OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Kokk2 Sirli Volt SUURKÖÖGI PRAKTIKA ARUANNE Halliste Põhikooli söökla 25.05-5.06 13.07-24.07 Juhendaja: Leeve Tuga kokk Olustvere 2015 sisukord Table of Contents sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 2 Ettevõtte üldine iseloomustus:............................................................................... 3 Tootmise iseloomustus:.......................................................................................... 4 Köögitöö iseloomustus:..............................
Kuidas jaguneb hügieen? Hügieen jaguneb: Isiklik hügieen- iga inimese ensese puhtus Tööhügieen- puhtus ja kord töökohal Spordihügieen- sportlaste treeningu ja võistlemisega seotud hügieen Mida jälgida käte pesemisel? Käte pesemisel jälgida käte pesemise tehnikat. Et sõrmeotsad vastu peopesa oleksid, Peopesad vasakuti sõrmedel Sõrmede vahed mõlema käeselja poolt Sõrmed risti vastakuti, sõrmed vastakuti klammerdunult, kumbi pöial eraldi Sõrmed vastakuti klammerdunud Kumbki pöial eraldi.
Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetmed: vaktsineerimine, tööhügieen, töötajate väljaõpe. Keemilised Prillide puhastamine puhastusvahendiga - Puhastusvahendeid kasutades võib nahka kaitsev rasvakiht kaduda. Allergilisi reaktsioone tekitavatel ainetel on seetõttu lihtsam läbi naha tungida ning kasvab nahaärrituse ja ekseemi tekkimise oht Psühholoogilised Negatiivsed kliendid; Tööstress; Kasutatud kirjandus http:// tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/tookeskkonna-ohute gurid/fusioloogilised
Hügieen · Hügieen (hygieia) tervis - Isiklik hügieen - Tööhügieen - Spordihügieen - Ravihügieen · Hügieeninõuded om asutuses erinevad. · Hügieeninõuete eiramine võib põhjustada paljude inimeste haigestumist. Hügieeni testimine I · Test on mõeldud puhastuse efektiivsuse testimiseks ja jälgimiseks nendel objektidel, kus on võimalik valkainekahjustused. Hügieenitestid II · Üldise bakteriaalse reostuse hindamiseks.
1)Töötervishoiu tööohutuse seadus : uurimisobjektid jagunevad 4 rühma ja nende tutvustust 1.1) Üldosa (seadusandlus, traumatism , järelevalve seadusandluse täitmise üle ) 1.2) Tööhügieen ( tootmiskeskkonna metereoloogilised tingimused, tööstusvalgustus ,mürkained, ioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2
3. Ohtlik võivad põhjustada tõsiseid haigusi, nakkusoht on suur, ei ole võimalik ennetada, nt siberi katk, marutõbi. 4. Väga ohtlik Suur oht töötajatele, põhjustavad tõsiseid haiguste tagajärgi, võivad lõppeda surmaga nt ebolaviirus, Tööandja kohustused: Vältida või vähendada tervisele ohtliku biol. ohuteguri kasutamist. Märgistada ohupiirkond ohumärgiga. Tagada tööhügieen: 1. Keelata söömine ja joomine töökohas. 2. Anda asjakohane tööriietus. 3. Anda kaitseriietus. 4. Anda töötajate kasutusse dussidega pesemisruumid ja antiseptilised nahapuhastusvahendid. 5. Puhastada isikukaitsevahendid pärast tööpäeva lõppu. 6. Korraldada töötajate väljaõpe. Pidada arvestust kolmanda ja neljanda ohurühma ohuteguritega töötavate inimeste üle.
.......................................................... 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID.......................................4 Psüühiline koormus............................................................................................. 4 Stress.................................................................................................................. 4 BIOLOOGILISED OHUTEGURID................................................................................5 Tööhügieen.......................................................................................................... 5 Töövahendid........................................................................................................ 5 Isikukaitsevahendid toitlustusega seotud töös....................................................6 TÖÖTAMINE ARVUTIGA........................................................................................... 7 KOKKUVÕTE...........................................
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Kadri Uuspalu KK11 AS Pühajärve Puhkekodu Aruanne Juhendaja Ariaane Truu Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö i...
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö iseloomustus............................................................................................10 Teenindustöö iseloomustus.......................................................................................10 Tööhügieen ja t...
