida ja millel kujutati? Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Temaatikas
olendid. Materjaliks põhiliselt kivi. 5. Nimeta 2 kuulsat ehitust. Boroboduri tempel, Jaava saarel, Indoneesias Angkor Vat, Kambodzas 6. Arhitektuur Hiinas. Nimeta kuulsaid ehitusmälestisi. Raudne pagood, Kaifeng, Pailou Xidis 7. Mis on pagood? Pagood on omapärane ehitis (ehitis-monument), sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pühakusäilmete matmiskohale. Mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katruseräästad. 8. Hiina maalikunst. Mida ja millel kujutati? Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil
Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Sakjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Eluratas Budismi kohaselt on maailmas kahesugust sõltuvust. Eluratas on sõltuvate tegurite suletud tsükkel, milles inimesed kamaloka tasandil viibivad seni, kuni nad pole sellest välja saanud. Kui valgustuse kaudu pääsetakse, siis liigutakse mööda vabanemise spiraali. Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus
k. tiratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks (skr: araa) ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini.
Iseloomulikuim ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk (sambad, talad). Iseloomulikuks on veel ehitiste katusevorm mitmekorruselised katused. Põhivormiks on puusammastele või postidele toetuv kõrge katusega koda Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. 3. Sajand ehituskunstis Levima hakkasid kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Pagood ehitismonument, sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pagoodid pühakusäilmete matmiskohtadele. Pagoodid on mitmetahulised tornehitised, korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Raudne pagood, Kaifeng, ehitatud 1049. aastal. Shanixi pagood Yingxianis. Ehitatud 1058. aastal. Lossid ja templikavatised koosnevad üksikutest madalatest hoonetest, mis on sümmeetriliselt paigutatud avara õue ümber.
Mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitaseks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja nesit on palju üle võetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Raudne pagood, Pailou Xidis 7. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale. 8. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Iga joon ja plekk peab olema läbi kaalutud, sest tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiinas harrastati juba maastikku iseseisva teemana juba 4 sajandil. Hiina maalis ei püüta vaatajale anda pildist ühekorraga ülevaadet, vaid pilti võib ja tuleb vaadata järk-järgult. Sellest on ka tingitud rullformaat
üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür (näiteks Suur Hiina müür ). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Kaifeng, raudne pagood Pailou Xidis 7. Pagoo on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel.Pagood pärineb Indiast, kuid levis ulatuslikust ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades. Sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pühakusäilmete matmiskohale. Mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katruseräästad. 8. Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. ,,Budistlik tempel mägedes" Hiina 11.sajandi siidimaal 9
