Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
regulatsioon, haigustekitaja, immuunsus, viirused, patogeenid, tavalisel, antikehad, bakteride, nakkuste, põe, uuest, glükoos, glükogeen, soojus, glükoosisisalduse, vereliblede, sapi, osmootse, leelis, jääkainete, sekretsioon, vereloome, elusas, lagundab, põhjusel, erinevast, valkaine, viiruseid, adenoviirus, herpesviirused, kutsuvadsotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid. Fibrillaarne sidekude- kollageeni kimbud paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos
Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem.
(käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt
5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, toodavad hormoone kõhunääre, kilpnääre 9. munasarjad, paljunemine, sugu/sigimiselundkon munajuhad, emakas hormonaalne tasakaal d Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
* rakkude mitoosile ja meioosile. 4) Millest koosneb energiabilanss? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. 5) Milleks on inimesel maks? Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete hulga regulatsioonis. Maksa ülesanded on järgmised: * vere glükoosisisalduse regulatsioon; * aminohapete sisalduse regulatsioon; * punaste vereliblede süntees lootel; * vere punaliblede lagundamine * sapi tootmine * rasvade sisalduse regulatsioon * vitamiinide varu säilitamine (A ja B) * kolesterooli süntees * plasmavalkude süntees. + õpetaja küsimused: 6) Selgita a) veresuhkru sisalduse regulatsiooni; b) hingamise ja gaasivahetuse regulatsiooni a) Veresuhkrusisalduse regulatsioon toimub peamiselt kahe hormooni glükagooni ja insuliini toimel. Kui veresuhkur on liiga madal, siis sünteesitakse kõhunäärmes glükagooni. Glükagoon jõuab vere kaudu maksa ja aktiveerib seal ensüüme, mis langudavad glükogeeni glükoosiks
kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne emakas tasakaal 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöostaas on organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
2)Kuidas mõjub vananemine luustikule? Vananedes hakkab luustik hõrenema (kuluma). Elu jooksul kogunenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku ja osteoporoosina. 3)Missugustest toitainetest saab inimene energiat füüsilise pingutuse korral? Energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid- süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Füüsilisel pingutusel kasutatakse tavaliselt järgmisi energiaallikaid: Glükoos on energiaallikaks tavalisel igapäevasel aktiivsusel, kui me oleme piisavalt söönud. Anaeroobne lihastöö sõltub täielikult glükoosi olemasolust, sest rasvu ei ole õimalik hapnikuta lagundada. Rasvade kasutuselevõtt nõuab aega, kuid kui nende lagundamine on kord alanud, tagab see püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks. Rasvu pole võimalik kasutada lühiajalise aktiivsuse kestel, vaid ainult aeroobsetes protsessides. Seetõttu on organismi rasvkoe hulka võimalik vähendada ainult pideva aktiivsuse korral
Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. · E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas toimub epiteelkoe kaudu ka kogu ainevahetsus organismi ja väliskeskkonna vahel. Vahetult epiteelkoe all asub põhiliselt kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. See esineb näiteks hingamisteedes, kus
organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem); Raviefektil põhinev
Etioloogilisi faktoreid jaotatakse kolme suuremasse rühma – geneetilised ehk pärilikud, omandatud ja kombineeritud. Omandatud faktorid jagunevad omakorda järgmiselt: 1). füüsikalised – kõrge või madal temperatuur, elekter, õhurõhk, helilained, radiatsioon, keha asendi järsud muutused; 2). mehaanilised – traumasid esile kutsuvad; 3). keemilised - keemilised ained ja mürgid, ka ravimid; 4). bioloogilised – mikroobid, viirused ja parasiidid; 5). hüpoksia ehk hapniku vaegus; 6). immunoloogilised faktorid – ülitundlikkuse teke mingi võõrvalgu, keemilise aine või ravimi suhtes; 7). psühhogeensed – inimestevahelised suhted kodus, tööl. Erilise tähenduse haiguse esilekutsujana omandab teise inimese poolt ettevaatamatult lausutud või ka arusaamatu tähendusega sõna, eriti siis kui see puudutab tervist. Patogenees on õpetus haiguse kujunemise mehhanismidest
22. Millised on veres oleva glükoosi allikad inimese organismis. Süsiveskud, glükoosi sünteesimine, glükogeeni lagundamine 23. Millised organid ja millised hormoonid ning mil viisil reguleerivad inimese veresuhkru sisaldust. Kõhunääre eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verre suhkur, glükogooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama 24. Maksa ülesanded organismis (õp lk. 79). a) vere glükoosisisalduse regulatsioon b) aminohapete sisalduse regulatsioon c) plasmavalkude süntees d) vere punaliblede lagundamine e) kahjulike ainete lagundamine f) sapi tootmine g) rasvade sisalduse regulatsioon h) vitamiinide varu säilitamine i) kolesterooli süntees 25. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust
Inimestel esinevad bakteriaalsed haigused Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel
3. Tervis ja haigus (definitsioonid). Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning
ei näe) on mitmeid kordi rohkem kui hulkrakseid. Miks väiksed? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, st on oluline raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala suhe. Bakterid on nt ümarad, pulkjad, kruvikujulised jne. hulkraksetes sõltub kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on. Päristuumne rakk LOOMARAKK !!!!!!!! Eukarioodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. ET VIIRUSED EI OLE RAKULISE EHITUSEGA, EI KUULU NAD EI EEL- EGA PÄRISTUUMSETE HULKA! Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukariootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tsütoplasma. Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja
Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkaineid. Platsenta toodetud hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist. Blatsenta on kaitsebarjäär, kuid sellest lähevad siiski läbi viirused (HIV, punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma). 4. Gastrula e karikloote moodustavad algselt 2 rakukihti, hiljem moodustub nende vahele kolmas: Väline looteleht e ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht e mesoderm tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht e entoderm seede- ja hingamiselundkond.
