Energia vahendamine organismis Makroergilised ühendid Need on väiksed, aga palju energiat sisaldavad orgaanilised ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjatena biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP GTP CTP UTP TTP NADP NAD ATP ehitus ATP ehk adenosiintrifosfaat Koosneb lämmastikulisest adeniinist, suhkru riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. ATP lagunemisel katkeb side fosfaatrühmaga ja vabaneb energia. Energia ülekanne ATP abil Energia vabaneb, kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. Lagunemisel tekkib energia Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemine ATP-ADP-AMP Inimese rakkudes on ATP sünteesiks vajaliku energia allikaks glükoos. Energia ülekanne ATP abil ATP-ADP-AMP Energia vabanemine ja sidumine Energia varude taastamine Organismid muudavad ADP uuesti ATP-ks kasutades toidust saadavat keemilist energiat. See toimub rakuhingamise käigus Taimed j...
Ökoloogi I semestri konspekt 1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid, ökoloogilised faktorid, skaalad) Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus ole...
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Aine ja Energiavahetuse põhijooned. Organismid vajavad oma elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid:Sahhariide,Lipiide,Valke, Nukleiinhappeid ,vitamiine ja teisi ühendeid.Looduset neid kõiki valmis kujul võtta ei saa ning seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib need orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakseväliskeskonnast(nt:Valgusenergia) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonis.Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: autotroofid ja heterotroofid . Kust saavad autotroofid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed.Nad saavad selle orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis.Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskonnast valguseenergiat ja anorgaani...
ISESEISEV TÖÖ NR 1 BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad, mikroskoopilised, üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud varustades neid hapnikuga. Bakteritel on inimese seisukohalt negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad soolestikus loomadele vajalikke vitamiine. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik bakter...
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
Kontrolltöö 1.Ringita õige vastusevariant. (3p) 1. Membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid a) Rakukest b) Vakuool c) Kloroplast d) Lüsosoom 2) Seeneniidistik ehk a) Mükoriisa b) Hüüf c) Mütseel d) Plasmodesm 3) Seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud sümbioos a) Hüüf b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud ra...
Lk 99-Fotosünteesi tähtsus 1. Mis on fotosünteesi põhieesmärk? Valgusstaadiumis eraldub vee fotooksüdatsioonil hapnik, mis on väga vajalik taimedele hingamisel. Samuti toodetakse pimedusstaadiumi käigus glükoosi, mida on vaja energiaallikana organismidel. 2. Mis tähtsus on vee fotooksüdatsioonil eralduval hapnikul? Seda kasutavad teised organismid oksüdatsiooniks. 3. Kust saavad kloroplastideta taimerakud energiat? Need saavad energiat kloroplaste sisalduvate rakkude poolt toodetud glükoosist. 4. Kuidas säilitab taim oma glükoosi tagavara? Taimed säilitavad oma glükoosi tagavarad tärklise näol. 5. Mis tähtsus on fotosünteesil heterotroofsetele organismidele? Heterotroofsed organismid saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosüntees seotud süsinikuringega? CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka t...
Mikroorganismid. Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid , kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus vett, samuti sügaval maapinnas. Nad on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumine käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja ka...
Katabolism/dissimilatsioon- Lõhustumisprotsessid. Toidust saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse molekulideks. Oksüdatsiooniprotsessides vabaneb energia, mis talletatakse makroergilisse ühendisse ATP ning eraldub soojusena. Metabolism (ainevahetus)-Sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mis organismis toimuvad Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valguss...
Organismide energiavajadus Autotroofsus ja heterotroofsus (puudused ja eelised) AUTOTROOFID - organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikke ühendeid. EELISED PUUDUSED Suudavad elada teistest organismidest Osa energiat tuleb kulutada anorgaanilise sõltumatult süsiniku orgaaniliseks muutumiseks. Saavad energia valgusest - taimed, vetikad, tsüanobakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - bakterid HETEROTROOFID - organismid, kes kasutavad teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid. EELISED PUUDUSED Saavad kogu energia suunata kasvamisse Sõltuvad otseselt ...
Bioloogia kodutöö 9) Mida nimetatakse rakuhingamiseks? Rakuhingamine on rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitainete reageerimisel õhuhapnikuga vabaneb organismile vajalik energia ja vabanevad nagu tavalistes redoksreaktsioonides vesi ja süsihappegaas. 10) Kus saadakse meie organismis kasutada hingamisprotsessis vabanenud energiat, nimeta mõned. Kuidas saab see energia edasi kanduda? Hingamisprotsessi käigus vabanenud energiat saab organism kasutada sellistes eluks vajalikes reaktsioonides, mis vajavad lisaenergiat , näiteks igasugused sünteesiprotsessid .Raku sees peab energiat edasi andma vahendaja. Peamiseks universaalseks energiavahendajaks on aine nimega adenosiintrifosfaat ehk ATP 11) ATP- kuidas seda nimetatakse ja otsi üles DNA nukleotiidide juures olevast tekstist ( või peast ), mille poolest ta sarnaneb ja erineb nukleotiidist, mida tähistasime A-ga? ATP- adenosiintrifosfaat ......( poolik ) 12)Uuri joonisel ...