spetsiifiliselt hiinapärane materjal oli jadeiit (veidi läbipaistev kollaka, roheka või pruunika värvusegakivim); hiina tarbekunsti iseloomustas puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus; hiina kalligraafias on heroglüüfid enamasti 4-nurksed, selged, korrapärastes ridades. Fakte: Draakon kole loom, lind; looduse ja kogu maailma ühtsuse sümbol; kehastab elujõuda ja võimu; Pagoodid monument, austusavaldus Buddhale; püstitati pühakusäilmete lähedale; kirjakunst kuulus ülemkihi harduse hulk. Jaapani kunst Tunnuseid: paks elegantne; väljavenitatud; maitsekas; stiilne; ühevärviline; vähe inimesi piltidel; paksud poosid; töntsakus; kujutatakse tükikest elust mitte kogu eluteed; üks pilt teise sees; pilt koosneb läbimaalimata pinnast ehk ei proovita kogu pildi pinda täita vähe asju; ehitab erilise eesmärgita ehitisi (nt värav keset jõge); palkidele toetuv massiivne katus ja
Selles piirkonnas on oluline olnud tava, et lapsed teatud vanuses astuvad kloostrisse, et saada täiskasvanuks. Vipassana anal üüsiv vaatlus. Hingamise kontroll, teadmine olekust. Mahajaana Sündis üks sajand peale meie aja arvamist. S ündis kloostrites. "Suurs õiduk" õpetab seda, et nirvaanasse j õudmine pole piiratud vaid ,et iga inimene v õib jõuda virgumisse, mitte aind mungad. Buddhale lisaks tekkisid taevased budad, valguse kehastused jne. Ideaaliks pole enam pühamees, vaid virgumise olek sai ideaaliks, olendid, kes on j õudnud nirvaana ukseni. Taass ündimise ahelast vabanemine. Aga kuna neil on nii suur kaastunne, siis nad s ünnivad aina uuesti.. Kannatus üks tähtis omadus Mahajaanas. Sunjata kõik on tühi, mitte miski maailmas pole olemas, k õik on
Et jõuda nirvanasse, tuleb surra, sest ainult siis kogetakse lõplikku nirvanat. Pole olemas piisavat, kindlat `mina'-olekut. Seda väljendit ei kasutatagi. See on inimese meelepete. Inimese eksistents on protsess, pidev muutumine. Miski pole püsiv ega kindel. Kõik eluga seonduv toob kaasa head. Sansaara on nirvana vastand. T(r)ipitaka üks pühadest kirjadest Dhiksu kurjus Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist (riie, nõel, kauss, sõel). Budismi peasuunad Hinajaana budism lõunapoolne budism, väike sõiduk = hinajaana, valgustuse saamine on võimalik ainult vähestele, nirvaanasse jõuavad mungad tõenäolisemalt,
erinevalt. Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Shintoism Sintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": Esiteks traditsioon ja perekond
(upanisad) tähendab sõnasõnalises tõlkes 'alla juurde istuma', mida peaks tõlgendama kui õpetaja jalge ette istumist. Upanisadid on valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga. Nad hakkavad kujunema umbes 8. sajandil eKr. Upanisadid pole esimesed filosoofilise koega tekstid, neile eelnevad braahmanad (brhmana) ja aaranjakad (ranyaka) ehk 'metsaraamatud'. Kvya ilutsev, tehislik stiil stra - budismis tekstid, mille sisu on omistatud Buddhale; hinduismis aforismide kogumik, mida õpilastele õpetatakse. Bhsya - kommentaar, millega ümbritseti suutra stra - sõnasõnalises mõttes 'kiri'; seadused üldisemas mõttes; tekstid, mis selgitavad nt. varasemaid kirjutisi. HIINA autorid Kongzi - Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks. Ise ühtki raamatut ei kirjutanud, kuid tema pärandiks on tema toimetatud raamatud ja raamatud,
(suutrade) kogu. Hiljem tekkinud mahajaana budismil on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Mahajaana budismi pühakirjad pandi sanskriti keeles kirja 1. saj pKr. Ka neis on jäädvustatud Buddha sõnu, ent Budistlike pühade tekstide kogu mahajaana koolkond lõi ka hulgaliselt uusi nimetatakse Tipitakaks (Tripitakaks) tekste, mis omistati Buddhale, kuid mida e. kolmikkorviks. Nimetus tuleb tekstide kolmeks liigitamisest. Sutta theravaada budistid keeldusid Tipitakasse sisaldab Buddha õpetuskõnesid, Vinaya käsitleb eetikat, Abhidharma lisamast. Need uuemad tekstid on aga väga on filosoofiliste tekstide (suutrade) olulised Hiina ja Tiibeti budismile. kogu. BUDDHA ÕPETUS
