Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia - Seened". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
heterotroofid, loomsed, rakukest, saproobid, hüüf, pärmseen, mükoos, loomadega, rasvad, molekulaarbioloogia, viitab, sümbiondid, taimedest, samblikud, eosest, viljakeha, kromosoomid, ravimid, antibiootikum, seenhaigused, pärmseened, allergiad, astma, mükotoksiinid, majavamm, riide, värvimine, taimeparasiidid, jahukasteseenSEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul
romoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja l eukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning s isaldab mitmesuguseid aineid, nt. a roomaineid ja mürkaineid. 5. Seeneriigi üldiseloomustus seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli
Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (mõisted auto- ja heterotroofid, sapro- ja biotroofid, parasiidid ja sümbiondid). * Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas * Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest * Saprotroof - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism
Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid. Mõisted: Autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutades selleks valgusenergiat või keemilist energiat. Heterotroof - organismid, kes saavad energiat oma elutegevuseks mõne teise organismi poolt loodud orgaanilisest ainest.
valkude biosüntees ja transport Golgi kompleksi rakk on kandiline) o Rakkude vahel on õhuruum 2. Golgi kompleks Koostis tselluloos ja ligniin Membraansete torukeste süsteem, mis paiknevad üksteisega Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub kohakuti ja mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme 3. Taimeraku keskel on osmoregulatoorne vakuool Ülesanded: Ülesanne säilitada taimerake siserõhk e. turgor o Valgu töötlus (ahelalõpud eemaldatakse), pakkimine (saavutab Selles on vee- ja mineraalainete tagavarad, toimuvad
Tselluloos-omane taimedele ja taime rakukesta ehituses. Pektiin, ligniin on ka liitsuhkrud taime raku ehituses. Kitiin-madalamate loomade kehakatete rakkudes. Lipiidid ehk rasva taolised ained- vees lahustumatud, halvad soojusjuhid, moodustuvad glütseroolist ja rasvhappe jääkidest. Elusorganismi seisukohalt on lipiide kolme tüüpi: 1.) Lihtlipiidid - nende molekulid moodustuvad glütseroolist, rasvhappe jäägist, etanool. Lihtlipiidideks on rasvad, õlid, vahad. Ülesanneteks on: varuenergiaallikaks, sest nende molekul on kõige energiarikkam. Kaitse ülesanne, pehmendavad lööke, kaitstes alumisi kudesid. Püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2.) Steroidid - madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Nad on sageli bioaktiivsed ained. Bioaktiivsed hormoonid- suguhormoonid, mida toodetakse neerupealsetes (naissuguhormoon- östrogeen, mees- testosteroon). Kolesterool- on vajalik orgaaniline aine rakumembraanis, kuna ta tagab raku elastsuse
4. Mitokonder sisaldab DNAd ja RNAd ja ribosoome, mis kõik on eraldiseisvad tuumast. On oma DNA rõngas ja ribosoomid, seetõttu saab ise sünteesida valke ja poolduda oli kunagi iseseisev bakter. 5. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ja hingamine raku tasandil. 6. Mitokondrite arv sõltub raku energia vajadusest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on mitokondreid. Taimerakud. Esinevad ainuomased organellid plastiidid ja suured vakuoolid Rakukest 1. Põhiline koostisaine tselluloos 2. Noores rakukestas on palju vett, on õhuke ja elastne; vananedes kaotab vett, muutub paksuks ja kõvaks 3. Kesta läbivad poorid, millest difusiooni ja osmoosi teel liiguvad läbi ained 4. Raku vananedes muutub rakukest raskemini läbitavaks ja aja möödudes tsütoplasma ja organellid hävinevad 5. Tähtsus: tugifunktsioon (toestab taime tugikoe rakud, moodustavad puidu- ja niinekiudusid) 6
Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll.
Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine. 8. ALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD Algloomad on elusorganismide riik. Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. Samuti moodustavad nad kolooniaid. Enamiku algloomade keha katab väga õhuke elastne pelliikul. Selle kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad on toitumistüübilt sarnased enamasti loomadega. Algloomad on liikumisvõimelised ja nad liiguvad ringi viburitega, ripsmetega ja kehamoondega. Nad elavad vees või niiskes keskkonnas, sest õhuke pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad algloomad üle tsüstina. Algloomad poolduvad paljunedes. Algloomad on näiteks kingloom, amööb, silmviburlane. Kingloom on kingakujuline loom, kes elab veekogudes. Ta on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane
Keemilised elemendid organismi rakus: Makroelemendid rakkudes- hapnikku O, süsinikku C, vesinikku H.(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid- Fe(raud), Cu(vask), Zn(tsink), M(mangaan), Co(koobalt), I(jood) Anorgaanilised ained: Vesi 70-95% enamus organismides Keemilised ühendid rakkudes: Anorgaanilised ained: Vesi 80% Soolad 1,5% Orgaanilised ained: Valgud( 14% Lipiidid( 2% rasvad, steroidid, õlid, vahad) Sahhariidid( 1% riboos, desoksüriboos, glükoos, tärklis, tselluloos, glükogeen) Nukleiinhapped DNA 0,4%, RNA 0,7% Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4 % (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt) Vee tähtsus organismidel (rakkudes): *Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis(rakus) lahustunud olekus.
evolutsiooniõpetus Organismiline Organism, organ, Botaanika, zooloogia, nende harud, Taime- loomakasvatus, kude geneetika jt meditsiin Rakuline Rakk, organell Rakuõoetus ehk tsütoloogia, Miktobioloogia bakterioloogia rakendusalad Molekulaarne Molekul, viirused Molekulaarbioloogia, viroloogia Biokeemia rakendusalad Bioloogia Page 2 Anorgaanilised ained ekh keemiline koostis 7. september 2009. a. 13:51 Muud ained: · Kaltsium · Magneesium · Raud · Fosfor · Tsink · Naatrium · Kaalium · Fluor · Seleen Keemiline element Ülesanded organismis Süsinik Keskne eluelement- kuulub kõikide biomolekulide koostisse
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
vaktsineeritakse näiteks lastehalvatuse, leetrite, hepatiidi, tuulerõugete, gripi vastu. Oluline on ka tugevdada igakülgselt organismi ning vähendada kokkupuudet viirushaigega ning nakatunud esemetega. 6. Bakteriraku ehitus ja paljuneimne. Bakterite ehitus on tunduvalt lihtsam kui päristuumsetel rakkudel. Membraanidega ümbritsetud rakuosi, nagu on päristuumsetel, bakteritel ei ole. Peale pärilikusaine paiknevad tsütoplasmas ribosoomid ning varuainete kogumid. Bakterirakku ümbritseb rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. Osal bakteritel on üks või mitu viburit. Viburiteta bakteritest liiguvad mõned kruvitaoliselt pööreldes või endast lima välja surudes, osa aga ise ei liigu. Nad kanduvad edasi nt tuule, vee või teiste organismidega. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudest on bakterite pooldumine lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini, näiteks iga 20-30 minuti järel. 7
-parasiteerivad -sümbioos Inimese elus-antibiootikum, teatud liiki hallitusseened juustude valmistamisel. Pärmseente tähtsus looduses, inimese elus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2.alkohoolsete jookide valmistamine, taina kergitamine, käärimine. -parasiteerivad -sümbioos Parsiitseened taimedel, loomadel ja inimestel. Taimedel- pigiseened- taimede lehtedele tulevad pigi laigud, jahukasteseened- katavad taimeosi valge kirmena. Loomadel ja inimestel- pärmseen, jalaseen, küüneseen, mikroskoopilised seened, soor, loomaseen. Põhjustavad mädanemist, uue organismi levimist elamist nahal. 3.TAIMED Taimeraku ja loomaraku erinevused lk tagasi. Taimede hõimkonnad: 1.Sammaltaimed (samblad) 2.Sõnajalgtaimed (sõnajalad, osjad, kallad) 3.Paljasseemnetaimed (okast, käbidega) 4.Katteseemnetaimed ehk õistaimed. Taimede tunnused: 1.Toituvad fotosünteesides-toodavad ise orgaanilist ainet. 2
Ehituslik fun. rakumembraani fosfolipiidses kaksikkihis, närvikiudude isolatsioon Kaitsefun. kaitse põrutuste eest, liigse kuumuse/külma eest, vahakiht taimi haigustekitajate eest Bioregulatoorne- testosteroon on nt lipiidse eshitusega Hoiab temperatuuri Küllastunud rasvhapped sisaldvad ainult molekulis ainult üksiksidemeid. Küllastumata rasvhapped-molekulides esinevad kaksiksidemed. Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani. Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin) Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid Hüdrofoobsus- ei lahustu ve NUKLEIINHAPPED Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. (pentoos, lämmastikalus, fosfaatrühm) DNA (desoksuribonukleiinhape) Päriliku info säilitamine ja selle ülekanne
