Biomehaanika ja ergonoomika esimene KT. Kolmas rühm. 1. Keha raskuskese: On punkt kehas mida läbib keha kõikidele osadele mõjuvate raskusjõudude resultant. 2. Luukangide liigid: Esimest liiki kang tasakaalukang, teistliiki kang jõukang, kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised paarid: On kahe kehaosa ühendus liigese abil. Eristatakse kolme liiki: transaltsioonipaarid (võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased n: alalõualuu) rotatsioonipaarid ( võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem) kruvipaarid ( võimaldavad kruviliikumist üheliigesetelje suhtes n: põlveliiges) 4. Biomehaanilse analüüsi liigid: Eristatakse kahte liiki kvalitatiivne biomehaanilina
Liigutustegevuse analüüs võib olla: 1) Liigutuste kvalitatiivne ehk subjektiivne analüüs Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle (hindaja/treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist On põhiline teadusuuringutes j
b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega d) Kiiruse ja aja korrutisega 7. Liigutuste tempo (sagedus) on: a) võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b) pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c) võrdeline liikumise kestusega d) pöördvõrdeline liikumise kestusega 8
· Fantoomtoolil istumine · Kämbla dünamomeetria · Ülekeha tõstmine kõhulilamangus Liikumiskiiruse ja liigutuste kiiruse mõõtmise meetodid Lõikude (süstik) jooksud, Lühimaa (sprint) jooksud, Plaatide puudutamise test MuscleLab võimaldab mõõta Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks
abil 2) Passiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse väliste jõudude abil: keegi teine inimene, inerts(keha säilitab liikumisoleku/suuna), oma keha raskus 3. Liigese liikuvust mõjutavad tegurid. Põhjendus. 1) Ööpäevarütmika – hommikul on liikuvus halvem, sest venoosne ja lümfi tagasivool on ööga vähenenud ja koed on jäigemad ning liigesvõie(mida niigi suht vähe) sitkem. 2) Keskkonna temperatuur – liigesvõide viskoossus külmas suureneb 3) Naiste-laste liigeste liikuvus parem – pole testosterooni, mis liigeskõõluseid tugevdaks. 4. Vöötlihaskiu ehitus Vöötlihaskiudu ümbritseb sarkolemm(rakumembraan) ning sisemuses, tuumade vahel, on sarkoplasma. Vöötlihaskius paiknevad müofibrillid, tänu millele lihas kokku tõmbab (kontraktsioonivõimeline). Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (aktiin, müosiin). Müafilamentide korrapärane vaheldumine ja üksteisega kohakuti olemine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse
kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht. 15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16.KIIRETE (VALGETE) JA AEGLASTE (PUNASTE) LIHASKIUDUDE EHITUSLIK ERIPÄRA Valged lihaskiud on jämedad ja kiired. Sisaldavad rohkem müofibrille, seetõttu ka suurem kontraktsioonijõud. Sisaldavad suhteliselt vähe mitokondreid.Punased lihaskiud on peened ja aeglased. Lihaskiude ümbritseb tihe verekapillaaristik. Sisaldavad rohkelt müoglobiini kiirendab hapniku transporti lihaskiu mitokondritesse.
raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL Müogeenne adaptatsioon: · Lihashüpertroofia · Lihaskiudude vaskularisatsioon · Muutused müosiini rasketes ahelates · Muutused sidekoes Neuraalne adaptatsioon: · Suurenenud motoorsete ühikute rekruteerumine · Suurenenud
TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustik kaitseb ka mitut õrna
Massaaziteraapia eesmärgid: · Sobitada massaaz patsiendi probleemidega · Leevendada lihaspingeid · Stimuleerida lihastoonust · Leevendada valu · Parandada aine- ja verevarustust · Taastada või säilitada patsiendi tegevusvõime · Pakkuda tõhusat ning meeldivat teenust Massaazist tulenev kasu: · Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime:
See tervishoiu valdkond tegeleb reumaatiliste haigustega patsientidega. Reumaatilisi haigusi nimetatakse ka sidekudede haigusteks (ingl.k connective tissue disease). Üldiselt arvatakse, et reumaatilised haigused mõjutavad ainult liigeseid, kuid fakt on see, et haigus võib mõjutada kogu keha sidekudesid. See tähendab, et reumaatilise haigusega patsiendil võivad sageli olla ulatuslikud ning mõnikord süstemaatilised sümptomid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid liigeste düsfunktsioone. Üldiselt on tegemist ravimatu, kroonilise haigusega, mille tekkepõhjused on teadmata. Reumaatiliste haigustega patsientidel on ortopeediliste haigetega sarnased probleemid: valu, turse ja funktsioonihäired. Tingitud reumaatilise haiguse pikast kestvusest ning ravimite toest, peab füsioterapeutilist käsitlust kohandama vastavalt patsiendile. Sageli on füsioterapeut reumaatilise haige puhul tervishoiutöötajate meeskonna liige. Luu haigused
SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE
kroonilisi vigastusi. Järjepidev massaaž võimaldab terapeudil varakult tunnetada, leida ja ravida pehmetes kudedes tekkinud probleemseid kohti, mis võiksid põhjustada vigastusi. 5. Mille poolest on massaaž lihastele kasulik? Massaaži kasulikkus lihaskoele: • vähendab lihasepinget ja -jäikust; • aitab kiiremini paraneda lihaste ülevenitusvigastustest ja liigesesidemete venitustest; • vähendab lihasevalu ja -turset; • parandab liigeste liikuvust; • parandab sportlikku sooritusvõimet; • intensiivistab vereringlust ja seega ka laktaadi eemaldamist ning alandab kreatiini kinaasi taset. 6. Milliste skeletilihaseprobleemide korral peaks sportlane pidama nõu füsioterapeudiga? • valulikkus ükskõik millises skeletilihaste piirkonnas; • varasem vigastus, millega füsioterapeudi poole pole
Projektsiooni leidmiseks kasutatakse täisnurkset kolmnurka ax = a cos α ay = a sinα Praktikas kasutatakse sageli jõu vektori ( F ) jaotamist komponentideks. Näiteks kaldpinnal asuvale kehale mõjuvate jõudude arvutamisel, konstruktsiooni eri osadele mõjuvate jõudude arvutamisel, mehaanilise töö arvutamisel jne. 2. Kinemaatika alused Kinemaatikaks nimetatakse teoreetilise mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. Kinemaatika põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Selleks tuleb teada keha liikumisseadust Liikumist vaadeldakse siin mehaanikalise liikumisena, mis on vaadeldava keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. Uurides kehade ja nende punktide liikumist, jäetakse kinemaatikast täielikult välja jõud, mis need liikumised põhjustavad. Mehaanikas kasutatakse kolmemõõtmelist ruumi
saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või kehaosa liikuma, ületatakse välist vastupanu, pehmendatakse välismõjust tingitud liigutuste teravust 3. Staatiliste pingutuste füsioloogiline iseloomustus 2. Staatilised harjutused - Staatiline töö põhineb isomeetrilisel lihaskontraktsioonil, mille tulemusena muutub lihase pinge, kuid pikkus jääb muutumatuks (staatilised asendid, raskuste hoidmine). Lihaspinge suurus varieerub suures ulatuses. - Max. lihaspinge – maksimaalne jõud, mida isomeetrilistes tingimustes mõõdetakse
faasis. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol kontraktsioon diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus
kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.
kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.