Suurim ehitustempo: 2km päevas. Müüri kitsaim koht: 4,1m Kants kõrgem kaitsetorn · Peamine ehitusmaterjal puit. · Rajatud keerukale palktappkonstruktsioonile. · Värviliste reljeefide ja maalingutega kaunistatud hoone osad. · Mitmekordsed keerulise vormiga katused. · Ehitused kaetakse ohtra keraamilise ja puunikerdusega. · Pagoodid ehitismonumendid Buddhale (rajati säilmete matmispaigale) · YOUXGOUSI PAGOOD Raudne pagood 1041a 1048a Kaetud emaileeritud metallplaatidega 57,3m kõrge Tai kivialusel paiknev puidust ühekorruseline pühamu KEELATUD LINN (1368-1644) Pekingi vanalinnas Ehitatud 24 Mingi dünastia keisrile ja nende perekonnaliikmetele. Lihtinimestele keelatud 9 paleed, 9999 ruumi jne 250 ha Kõik tuletatud ringi ja ruudu kujundist, peegelduvad teljel
Gautama Siddharta (566 476 e.Kr) Kapilawastu rja Skya suguvõsa, kshattriya kast isa Gautama Suddhodana ema Maya tädi Mahpajpati Gotami Gautama Siddharta (566 476 e.Kr) · abiellus 16 a, · 13 a abielu järel poeg Gautama Rhula, Kis Gotam laul nibbuta nibbana (paali k) · 29 a lahkus kodunt · joogi lra Klma · askeet Uddaka Rmaputta, · 5 askeeti, jainist Gay rändasid 6 a, · ärkamine viigipuu all · Benarese (Varanasi) Isipatana-hirvepargi jutlus, · rändas 44 a õpetades · suri 476 Kushinagara lähedal Budismi 4 ÕILSAT TÕDE 1) elu on kannatus dukkha 2) kannatusel on põhjus: soovid ja ihad tanh 3) soovid ja ihad võivad kustuda nirvna 4) kannatusest on olemas väljapääs, 8-osaline tee ...
asjaarmastajaid, nende hulgas olid ka mitmed keisrid. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Pärast Hami dünastia langemist 3. sajandil hakkas Hiinas levima budism, varsti küll konfutsiaanluse ja taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale (nagu india stuupagi). Tavaliselt püstitati pagood pühakusäilmete matmiskoha peale. Pagood on mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katuseräästad. Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure. Nende hulgas on hiiglaslik, 7. Sajandil loodud 25 m kõrgune kuju Luoyangi lähedalt, aga palju enam on pronksist ja kivist pisiplastikat. Maalikunst. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil
· Konfutsianis ja taoims kujunesid välja 206 eKr-220 pKr. Konutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. · 3.saj hakkasid levima kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised- pagoodid. · Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale. · Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure. · Maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. · Maal on tehtud paberi- või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. · Chani usulahu munkadest maalijad panid rõhu lihtsusele. · Graafika tekkis varem kui Euroopas. · Väga kõrgetasemeline oli tarbekunst
mälestuseks) värviliseks maalitud palk, Arhitektuur ja skulptuur mida kasutatakse sammasteks, moodustavad omapärase taladeks, piitadeks. Eriline terviku. katusevorm ja glasuuritud savist katusekivid. Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava Suur Hiina müür saarel, Angkor Vat Kambodzas 6. skulptuur Dünaamilisus, mänglevus, Keraamika, kivi, pronks, puu, liigutuste ja zestide elevandiluu jne. Peen ja mitmekesisus, painduvad puhas detailide töötlus,
Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu (1). Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru (1). 8. Meeleharjutused "Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha budismi ehk tuntuimas tekstis "Dhammapada". Seetõttu on just meele muutmine oluline teel virgumisele. Meetodeid meele muutmiseks on aga loendamatult. Neid on aja jooksul kadunud ning neid tekib pidevalt ka juurde. Buddha
k. tiratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks (skr: araa) ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Meeleharjutused "Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha budismi ehk tuntuimas tekstis "Dhammapada". Seetõttu on just meele muutmine oluline teel virgumisele. Meetodeid meele muutmiseks on aga loendamatult. Neid on aja jooksul kadunud ning neid tekib pidevalt ka juurde
neid tollal ükski rahvas. Tähelepanuväärseim Gandhara ikoondest oli joogi asendis istuv Buddha. Riietunud oli ta mungarõivastesse, ta peal on kujutatud märke üleloomulikust väest - suured kõrvad, kolmas silm otsaesisel (urna) ja kühm pealael (usnisa). Need kolm tähistavad, et ta kuuleb kõike, näeb kõike ja teab kõike. Kuigi vormi on mõjutanud klassikaline (antiik-) kunst, on ikonograafia puhtalt india-pärane. Vastandina Buddhale, keda on alati kujutatud lühikeste juustega ja kandmas mungarõivastust, kuna Buddha Sakjamuni loobus ilmalikust maailmast ja hakkas mungaks. Bodhisattvad ehk budistlikud pühakud on palja ülakeha, seeliku, armide, ehete ja pikkade juustega, kuna Sakjamuni oli enne mungaks hakkamist kuninglik prints. Taoline vastandatus valgustatuse saavutanud püha olendi - Buddha ja bodhisattva vahel, kes alles liigub selle eesmärgi suunas, on levinud terves Aasia budistlikus kunstis, mitte
Pühakotta astudes võtab inimene seksuaalsfääri kaasa, mis seguneb templis valitseva pühadusega.23 Tantra pole ainuüksi seksiõpetus, ta teadvustab meile, et seks võib olla õndsuse allikaks. Tantra on ülenemise õpetus. Ainult tantra kaudu on saavutatav valgustus.24 Varajasi tantra tekste on neli. Nendeks on caryātantra kriyatantra, yogatantra ja anuttarayogatantra. Caryantra keskendub välistele rituaalidele ja joogaharjutustele, mille eesmärgiks on lähendada inimest buddhale ning süvendada kujustamisvõimet.25 Tanrate hulgas leidub selliseid õpetustekste, mis on väga tähelepanuväärsed ja olulised. Järgnevalt tutvustan kahte tähtsamat tantrat. Üks neist on Guhjasamadza ja teine Hevadzra tantra. I. Luhaäär märgib, et Guhjasamadza tantras leidub palju maagiliste riituste kirjeldusi. 20 Ibid. Lk 20-21. 21 Bowker, John. Cambridge´i illustreeritud religioonide ajalugu. Tallinn: Pegasus, 2005. Lk 41. 22 Eesti Akadeemiline Orientaalselts
Budismi järgi olemas midagi reaalset. Kõik on an-atman (minatu), millelgi pole nime. Ahimsa vägivallatus, mittetapmine. Budism nõuab absoluutset patsifismi. Patsifismis võib minna jaburuseni näiteks dzainismis, kus mungad kannavad valget rüüd, mõned käivad alasti. Sellistesse äärmustesse budism ei lähe. Siiski tuleb hoiduda vägivallast. Buddhal ei läinud elus kuigi hästi. Tema sugulane arvab, et ta peaks juba vanaduse pärast kõrvale astuma. Devadatta tegi Buddhale kolm tapmiskatset. Budistid usuvad, et ta on viimane olend, kes kirgastub. Buddha õpilaste seas on kõige rohkem kaupmehi, preestreid ja valitsejaid suhteliselt vähe. Tema elu lõppeb suhteliselt õnnetult. Jäänud vihmaperioodi ajaks kloostrisse jõudmisega hiljaks, sööb midagi sobimatut sepa juures, saab düsenteeria, jõuab Kusinagarasse, kus ta läheb nirvanasse. See on parinirvana, pikendatud nirvana. Esimene asi, mis saabub, on paanika. Toimub esimene mungakogu
Neid nimetatakse kolmeks kaitseks (skr triaran.a) ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. 138 Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Meeleharjutused "Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha budismi ehk tuntuimas tekstis "Dhammapada". Seetõttu on just meele muutmine oluline teel virgumisele. Meetodeid meele muutmiseks on aga loendamatult. Neid on aja jooksul kadunud ning neid tekib pidevalt ka juurde. Buddha ei andnud oma õpilastele
annaabi.ee 