kui inimest. • Limakud (limaseened) - ainuraksed. Nt: puugipask (kollane pask looduses), hundipiim ehk kratisitt (väikesed valkjad munakesed puudel metsas) • Munasseened - seenetaoline, Nt: Vähikatk (ongi vähkidel), ebajahukasted (nt marjapõõsastel), kartuli lehemädanik (kartuli taimel) • Algloomad - üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega. Põhjustavad koduloomadele ja inimestele haigusi. Liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nt: amööb, kingloom, silmviburlane. III. SEENERIIK Seened. 1. Kus seened elavad? Nad elavad niidistikuna varjatult mullas, puidus, juurtel, lehtedes jm. Kõige liigirikkamad on seened parasvöötme ja troopika metsakooslustes. Seente mitmekesisus: nende kasvukohad ja eluviis on mitmekesised. Mõni seen on kübara ja
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks
.........................................................................................................................................................6 KOED.....................................................................................................................................................................7 Taimekoed..........................................................................................................................................................7 Loomsed koed....................................................................................................................................................8 TAIMED............................................................................................................................................................... 10 Juur...................................................................................................................................................................10
loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike
osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe- (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks. 2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades
osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe- (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks. 2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades
piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O 1) kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse.
mitte. Viljakehad on eredalt värvunud (oranzhid, roosakad, kollased) ja suuremad neist on makroskoopilised. Suurimad, Chondromyces'e viljakehad on kuni 0.5 mm kõrged ja meenutavad puud. Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed. Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel
Ülesanded: 1) Säilitada niiskust 2) Seob rakke kolooniaks 3) Aitab liikuda Viburid Koosnevad valgust (flagelliin). Neil on korrapäratu siseehitus. Viburite abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda. Piilid Rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, millel 2 ülesannet: 1) Raku kinnitumine tahketele pindadele 2) Plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse Raku kest Koosneb peptiido glükaanist. Rakukesta ehituselt jagatakse rakud: 1) Bakterid, millel paks rakukest ja üks membraan 2) Bakterid, millel õhuke rakukest ja 2 membraani. Rakukest on vajalik: a. Annab kuju. Kuju alusel eristatakse bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe kümmekond b. Kaitseb rakku välismõjutuste eest c. Reguleerivad hästi üldiselt ainete liikumist rakku Membraan Põhiosas koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest. Membraanis pole tsüklilisi alkohole. Rakumembraan annab sopistisi ehk mesosoome
+ Kõrgkorrastatud sisestruktuur st. kõikide elusorganismide ehituse järgitakse kindlaid printsiipe rakkude, kudede ja organite tasadil. + Biomolekulide esinemine. Biomolekulid esinevad vaid elusorganismides (DNA, Valgud) Ainevahetus - toitainete omastamine keskkonnast, selle kehaomaseks muutmine ja jääkainete eritamine. <----------------------------------------------------------------> Bioloogilise organiseerituse tasandid 1. Biomolekule uurib molekulaarbioloogia. (DNA, Valgud, RNA) 2. Rakustruktuure ja rakke uurib tsütoloogia e. rakubioloogia. (Bakterid, taime-, looma-, ja seenerakud. Protistid) 3. Kudesid uurib Koebioloogia e. histoloogia. (Taimed = kattekude, Loomad = epiteelkude) 4. Elundite ja organite tööd uurivad Anatoomia(ehitust) ja Füsioloogia(talitlust). (leht, õis, kops, maks) 5. Organisme uurivad Zooloogia, Botaanika, Mükoloogia, Geneetika ja Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6
Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus
Fototroofid saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C. Lisaks neile vajavad mikroobid oma elutegevuseks veel rohkesti mineraale: K, Ca, Mg, Fe. Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ).