NB! Erinevate rakkude mõõt- med joonisel ei ole proportsionaalsed! 6 SPORDI ÜLDAINED I TASE vahemikku 5200 m, mõnede neuronite kõige pikema jätke aksoni pikkus võib NB! aga küündida üle ühe meetri. Normaalsete erütrotsüütide mõõtmed varieeruvad väikeses ulatuses, nende läbimõõt on 78 m. Lihasraku talitluse kõige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lühenemine, kokkutõmme), tänu millele annavad lihasteks koondunud lihasrakud inimesele liigutuste sooritamise võime ja liikuvuse. Närvirakkude peamine ülesanne on elektriliste signaalide närviimpulsside genereerimine ja edasikandmine, erütrot- süüdid on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks. Erinevaid rakke on inimese kehas oluliselt rohkem kui seni näitena toodud kol- mik. Kuigi erinevate rakkude ehitus ei ole kaugeltki mitte ühesugune, on nende
projektsioonidest OX-teljele kirjutada: MV + mv = 0 ; . Joonis 14.1. Tagasilöök suurtükist tulistamisel Tagasilöögi põhimõttele on rajatud reaktiivliikumine. Raketi düüsist lendavad kütuse põlemisel tekkinud kõrge temperatuuriga gaasid välja raketi suhtes suure kiirusega, rakett omakorda saab vastassuunalise kiiruse. 15.Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon. Liikumise energeetilised karakteristikud võetakse kasutusele mehaanilise töö ehk jõu töö mõiste alusel. Muutumatu jõu tööks A nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja nihke arvväärtuse ning jõuvektori ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega (joon.15.1): . Töö on skalaarne suurus. See võib olla nii positiivne ( ) kui ka negatiivne ( ). Kui , on jõu töö võrdne nulliga
z i mi 25. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem. 2 m i vi m r 2 2 Ei = = ii 2 2 26. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand. I = M 27. Deformatsiooni liigid. Hooke'i seadus. Deformatsiooni liigid: tõmme, surve, nihe, vääne, paine. Neid taandatakse kahele põhiliigele: tõmme ja nihe. Es Hooke'i seadus: F= l . Hooke'i seaduse kohaselt on deformatsioon võrdeline jõuga ning pike l pikkepingega. Seadus on aluseks deformatsioonide arvutamisel. 28.Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. E=1/ .. on kasutegur. Absoluutne deformatsioon on keha pikkuse muutumine l. Suhteline deformatsioon on keha pikkuses muudu ja pikkuse suhe. l/l. 29.Millest sõltub biokoe elastsus
tekkepaigaks, on nad samal ajal ka omamoodi filtrid, mis hoiavad kinni ja hävitavad ümbritsevatest kehaosadest lümfiga siia kandunud mikroobid ja teised võõrkehad ja ained. Lümfisõlmedesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont, väljub aga üks-kaks. 17 Lümfi liikumine lümfisoontes on aeglane, keskmiselt 5 meetrit tunnis. Kõik tegurid, mis avaldavad lümfisoontele mehaanilist survet - lihaste kontraktsioon - väline surve, eriti massaaz, soodustavad lümfi liikumist. 5. ELUNDKONNAD 5.1. Tugi- ja liikumiselundkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 102-164) Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liidustega ning skeletilihased koos kõõluste ja lihaskestadega. Keha toese moodustab skelett e. luustik. Seda nimetatakse ka tugielundkonnaks. Kuna luustikule kinnituvad lihased, mis neid
maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. • Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumise iseloom. Et liikumise muutumise põhjusi uurib mehaanika haru dünaamika, siis ongi vastastikmõju dünaamika jaoks üks olulisemaid nähtusi. Jõud • Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Jõu tähiseks valemites ja joonistel on →F • Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suurust. • Teiseks saab jõu suurust arvutada selle kaudu, kui palju vastastikmõju tuntud
Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. Et ajaühikus tehtud töö kannab nimetust "võimsus", saab kasuteguri avaldada ka võimsuste suhtena. Kokku saame ilusa valemite komplekti: Energia jäävuse seadus: Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv (protsessi vältel muutumatu/konstantne). Loeng 5 · Gravitatsiooniseadus : valem ja rakendused. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on
• Füüsika- Füüsika on loodusteadus, mis eelistatult täppisteaduslike meetoditega uurib loodust ja tekitab looduse kõige üldisemad mudelid. Ülesanded • Millised järgmistest objektidest sobivad füüsika mõistes looduse alla: sipelgas, pilv, päkapikk, tellis, arv neli, auto, mõte, teokarp, unenägu? • Märkige looduse struktuuritasemete skeemil ära astrofüüsika tööpiirkond. Püüdke ära märkida ka optika ehk valgusõpetuse, elektriõpetuse, soojusõpetuse ja mehaanika tööpiirkond. Füüsika ja looduse tunnetusprotsess • Füüsika uurib ja kirjeldab reaalset, olemasolevat loodust. • Füüsika on selle poolest eriline teadus, et tegemist on ühekorraga nii empiirilise kui ka eksaktse teadusega. Füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevaid objekte ning nähtusi, saab nende kohta kogemuslikku infot, iseloomustab neid arvude abil ning töötleb andmeid matemaatiliste meetoditega. • Inimene on looduse vaatleja, kes saab infot looduse
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine.......................