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu
Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu
dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV
vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus C. Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus Veregrupid: AB0-süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide (punaliblede) pinnal esinevad A- ja B-antigeenid ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad. Veregrupp Antigee Antikehad nid 0 (universaalne doonor väikse vereülekande Ei ole Anti-A ja korral) anti-B A A Anti-B B B Anti-A
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps,
12 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus. Veregrupid: AB0-süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide (punaliblede) pinnal esinevad A- ja B-antigeenid ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad. Veregrupp Antigeenid Antikehad 0 (universaalne doonor väikse vereülekande Ei ole Anti-A ja anti-B korral) A A Anti-B B B Anti-A AB (universaalne retsipient väikse vereülekande A ja B Ei ole korral)
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps,
süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B · Vastavalt sellele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd · A-grupi verega inimesel esineb vereplasmas gammaglobuliinide hulka kuuluv antikeha (aglutiniin) anti-B · B-grupi verega inimesel anti-A · 0-grupi verega mõlemad, nii anti-A kui ka anti-B · AB AB-grupi verega inimese vereplasmas antikehad puuduvad · Kui sobimatul vereülekandel A- või B-aglutinogeeni sisaldav veri seguneb vastavat sisaldav aglutiniini sisaldava verega, on tulemuseks erütrotsüütide aglutinatsioon · Veregruppi saab kindlaks määrata, kasutades vastavaid antiseerumeid. Reesussüsteem: · Rh-antigeene on erütrotsüüdi pinnal kuus: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist kolm, igast paarist üks ·Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Seetõttu nimetatakse verd, mis sisaldab D-antigeene,
ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B · Vastavalt sellele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd · A-grupi verega inimesel esineb vereplasmas gammaglobuliinide hulka kuuluv antikeha (aglutiniin) anti-B · B-grupi verega inimesel anti-A · 0-grupi verega mõlemad, nii anti-A kui ka anti-B · AB AB-grupi verega inimese vereplasmas antikehad puuduvad · Kui sobimatul vereülekandel A- või B-aglutinogeeni sisaldav veri seguneb vastavat sisaldav aglutiniini sisaldava verega, on tulemuseks erütrotsüütide aglutinatsioon · Veregruppi saab kindlaks määrata, kasutades vastavaid antiseerumeid. Reesussüsteem: · Rh-antigeene on erütrotsüüdi pinnal kuus: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist kolm, igast paarist üks ·Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Seetõttu nimetatakse verd, mis sisaldab D-antigeene,
peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükosüleeritud valkusid (glükoproteiine). Patogeenid kleepuvad sinna kinni, ei saa edasi. Lisaks on lima koostises ka antimikrobiaalsed peptiidid (näiteks defensiinid- nahal, limaskestadel, lüsosüüm-pisarates, süljes), võivad lõhkuda bakteri membraani, aktiveerida ensüümid, peatada nukleiinhapete sünteesi Madal pH (nahal ~5.5, mao pH 2). Lima ja ripsmed. Antibakteriaalsed peptiidid. Mikrofloora. Immuunrakud epiteelkoes (alveolaarmakrofaagid, nuumrakud). Sülg ja pisarad, ensüümid. Kehatemperatuur.
minutimahu tõus sõltub löögisagedusest. Südame minutimahu suurus sõltub hapniku tarbimisest, mille ulatuse omakorda määrab sooritatava töö võimsus. Seetõttu on südame minutimahu muutuste ja töö võimsuse vahel otsene sõltuvus. Kuid see sõltuvus ei ilmne alati. Töötavate organite verevarustuse tõus ei toimu ainult südame minutimahu absoluutväärtuste suurenemise tõttu, vaid ka vere ümberpaiknemise tulemusena. 11. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Sellest protsessist ei võta osa mitte ainult pikliku aju ja seljaaju keskused, vaid ka hüpotaalamus, väikeaju ja suuraju poolkerade koor. Eriti suur tähtsus on baro- ja pressoretseptoritel, mis asuvad aordikaares ja unearterite hargnemise kohal. Need retseptorid erutuvad rõhu tõusu korral veresoontes ning veresoonte seinte venitusel. Suur tähtsus südame talitluse regulatsioonis on liikumisaparaadi propriretseptorite signaalidel. Kehalisel tööl suureneb
1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad
*Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead
omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu. Adrenaliin – kiirendab südame tegevust Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile
pea saba teljel. Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. Hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. Humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine.
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
4. Peptiitsed antibiootikumid, mis on mõeldud bakterite vastu. Näiteks vankomütsiin Valgud On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH NH2 Jaotus: · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-te jääkidest, vahetult peale sünteesi on nad lihtvalgud · Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa. Näiteks glükoos + valk = glükoproteiin. Jaotus kuju alusel: · Kerajad ehk gloulaarsed. Näiteks antikehad. · Niitjad ehk fibrillaarsed. Näiteks lihasvalgud Valkude struktuuri tasemel: 1. aminohappe jääkide hulk ja järjestus valgu molekulis. Vahetult peale sünteesi. Pepsiidside Alfa spiraal, kus on Vesiniksidemed. Leidub ohtralt karvades. Beta struktuur, kus on vesiniksidemed. Leidub küüntes. 2. tulevad juurde s-s sidemed ja ioonsed(+, -), ja hüdrofoobsed sidemed fibrill valgud(fibriin) ja gloobul valgud. 3
annaabi.ee 
