Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia KT küsimused: Fotosüntees". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bakter, rakk, fotosüntees, elektron, heterotroof, kloroplastid, oksüdeerumine, redutseerumine, aatom, kcal, klorofüll, pimedusstaadium, elusorganismid, makroergilised, lähteained, agarik, sidemeid, seletatakse, süsivesikud, vesinik, vabu, autotroof, pikki, esmaseks, energiallikaks, sahhariidid, õunapuu, amööb, kolibakter, jänes, pärmseen, tiguORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ainete lõhustamisel
Mis tekivad? Rasvad rasv—glütserool ja K-vitamiin rasvhape D-vitamiin Energia neeldumine Neeldumine Vabastamine või vabastamine? Valkude süntees Käärimine Vitamiinide süntees Glükoosi põlemine Fotosüntees Valkude põlemine Näited DNA süntees Valkude lõhustamine Glükoosist tekib Glükoosi lagundamine tselluloos Noortematel Vanematel inimestel Millal või kellel on Kasvavatel Füüsilisel koormusel
3.) Aeroobne hingamine- ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel valkude lagundamisest. ( kui pingutus üle 2 min) 3. Fotosünteesis muudetakse valgus keemiliseks energiaks Fotosüntees*- protsess, mille käigus CO2 muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruks, kasutades valgusenergiat. Kloroplastides toimub valgusenergia sidumine Kloplast*- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. Bakterites toimub fotosüntees raku sisemust täitvas tsütoplasmas. Päristuumsetel spetsiaalses organellis, mis leidub kõikide taimede ja vetikate rohelistes osades. (30-40 tk ühes rakus) Fotosünteesi valgust vajavad etapid toimuvad tülakoidi membraanis. Tülakoidi kogumikke nim graaniks. Membraanid sisaldavad pigmente, olulisem neist klorofüll. Kloroplasti sisemuses stroomas asuvad vees lahustunud valgud ja DNA molekul. Fotosüntees toimub kahes etapis 1. Valgustaadium. Vajatakse päikeseenergiat
ained lihtsama ehitusega orgaanilised ained LÕPP-PRODUKTID Anorgaanilised või Orgaanilised ained lihtsama ehitusega orgaanilised ained ENERGIA VABANEB KASUTATAKSE NÄITED Seedimine, hingamine Fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees 3) Aeroobne/ anaeroobne glükolüüs (rakuhingamine ja käärimine) V: Aeroobne: rakuhingamine 1. protsessil kasutatakse hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 3. salvestatakse 38 ATP 4. lõppsaadus co2, h2o Anaeroobne: käärimine 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2
Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17. ja 18. saj – M. Malpighi tegi kindlaks plastiliste ainete liikumise taimedes, R. Hooke uuris taime raku ehitust, J. Priestley leidis, et taim on hapniku allikas, J. Ingenhousz pani aluse taimede hingamisele. 19. saj – J.von Liebig ja taimede mineraalne toitumine, R. Virchow ’’iga rakk tekib rakust’’. 20. saj – R. Willstätter määras klorofülli esmase keemilise struktuuri, Watson ja Crick avastasid DNA struktuuri mudeli, M. Calvini teooria CO2 redutseerimise kohta fotosünteesi reaktsioonitsüklis. Eesti – 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis taimefüsioloogiat, E. Russow, H. Kaho, L. Sarapuu, H. Miidla jt. RAKK – KEEMILINE KOOSTIS Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena fotosünteesil, lõpp-produktina hingamisel). On
Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened)
Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel piisab kasvamiseks veest. 17. saj tulid esimesed tööd tehti kindlaks plastiliste ainete suund taimes. Hooke uuris esimesena taime rakulist ehitust.. 18. saj. mõisteti juurerõhu vajalikkust mahlavoolus. Priestley avastas taimede õhupuhastamisvõime . 18.saj lõpp õhutoitumiseteooria fotosüntees ja hingamine kui kaks erinevat protsessi. Al 1860 taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 DNA struktuur. 1959 ATP struktuur ja funktsioon. 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ehk sahhariidid
· Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, terpenoidid), alkaloidid, fenoolsed ühendid. Vesi, Mineraalained jagunevad makro ja mikro aineteks (Makro: N, S, P, Fe; Mikro: Si, B, Ca, Mn), Sahhariidid e. Süsivesikud (Glükoos, fruktoos, RNA, DNA, tselluloos, tärklis,
Areng lõppeb surmaga. Eluiga sõltub pärilikkusest ja keskkonnateguritest. 7. Reageering ärritusele hulkraksed võtavad väliskeskkonna infot vastu meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismi reaktsioon sellele. Ainuraksed võtavad infot vastu väliskeskkonnast orgaanilise aine molekulidega välismembraanis. Info liigub edasi raku sisemusse ja vastavalt sellele toimub ainurakse reaktsioon ärritajale. Organiseerituse tasemed: 1. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. 2. Molekul aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. 3. Makromolekul 4. Organell - raku organ ehk koostisosa. Organellil elu tunnused puuduvad. 5. Rakk - kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 6. Kude - sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega.
rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel ~60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV te oksüdatsioonil vabaneb 4,o kcal. Toidus leiduvad SV: Tselluloos,kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus. Annab soolestiku täitematerjali. Stimuleerib soolestiku motoorikat, kiirendab soolepassaa¸i, säilitab väljaheite pehme konsistentsi. Soovitav kogus 30g/ööpäevas. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja
RNA on peamiselt üheahelaline Komplementaarsus A=U ja C=G Kõikides rakkudes on 3 tüüpi RNA-d: 1) Informatsiooni RNA(mRNA)- toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi 2) Trantsport RNA(tRNA)- toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA(rRNA)- moodustab ribosoomi Ribosoomis toimub valgusüntees. Ehitusmaterjalideks on aminohapped RNA täthsus- Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgu Rakk Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nim. Tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks Rakuteooria põhiseisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust 3) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikus kooskõlas Rakud jagatakse: 1) Prokarüoodid ehk eeltuumsed- puduub piiritletud tuum, esimeb vähem organelle, näiteks bakterid 2) Eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid, näiteks looma- ja taimerakud
Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel bakteritel on probleeme sellega, et nende eripind väheneb liialt. Selle probleemi lahendamiseks
Suurema diameetriga sooned kaviteeruvad kergemini kui peenemad torud. Traheed ja traheiidid on tugevasti puitunud. Oluline just alarõhu tingimustes Vee liikumise kohastumused: Trihoomide olemasolu + piirkiht lehe pinnal Toor-poorid on väiksemad sulgkile- poorid suuremad 10. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk null või negatiivne? Rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorrõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet ja turgorrõhk on null. Nt kõrgete puude korral ,kui osmootne rõhk on madal siis võib turgorrõhk minna negatiivseks. Samuti kiire transpiratsiooni korral võib kh minna negatiivseks 11. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk .....atm. veepot valem P= fii pii 12
Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul. Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik;
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks sündmusteks näiteks valkude struktuu
glükoos+galaktoos-> laktoos(piimasuhkur) Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. (Fotosünteesi tulemusena tekkinud glükoosivarud säilitatakse tärklisena(tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monumeere. Kui fotosüntees pidurdub, siis kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Lagundavad tärklise glükoosi molekulideks.) Puudel(puitunud vars)-tselluloos. Loomadel säilitatakse glükoosivarud põhiliselt lihastes ja maksas loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. Lipiidid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mittelahustuvad ühendid) organismide energiaallikaks. Rasvakiht on kasulik loomadel- talveunes pruunkaru kasutab nahaalust rasvakudet energia
· Taimed reageerivad valgusele ja ööpäevarütmile ... ja pööravad oma lehti, varsi ja õisi. 8. Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. · Mittekohastumisele järgneb väljasuremine Eluslooduse organiseerituse tasemed. · Molekul Kus leidub biomolekule, leidub ka elu. · Organell Rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. · Rakk Esimene tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Eriti selgelt avaldub ainuraksetel, hulkraksetel on eri funktsioonid eri rakkude vahel ära jaotatud. · Kude Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Põhitüübid taimel: kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude. · Organ Kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni.