b Kui välisjõud ei muutu, siis p ei muutu Newtoni definitsioonilt üleminek Newtoni II seaduse üldkujule: d p d d v Fres = = ( m v ) =m =m a dt dt dt F a= m 18. Reaktiivliikumine Liikumine, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid Nurksulgudes [ ... ] olen märkinud viited kasutatud allikatele, mis on konspekti lõpus. 19. Mehaaniline töö (definitsioon, valem, valemianalüüs) 13 [1] [2] Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii negatiivne kui ka positiivne [7]: [2] 14
Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on 0, siis kiirendus on 0 ja kiirus on konstantne või keha seisab. Öeldakse et keha on tasakaaluolekus. Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljel võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A = F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2 1J = 1N 1m 1J = s2 Tööd teeb jõu nihkesuunaline komponent. Töö ei ole
Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: 20 a on kiirendus F jõud m on mass
Kurvi sisenedes hakkab autole mõjuma kesktõukejõud, mis on oma olemuse tõttu suunatud piki raadiust keskpuntikist eemale. Hõõrdejõud on suunatud kesktõukejõule vastu, seetõttu on tegemist liughõõrdega. Auto jääb kurvi püsima juhul, kui kesktõukejõu moodul ei ületa hõõrdejõu moodulit. Maksimaalne kiirus, millega võib kurvi siseneda- 8. Elastsujõud. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. Elastne deformatsioon keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Keha suhteliseks pikenemiseks nimetatakse deformatsiooni pikkuse ja keha esialgse pikkuse jagatist
Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses on otstarbekas esitada loodusteaduslikke teadmisi? Senises füüsikaõppes on järjestus eelkõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse 4
kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus Ainehulk mool 1 mol süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C 1.KLASSIKALINE MEHAANIKA 1. KINEMAATIKA PÕHIMÕISTEID Kinemaatika– teoreetilise mehaanika osa, millesuuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi sõltumatult seda tekitavatest põhjustest. 2.Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. 1 3.Taustsüsteem (+ joonis)
joostes kõrgemale 1 m.) · Lihaste staatiline töö, ergomeetrid. o Staatiline koormus on silmale nähtamatu dünaamiline töö. Raskuste hoidmisel lihased pingutuvad ja lõtvuvad väga kiiresti ca 100 korda sekundis, seega inimene väsib ilma mehhaanilist tööd tegemata. o Ergomeetrid veloergomeeter, lint-kaldtee. · Soojuse mehhaaniline ekvivalent. o I = 4,18 . 6. Deformatsioonid. · Tahke keha elastne ja plastiline deformatsioon. o Elastne deformatsioon selline deformatsioon, kus keha täielikult taastab oma kuju mõjuvate jõudude lakkamisel. o Plastiline deformatsioon selline deformatsioon, kus keha ei taasta oma esialgset kuju mõjuvate jõudude lakkamisel, keha jääbki suuremal või vähemal määral deformeerituks. · Hooke'i seadus. o Elastsuspiirkonnas on keha väikeste deformatsioonide suurus võrdeline mõjuva
graafikud on saadud, kui on summeeritud palju registreeritud üksikkanalivoole, Na vool peatub teatud hetkel, K omadel kujuneb välja keskmiste avanemiste sagedus 1 3 Aktsioonipotentsiaalid erinevates erutuvates kudedes. Schmidti õpikus lk 23 joonis 2-4 Närvikoes kestus u 1 ms, skeletilihases 10 ms (lihase kontraktsioon 100 ms), südamelihases 200 ms. Skeletilihases 10 ms. AP toimimise ajal on koes refraktsiooniperiood. Südamelihases 200 ms. Südamelihases on TÜÜPILINE e TÖÖMÜOKARD (pumbafunktsioon) ATÜÜPILINE e ERUTUSTEKKE- ja JUHTESÜSTEEM (genereerib südamerütmi ning korraldab eri südame osade koostöö) Eri tüüpi müokardis on eri kujuga AP-d. Maali-Liina, jaanuar 2012
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