ORGANISMID AUTOTROOFID HETEROTROOFID Autotroofid põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad fotosünteesiprotsessis. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Jääkprodukt (02) eraldub atmosfääri. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Glükoos on paljude ühendite sünteesi lähteaine. Heterotroofid suurem osa organismidest on heterotroofid (ka inimene on heterotroof). Siia kuuluvad eluslooduse kõig riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet. Heterotroofide energiaallikateks on orgaanilised ained. TOIDUGA SAADAVA ENERGIA LAGUNDAMINE ELUTEGEVUSEKS VAJAMINEVA ENERGIA SAAMISEKS SÜNTEESIPROTSESSIDE LÄHTEAINETE SAAMISEKS Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis ...
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat. Denitrifikatsioon - tulemusena tekivad gaasilised produktid NO, N2O ja N2. Toksiin - mürgine aine mille tekitab enamik patogeenseid baktereid. Kemolitroof-saavad energiat anorgaa...
Fotosüntees Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. Fotosünteesi jagatakse kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O ...
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
Magneesiumi omastamine ja tähtsus Magneesiumi omastab taim mullalahusest magneesiumiioonina (Mg2+). Samuti on taimedele omastavad mullakolloididele asenduvalt neeldunud magneesiumiioonid, mis vabanevad sealt vahetusdsorptsiooni tulemusena teiste antagonistlike ioonide (H, K jt) mõjul. Liikuva ehk omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid, vähem primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne. Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi va...
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inime...
Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad sood...
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
Biloloogia lk 86 1. Kust saavad organismid elutegevuseks vajalikku energia ? V: autotoofid saavad energiat päikese energiast ja väliskeskkonnast hetotroofid saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? tooge näiteid ? V: on organismid, kes sünteesivad orgaanilisi aineid, kasutavad selleks päikese energiat ja väliskeskkonda. TAIMED 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine-ja energiavahetus ? 4. Mille poolest erinevad heteroroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid ? V: heteroofid tarbivad vamis orgaanilist ainet, aga autotroofid tekitavad ise orgaanilist ainet mida nad tarbivad 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni ? tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused prots...
Tsütoloogia Silvia Kutsar 11b 1.Mis on tsütoloogia? V: Bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2.Rakuteooria põhiseisukohad. V: Rakuteooria teaduslik teooria, mis üldistab tsütoloogia valdkonda kuuluvad teaduslikud faktid.Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. 3. Kuidas uuritakse rakke? V: .Kuidas uuritakse rakke? Valgusmikroskoop elektronmikroskoop Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro- ja eukarüoot, too näiteid. V: Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariig...
Kokkuvõte secunda teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2005-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Eukarüoot päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle. -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid. -) Pinotsütoos vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor rakusiserõhk. -) Geen kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (k...
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
NR 3 leht Kordamisküsimused ja ülesanded Bakterid 1. Miks nimetatakse baktereid eeltuumseteks organismideks? Sest neil pole see päris välja kujunenud, neil on pärilikkusaine rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2. Kas lagundajad on autotroofsed või heterotroofsed bakterid? Põhjenda oma seisukohta. Nad on heterotroofsed bakterid, sest ta saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3. Taimed kasutavad fotosünteesi käigus orgaanilise aine valmistamiseks süsihappegaasi. Kuidas jõuab orgaanilisse ainesse seotud süsihappegaas bakterite kaasaabil tagasi atmosfääri? 4. Miks moodustab osa baktereid spoore? Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. N: Kõrge või madal temperatuur, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. 5. Nimeta üks tunnus, mille poolest bakterirakk sarnaneb taimerakuga. Neil m...
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
1. Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erineval...
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed nin...
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on peamiselt surnud taimeorganismide lag...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Laura Rätsep Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus.......................................................
1.Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad valmis orgaanilisest ainest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed.(Miksike 2008) 1.1 Seente ehitus Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad omavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui seeneniit seene keha moodu...
Pärnu Koidula Gümnaasium SEENED Referaat Koostaja: Helen Halliste Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. SEENED...............................................................................................................................3 2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4 Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4 Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses..............................................
1.Mükoriisa on seenejuurte ja taimejuurte kooseluvorm ,mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel as...
Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused · Taimed -autotroofsed organiismid -olemas plastiidid (hloroplaastid) - rakukest koosneb tselulloosist · loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organiismid - hulkrakksed päristuumsed organiismid · protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niiskuses maapinnas ja loomadekehas - erinevad kehavormid · seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid,mitokondriid, Lüsosoom, Golgi kompleks, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened...
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha...
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vas...
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb va...
Ökoloogia · Demograafiline plahvatus on rahavastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. · Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust palj...
Kõik seened on heterotroofsed organismid(organism,kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained orgaanilisi ühendeid lagundades). Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme. Ensüüm on katalüsaator(keemiline või orgaaniline aine), mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist. (võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid valke,rasvu,süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid)...
Bakterite ehitus Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõnga...
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membr...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Kordamisküsimused ja vastused - seened 1. Chytridiomycota - viburseened (Chytridium, vees), ja Blastocladiomycota - jõnksviburseened (Allomyces, pinnases); nende üldine iseloomustus ja tähtsamad esindajad. Viburseened on äärmiselt väikesed, nähtavad ainult mikroskoobi all. Nad on saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono- või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Ainsana seente hulgas esinevad viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae - üherakuline seen, enamasti parasiit planktonit moondutavatel vetikatel, püüab rohevetikaid. Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on ta...
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...
Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukoos...
annaabi.ee 
