Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia Konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bakter, viirus, salmonelloos, bakterid, kapsiid, rakk, düsenteeria, sild, viirused, bakteriraku, palavik, marutõbi, gripp, bioloogia, ümbris, viirusosakese, millisesse, viirustel, rakumembraan, rakukest, iiveldus, nakkushaigus, tekitajaks, süüfilis, puukensefaliit, erineval, rakukestad, krobeline, viirusosakesed, lahkuvad, peremeesrakk, põhjendaBakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn)
6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA
1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema.
poolt viirusvalkude sünteesiks. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud a- replikatsioonivalkudeks, b-regulaatorvalkudeks ja c-struktuurvalkudeks. Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tihenda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda kapslit nimetatakse kaspsiidiks. Viirusosakese kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur, mis on sarnane Lego klotsodest kokku pandud esemetega. Viiruse kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikalise ka keemilise sidemega. -3- Viiruste paljunemine Väljaspool rakku on viirusoaskesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga ning neil puudub paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Setõttu ei saa viirused (erinevalt rakkudest) kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rekkudes ning sellesks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku
1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),
Anafaasis eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ning tütarkromatiidid liiguvad raku vastapoolustele. Nende liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise kaudu. Iga kromatiidi võib nüüd käsitleda iseseisva kromosoomina. Telofaasis on kromosoomid liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustusele liikunud kromosoomide umber tekib tuumamembraan. Tekib tsütokinees ehk tsütoplasma jaotumine kahe uue raku vahel ning rakk jaguneb pooleks. Meioos Meiosis toimub kaks rakujagunemist. Esimene jagunemine (meioos I) on komplekssem ning seda nimetatakse ka redutseerivaks jagunemiseks. Selle jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ning lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Meioosi teasel jagunemisel (meioos II) mida nimetatakse ka võrdväärseks jagunemiseks jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu see ka toimub mitoosis. Esimese meioosi profaas on puikk ja kompleksne
maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed, õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine, samblikud rakise tükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune. Osadel loomadel suur regeneratsioonivõimega suudetakse taastada oma kehaosasid (nt meritähed). Vegetatiivne paljunemine võimaldab saada lühikese aja jooksul arvuga geneetiliselt ühtliku järglaskonna, nt kartuli paljundamine mugulatega, iseloomulik mitmeaastastele taimedele.
välismembraanis. Info liigub edasi raku sisemusse ja vastavalt sellele toimub ainurakse reaktsioon ärritajale. Organiseerituse tasemed: 1. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. 2. Molekul aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. 3. Makromolekul 4. Organell - raku organ ehk koostisosa. Organellil elu tunnused puuduvad. 5. Rakk - kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 6. Kude - sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. 2 7. Elund 8. Elundkond - selle moodustavad organid ühise talitluse alusel. 9. Organ - kudede kogum, millel on kindel ülesanne. Õistaimede organid on juur, vars, leht, õis, vili. 10. Organism 11
· Meditsiiniline (ajuop, mitmekordsete süsteemide kasutamine) · Elukutse risk (talunikud, lihunikud, neurokirurgid) Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid Elusorganismidega seob: 1) Valkude ja nukleiinhappe olemasolu 2) Võime muteeruda (eriti kiire võime RNA-viirustel gripp, HIV) 3) Viirused evolutsioneeruvad (uute omadustega viirustüvede teke sars, linnugripp) 4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus 4) Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Viiruste ehitus ja elutegevus: Viiruse geenid esinevad DNA/RNA kujul. Mõlemad nukleiinhapped üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv 3, suurim üle 1000. Toimelt jagatakse viiruse geenid:
Spermatogenees on spermide areng mehel. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees munarakkude areng naisel. Munarakud valmivad munasarjades. Üks ainuke viljastumisvõimeline rakk tekib. Protsess on tsükliline ja intervall on keskmiselt 28 päeva. Kestab kuni menopausini (45-55a.) Pilet 2 1.Sahhariidid. Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud.Väga aktiivsed ained
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed.
transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. polümeraasi) seostumiseks geeni Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles promootorpiirkonnaga. toimub RNA süntees. Algoloogia teadusharu, mis uurib vetikaid. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on Allantois (kusekott) üks lootekestadest, mis bakter. esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka Bakteritoksiin mõnede bakterite poolt inimestel. sünteesitav valguline mürkaine. Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest
tRNA molekulid trantspordivad aminohappeid ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees 3. Ribosoomi RNA(rRNA)-kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis RNA molekulid on struktuurilt üheahelalised(mittebiheeliks) , DNA kaheahelaline(biheeliks) TEADLASED: R.Hook- valgusmikroskoobi, M.Scheidel,T.Schwann-taimed on rakulise ehitusega K.E von Baer- loomade embrüoloogia rajaja(munarakk) Rudolf Virchow-iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust, jahunemise teel. F.Miescher-nukleiinhape G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel
6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · Kude · Organ · Organsüsteem ehk elundkond · Organism · Populatsioon · Liik · Ökosüsteem · Biosfäär Süstemaatiline rida: LIIK PEREKON SUGUKON SELTS KLASS HÕIMKON RIIK D D D Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2
Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas
Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas
see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline seedesüsteem on omane ümar- ja rõngussidele, limustele, lülijalgsetele,
antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente. Asendusema - vt. surrogaatema.