............................................................ 11 Vitamiinid.........................................................................................................................11 Hormoonid....................................................................................................................... 11 Rakuõpetus...............................................................................................................................12 Eukarüootne rakk................................................................................................................ 12 Taime ja loomaraku võrdlus................................................................................................14 Seenterakk............................................................................................................................ 14 Bakterid........................................................................................................
rakkudesse jäänud on. -Kineetiline energia – töö tegemise energia Tööd tehes on lihase kasutegur 35% ehk energiast nii palju läheb lihastes päris töö tegemiseks ning 65% hajub soojusena. Kõige madalama kvaliteediga (kvaliteet ehk sobib kasutamiseks) energia on soojusenergia. Soojusenergiat me ei kasuta (soojusenergia osakesed liiguvad suvalises suunas). Kasutame keemilist energiat, mis asub toidus (päikse energia –> taimed -> fotosüntees –> energia toidus -> sööme taimi või söövad loomad taimi -> me sööme loomi). Toit peab sisaldama energiat, ehitusmaterjali, vitamiine ja mineraale. Termodünaamika seadused: 1) Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. Muundub suunalt soojusenergia poole. Vaba (Gibbsi) energia – see energia, millega tööd tehakse/ mis on töötamise jaoks kätte saadav. Kui reaktsiooni Gibbsi energia on negatiivne, toimub reaktsioon saaduste suunas, kui positiivne,
ühe glükoosimolekuli kaheks püruvaadimolekuliks, tekitades seejuures ATP-d Anaeroobne glükolüüs: 2 etappi: 1) glükoos on rakku sisenenud, ebastabiilseks muudetud ja lõhustunud kaheks, omavahel üle minevateks 3C-liseks molekuliks, mis on moodustunud 6C-lise fruktoosimolekuli lagunemisel Vaja: 1 molekul glc + 2ATP ADP (muunduvad II etapis ATP-ks) 2) 3C-liste ühikute oksüdeerumine püruvaadiks ja sellega kaasnev ATP tootmine Saadus: 2 ATP + 2 NADH2 (2+2=4ATP) +2 H2O + 2 molekuli püruvaati + 2H+ Aeroobne glükolüüs- Võimaldab süsivesikute täielikku lõhustumist CO2 ja H2O-ks: Pyr viiakse mitokondritesse ja oksüdeeritakse üle atsetüül-CoA täielikult trikarboksüülhappe tsükli ja hingamisahela koostöös => lubab toota rohkem ATP(38) ( Glükogenolüüs glükogeeni lagundamine püroviinamarihappeks Kesksed momendid:
Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP. Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele. Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. 6. Kirjeldage püruvaadi (struktuurivalem?) transformatsiooni radu anaeroobses keskkonnas ( millistes rakkudes toimuvad, millised on lõpp-produktid.) Otsustage ja põhjendage, kas neis protsesside püruvaat oksüdeerub või redutseerub. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. Toimub lihaskoe rakkudes. Püruvaat redutseerub. 7. TCA tsükkel on aeroobne/anaeroobne (
järjekorras, et spinnide summa on maksimaalne. Ettekujutus aatomi ehitusest Lihtsamalt: üht tüüpi orbitaalid täituvad esmalt kõik ühe elektroniga, alles siis moodustuvad elektronpaarid. Aatom koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda Sisemiste kihtide elektronid ekraneerivad (side ümbritsevast negatiivselt laetud elektronpilvest. Tuum tuuma ja elektroni vahel nõrgeneb, elektroni koosneb nukleonidest: prootonitest (laeng +1) ja potentsiaalne energia kasvab) välimise kihi elektrone. neutronitest (laeng 0)
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi.
mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell reaktsioone ajas/ruumis eraldav rakusisene moodustis. Rakk eluslooduse väikseim struktuurne ühik Kude sarnase tekke/ehituse/talitlusega rakkude kogum. Organ struktuurseks/funktsionaalseks tervikuks ühendatud erinavte kudede kogum. Elundkond ühiseks eesmärgiks ühendatud erinevate funkts. organid.
oleks täidetud. 6. Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse seadus. Energia on mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav kvantitatiivne mõõde, mida mõõdetakse dzaulides. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 7. Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab? 1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks elektron oma energia ära kiirgama tuumale kukkuma, tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron ei liigu mööda kindlat orbiiti. Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel seda ei eelda. Elektron võiks tiirelda igasugustel kaugustel tuumast. Seega peaks ka igasuguse suurusega aatomeid olemas olema. 8. Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab?