esimese tüki peal ette ja siis pidin ülejäänud ise ära tegema. Rullimist tuli mul ette jga päev, sest sealsed töötajad tegid enamasti kondiitritooteid ja siis usaldati rullimine mulle. Alguses olin ma seal 6 tundi päevas kuid hiljem sain hakata olema 8 tundi päevas. Kellaajaliselt läksin ma tööle 8.00 ja ära tulin 14.00 ja hiljem tulin ma ära 16.00. Töö turvalisus Tööhügieen ja tööohutus oli ettevõttes heal tasemel. Kõigil töötajatel olid tööriided olemas ja vastavatel töödel ka kindad käes. Igal tööl olid vastavad kaitsevahendid olemas (ahju juures paksud ja kuumakindlad kindad, köögikombainidel olid kaaned peal ja segamismasinatel olid kaitsevõred ees. Enne töölehakkamist pesti seal alati käed ära ja peale iga töö lõpetamist pesti jälle käsi. Töid tehti alati puhaste tööriistadega
· enne ja pärast suitsetamist ning söömist Töökorras käepesukohtade tööpiirkonnas piisav olemasolu on vajalik eelkõige seetõttu, et käed võivad saastuda väga inimlike tegevuste tagajärjel nagu naha kratsimine, nina ja juuste puudutamine jne. Seega tööpiirkonnas või vahetult selle läheduses olev kätepesu võimalus aitab vältida või minimeerida töötaja mustadest kätest tingitud tööpiirkondade ja toodete saastamist. Mis on tööhügieen? Tööhügieen on rakendusteadus, mis uurib töökohal olevaid keemilisi, füüsikalisi või bioloogilisi tegureid, mis võivad mõjutada töötajate heaolu. Kes on tööhügieenik? Tööhügieenik on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, eesmärgiga ennetada kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Auditeerimine
Tartu Kutsehariduskeskus Hotelliteenindus Vladimir Kopõlov Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika Aruanne Juhendaja: Alina Orlova Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ettevõte lühiiseloomustus. 3. Praktika korraldus 4. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes. 5. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal 6. Uued teadmised ja oskused eneseanalüüs 7. Kokkuvõte Sissejuhatus Olles Tartu Kutsehariduskeskuse Hotelliteeninduse eriala õppilaseks , mina pidin sooritada teeninduspraktikat majutusettevõttes ajavahemikul 18.12.2012-01.01.2013 ja mõned päevad jaanuari kuus, mille eesmärgiks oli säilitada teadmisi, mis olid saanud kooli tundide jooksul ja omandada uusi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurü...
Pelmeene peab alati olema 14 ja külma kastmega. Pannkoogid tehakse spetsiaalsel pannkoogipannil (seadmel). Võileivad ja salatid tehakse alati hommikuks valmis värsketest asjadest. Iga päev oli üks inimene nõudepesus ja üks põrandapesus. Iga reede peab vahetama fritüüri õli ja ära pesema masinad ja tööpinnad kogu köögis. Menüü koostasime kõik koos juhendaja Jelenaga. 4 2. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes Peale tulekut, wc-s või väljas käimist peab alati käed ära pesema. Salateid tehes või midagi kätega tõstes peavad alati olema kindad. Ahju ust lahti tehes peab alguses kuumuse ja auru välja laskma, ei tohi kohe avada. Masinaid ei tohi lahti võtta kui juhe on pistikus ja masin on sees. Masinaid tohib kasutada ainult õigesti kokku pantult. Masinaid ei tohi lahti võtta kui nad töötavad.
· oskab suhelda, teavet hankida, analüüsida ja on valmis meeskonnatöös 3.1. ISIKUOMADUSED · kontsentreerumisvõime · füüsilise ja vaimse koormuse taluvus · käteosavus · koostöövõime · õpivalmidus · loovus · püsivus · täpsus · puhtu 4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖKESKKONNA OHUTUS I, II ALGTASE; III KESKTASE 1) töötervishoid ja tööhügieen 2) eririietus ja isikukaitsevahendid 3) tegutsemine ohu- ja eriolukordades 4) tuleohutus 5) elektriohutus 6) esmaabi andmine 7) jäätmekäitlus 8) turvasüsteemid Rauno Loik 5. SUHTLEMINE. 5.1. KEELEOSKUS 1) eesti keel I, II A2; III B1 2) võõrkeel A1 5.1.2 Arvuti kasutamise oskus. 5.1.3 Asjaajamine I, II algtase; III kesktase 5.1.4 Töökoha korraldamine 5.1
koheselt tööandjat. Giid I kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav keskharidus ja tulemuslik atestatsioon vähemalt ühes Eesti Vabariigi piirkonnas. Kutseoskusnõuded: · majanduse, (turismimajanduse põhimõisted) teadmine, · turunduse, sh turismiturunduse põhialused · ettevõtluse põhialused · majandustegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid · tööõiguse alused · tööohutus · töötervishoid · tööhügieen · jäätmekäitlus · esmaabi · klientide turvalisus ning klientide teavitamine marsruudil olevatest riskidest ja ohtudest · Organisatsioonikäitumise alused · Psühholoogia põhialused · Arvuti kasutamine · tekstitöötlusprogrammide ja interneti kasutamine · tabeltöötlus- ja esitlusprogrammide kasutamine · Eesti keel kõrgtase · Suhtlemine kõrgtase · suhtlemistehnikate valdamine · kuulamisoskus · kehtestav käitumine
Mikroorganismide paljunemist mõjutavad tegurid · Tööruumide üldine puhtus/hügieen · Tööolmeruumide hügieen · Puhastamise sagedus · Puhastusvahendi keemiline aktiivsus · Lemmikloomad/koduloomad · Temperatuur · Niiskus · Hallitus · Valed jäätmekäitluse põhimõtted Tööhügieen Bioloogilise ohuteguri puhul: 1) Tuleb keelata söömine ja joomine bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; 2) Anda töötajatele asjakohane tööriietus, kaitseriietus; 3) Anda töötajate kasutusse dussidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid; 4) Tagada, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse, pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist; 5) Määrata inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise kord. Kui tööprot...
ennetusmeetmed on olemas. Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets. Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks Tööhügieen Vaktsineerimine Isikukaitsevahendid ja riietus 6) PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, kahjuliku toime leevendamine. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses järgi on psühholoogilised ohutegurid: • monotoonne (ühetaoline töö), • töötaja võimetele mittevastav töö, • halb töökorraldus, • pikaajaline töötamine üksi ja muud samalaadsed tegurid, • mis võivad põhjustada muutusi töötaja psüühikas.