Fototroofid saavad energiat fotogeeniliste reaktsioonidega. Energiaallikaks on näiteks päikesevalgus. Paratroofid energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C. Lisaks neile vajavad mikroobid oma elutegevuseks veel rohkesti mineraale: K, Ca, Mg, Fe. Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ).
Ülesanded: energeetiline, ehituslik (tselluloos ja kitiin), varuenergeetiline (tärklis ja glükogeen), toiteülesanne (laktoos imetajate piimas), liigimeelitav (putukaid), kaitse (taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu), biosünteetiline (lähteaineks teiste ühendite sünteesil). LIPIIDID Rasvad lahustuvad orgaanilistes lahustes. Liitlipiidid: glükolipiidid ja fosfolipiidid Neutraalrasvad: rasvad, õlid. Vahad: tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad (puuviljadel, okastel) täidavad kaitseülesannet Loomsest mesilasvahast valmistavad mesilased oma kärjed Streroidid: esinevad loomakudedes Neerupealiste hormoonid, testosteroon ja östrogeen Kolesterool, millest sünteesitakse sapphappeid
Patogeensed liigid (tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis ja difteeriatekitaja Corynebacterium diptheriae). Suured genoomid. Paljudel neist on lineaarsed kromosoomid. Mõnedel on lineaarsed plasmiidid. Kolooniad tugevasti söötmes kinni. Õhumütseel ja substraadimütseel (kasvab pinna sisse). Õhumütseel koosneb hüüfidest ja koniitidest. Mõnedel aktinobakteritel ümbritseb spoore kate e. sporangium. Koniid (spoor) idaneb ja sellest kasvab välja hüüf, mis pikeneb otsast. Moodustub substraadimütseel. Kui toitainete sisaldus keskkonnas langeb, siis hakatakse moodustama õhumütseeli. Õhumütseeli hüüfide tipu fragmenteerudes moodustuvad koniidid. Koniidid on säilimis- ja paljunemisvahenditeks. Müksobakterid (myxa- kreeka k. lima) Omapärane elutsükkel- üks osa on makroskoopiline viljakeha. Suur genoom: 2x suurem kui E. coli oma. Gramnegatiivsed, saldedate rakkutega, painduv kest. Liiguvad tahkel pinnal libisedes
Vakuool (ainult taimedel) Rakumembraan Rakukest (seentel, taimedel) Vibur (bakteritel, väiksematel eukarüootidel) Taimerakkude kuju Parenhüümsed: Ehk isodiameetriline Igas mõõtmes enamvähem võrdse läbimõõduga Enamike kudede rakud Prosenhüümsed: Väljavenitatud rakk Pikkus on mitu korda suurem, kui laius Ühe raku pikkus võib ulatuda kuni 25 cm Juhtkudede rakud Rakukest Koosneb kahest põhiosast – primaarne rakukest ja sekundaarne rakukest Primaarne rakukest: ◦ Kesta osa, mis tekib raku pooldumisel ◦ Tekib: rakuplaat -> vahelamell -> primaarne rakukest ◦ Koosneb põhiliselt pektiinainetest Rakukest Sekundaarne (teisene) rakukest ◦ Kesta osa, mis tekib uute kihtide ladestumisel primaarsele kestale ◦ Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele
annaabi.ee 