,D- glükoosi jäägid ühendatud (14)-sidemetega lineaarseteks ahelateks Kitiin - eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, esineb ka seente, pärmide rakuseinas; koosneb (14) seotud N-atsetüül-D- glükoosamiini monomeeridest. Risseotud dekstraanid on kasutusel geelidena kolonnkromatograafias. Need geelid sisaldavad 50-98% vett. Geelide mehaaniline tugevus ja vee sidumise võime sõltub ristsidemete arvust. 6. Gram-positiivne bakter. Rakuseinas on palju peptidoglükaanikihte. Gram-positiivne bakter Gram-negatiivne bakter. bakteri rakuseinas on valine lipiidne kaksikkiht (membraan), sisemine lipiidne kaksikkiht (membraan) ja nende vahel peptidoglukaani kiht (enamasti uks); raku pinnal paiknevad lipopolusahhariidid. Rakuseina peptidoglükogaane tuntakse ka mreiinide nime all.
2)lahustuvus + - 3)magusus + - 4)hüdroloosivus -/+(oligo) + 5)reaktsioonivõime aktiivsed vaheaktiivsed 6)karamellistumine jah ei Süsivesikute biofuntktsioonid 1. energeetiline · 1g -> umbes 4 kcal energiat ja tekib Co2 + H2O, inimeses toimub see mikrokondrites · 55..66% peab andma sahhariid energiat (tärklis annab) · Energeetiliste vajaduste korral võetakse kasutusele kõige kiiremini suhkur(glükoos 10s), esimesed 9s aga ATP arvelt 2. Ehituslik-struktuur · Raku kestas olevad süsivesikud - Taimerakkude tselluloos, Kitiin seeneraku kestades.
45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid, osalevad paljude füsioloogiliste protsesside regulatsioonis
süsihappegaasi fotosünteesiks ja tagab loomadel hingamisfunktsiooni). b) Orgaanilisi süsinikuühendeid (loomad söövad). Vesinik* - Organismis on vesinikul 2 ülesannet : 1) vesinik osaleb vesinik- sidemete(nõrgad sidemed) moodustamisel. (vesiniksidemed on H ja O ja H ja N vahel). VESINIKSIDEMED STABILISEERIVD BIOMOLEKULE. 2) Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku, seda rohkem ta lõhustumusel energiat annab. (rasv(1g) - 1 Kcal, süsivesikud - 4 kcal, Alkohol - 7 Kcal) Hapnik* - Hapniku arvele langeb massilt suurim osa. Hapnik on oksüdeerija rollis. 1. Hapnik osüdeerib rakkudes toitaineid. (Toitaine + O = C02 + H2O [vabaneb energia]) 2. Organism toodab hapniku reaktiivseid osakesi ja need on äärmiselt reaktsioonivõimelised. Suhtelt hapnikuga saab organismid jagada kaheks : a)aeroobsed(vajavad eluks hapnikut) b)anaeroobsed(ei vaja eluks hapnikku)
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides
rakuseintes Peptidoglükaanid ehituslik bakterirakuseintes Mannaan esineb seene rakukestades Galaktaan esineb taime rakukestades Ksülaan esineb taime rakukestades 3. Joonistage fragment Gram-positiivse ja Gram-negatiivse bakteriraku seinast ja iseloomustage selle koostises olevaid ühendeid. Gram-postitiivne rakk Gram-negatiivne rakk Gram- positiivsetel bakteritel on eristatavad rakukest Graamnegatiivsetel bakteritel on ainult üks ja rakumembraan. Nende rakukest koosneb paljudest peptidoglükaan-kiht. See-eest on neil kaks peptidoglükaani kihtidest. membraani välis- ja sisemembraan, mille vahel on periplasmaatiline ruum. Periplasmaatiline ruum
ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi. Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga. DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul. Selleks, et rakk saaks jaguneda, peab ta kõigepealt enda DNAd replitseerima. Seda protsessi alustatakse kindlatelt DNA lõikudelt, mida nimetatakse originideks. Originid sisaldavad DNA järjestusi, mille tunnevad ära replikatsiooni algatavad valgud. Need valgud seondavad omakorda erinevaid valke (nt helikaasi), et eraldada kahte DNA ahelat ning moodustada replikatsioonikahvleid. Initsiaatorvalkude algatusel keeratakse DNA ahelad lahti
Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×1011 4
annaabi.ee 