IV-V kvalifikatsioon seonduvad inseneritasemega ja ei ole käesolevas kutsestandardis käsitletud. 5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B) 5.1 Üldoskused ja -teadmised 5.1.1 Majandus algtase 1) majanduse põhimõisted 2) ettevõtluse põhialused 5.1.2 Tööõigus algtase 5.2.3 Suhtlemisoskus I, II-algtase, III-kesktase 5.1.4 Klienditeenindus I, II-nõue puudub, III - algtase 5.1.5 Töökeskkonna ohutus kesktase 1) töötervishoid ja tööhügieen 2) tuleohutus ning tulekustutusvahendid 3) elektriohutus 4) jäätmekäitlus, keskkonnaohutus 5) esmaabi 5.1.6 Keeleoskus (eestikeelne kutsealane sõnavara) kesktase (vt lisa C) 5.1.7 Töögrupi juhtimisoskus I, II-nõue puudub, III-algtase 5.2 Põhioskused ja -teadmised Kõigile ehitusvaldkonna kutsetele ühised: 5.2.1 Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) tundmine ja tööle ning
b)0,3 % 8. Millised on tööandja kohustused töötajate suhtes, kui töökeskkond sisaldab bioloogilisi ohutegureid? Regulaarne tervisekontroll, tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid, mis kaitseksid töötajat. Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu või ohutuma bioloogilise teguriga. § 6. Terviseriski vähendamine § 7. Tööhügieen § 8. Töötajate väljaõpe § 9. Töötajate teavitamise erijuhud § 10. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas töötavate inimeste loetelu § 11. Töötajate tervisekontroll § 12. Tööinspektorile esitatav teave § 13. Bioloogiliste ohutegurite käitlemisest etteteatamine
Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs Tööandja määrab kindlaks nakatamisohu: laadi; suuruse; kestuse Hindamisel arvestatakse: töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi; seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks; haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid “Bioloogiline oht” tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime -avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises
Samuti tagatakse teenuseid ostutavatele tööandjatele aus konkurents ning seega välditakse olukorda, kus teenuse osutaja võidab pakkumise seetõttu, et tema asukohariigis on tööjõukulud väiksemad. Lähetav ettevõte peab garanteerima lähetatud töötajatele töökohariigi põhitingimused: maksimaalne tööaeg, minimaalne puhkeaeg ja minimaalne tasustatav puhkus; palga miinimummäär (kaasa arvatud ületunnitasu), tööohutus, tervisekaitse ning tööhügieen. Samuti on reguleeritud rasedate või äsjasünnitanud naiste kaitse, laste ja noorukite töötingimused ning meeste ja naiste võrdne kohtlemine. Ettevõtjad peavad silmas pidama, et seaduse järgi tuleb ka kolmandatest riikidest tulnud töötajaid kohelda võrdselt liikmesriikide töötajatega. Seega tuleks võrdsed tingimused tagada ka Euroopa Liiduga mitte liituvatest riikidest pärit töötajatele, kus hetkel on tööjõud odavam.
Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs Tööandja määrab kindlaks nakatamisohu laadi suuruse kestuse Hindamisel arvestatakse töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid "Bioloogiline oht" tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime -
Leola). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 20 lk. 5. Oolberg A. Töökeskkond ettevõtte AS Tiksoja Puidugrupp mööblitootmistsehhis. Magistritöö. (Juhend V. Viljasoo). EPMÜ Põllumajandustehnika instituut. Tartu 2005. 74 lk. 6. Roomets S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. 45 lk. 7. Tamm T. Isotermiliste veovahendite soojus-tehniline diagnoosimudel. Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 69 lk. 8. Sihver L. Tööhügieen tööstusettevõtetes. Bakalaureusetöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2005. 52 lk. 9. Roomets S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine. Tallinn 2000. 44 lk. 10. Bajeva A. Maasoojuspumba Thermia Eco Classic 155 talitlus-tehniline töövõime veiselauda sisekliima tagamisel. Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 96 lk. 11. Kõverjalg A. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999
inkubatsiooniaeg Hädadesinfektsioon alkoholilise käte desinfitseerimise vahendiga, võimalusel pesemine desinfitseeriva seebiga Tööhügieen: mitte süüa, juua, suitsetada enne põhjalikku keha puhastamist, riietust kohelda nagu haiglapesu Dekontaminatsioon on nõutav, seda teevad hingamiskaitset