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)
Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV)
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS.
o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust
bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E
Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist
: im. süsteem katab kogu organismi ala ära. Lümfotsüütide O populatsioon ei ekspresseeri T ja B rakkudele iseloomulikke pinnamarkereid. O populatsioon koosneb suurtest, granuleeritud lümfotsüütidest- nim. natural killer cells = NK rakud. NK-rakud (natural killer cells) on kaasasündinud immuunsüsteemi oluline komponent. NK-rakud tapavad organismis rakke, mille pinnal ei ole koesobivusantigeen I (MHC1) kogus piisav. Mõned viirused suruvad nakatunud rakus alla koesobivusantigeen I sünteesi. Ka mõne kasvaja puhul väheneb raku pinnal oleva koesobivusantigeen I hulk. Niisuguste kasvajate mahasurujana on samuti olulised NK-rakud. NK on mittespetsiifilised tsütotoksilised rakud, 5-10% tsirkuleerivate lümfotsüütude populatsioonist. NK on pärit luuüdist, neil teatud sarnasus Tc-rakkudega, aga ei küpse tüümuses. NK tsütoplasmas on graanulid perforiin ja granzüümid- märklaudrakk suunatakse apoptoosi
Hormoonide jaotus: Olemuse alusel 1. peptiidhormoonid nt. Kasvuhormoon 2. valkhormoonid nt. Insuliin 3. steroidhormoonid 4. aminohapete teisendid nt. Adrenaliin Toimetüübi lähtumisest 5. endokriine toime, nt: hormoon eritub biovedelike verre. 6. neurokriine toime, nt: hormooni sünteesib närvirakk ja see mõjutab teisi rakke. 7. parakriine toime, nt: hormooni sünteesib keharakk ja see mõjutab naaber rakke(koehormoonid). 8. Autokriinne, nt: rakk sünteesib ise hormooni ja see mõjutab teda iseennast. Sisenõrenäärmete jaotus inimeses On olemas: 1. puhtatüübilised, ainult hormoone · ajuripats sünteesib kasvuhormoone · käbikeha ajus, sünteesib melatoniini · kilpnääre sünteesib erinevaid türeoidhormoone, mis mõjutavad, kiirendavad ainevahetust. · Kõrvalkilpnäärmed sünteesivad parathormooni, mis kontrollib Ca/P tasakaalu
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama. 3 punkti Mitterakulised A) loomad struktuurid B) bakterid C) viirused Eeltuumsed D) seened E) taimed Päristuumsed 3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Kinnitage seda seisukohta inimese organismi rakkude näitel. Tooge selle kohta kaks näidet. 2 punkti 1) ............................................................................................
et märklaudua hävitada võib kasutada ka komplemendi süsteemi, ilma T lümfotsüütide ja antikehadeta. Immuungeneetika osas ennetavast immuunsussüsteemist. Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1. erinevad rakupinna retseptorid, valgulised retseptorid, raku pinnal glükolipiidsed retseptorid, immuunreaktsioonides osalevad valgud. Vaja – ükski viirus ei tungi rakku ilma retseptorita, kui on mitu varianti, viirus ei saa nakatada tervikuna liiku, näide herpesiviiruste kohta, mõningaid suudab mõningaid mitte. 2. Valgud 3. Glükosiidsed, glükolipiidsed jne ABO ja teised veregrupid 4. Immuunreaktsioonides osalevad valgud. Organism võib hävitada ennast kui patogeeniga kokku satub, bakter ei saa edasi levida, organism sureb aga poluplatsioon võida, inimese korral on seda väha – hemorraagilised viirused Aafrikas, kaitse forseeritakse nii tugevalt et see hävitab enda
Sarnasused: 1. 2. RNA ehk ribonukleiinhape ............ RNA ........................... ........................... ............ RNA ........................... ........................... ............ RNA ........................... ........................... 11 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama. 3 punkti Mitterakulised struktuurid Eeltuumsed A) loomad B) bakterid C) viirused D) seened E) taimed Päristuumsed 3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Kinnitage seda seisukohta inimese organismi rakkude näitel. Tooge selle kohta kaks näidet. 2 punkti 1) ................................................................................................................................................. ..............................................................................................................
Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13
annaabi.ee 
