Grieg kohtus liszti roomas 1870. see tõstis griegi eneseusku. Mõni päev peale seda andis Lizst välja artikli euroopa ajalehtedele, ku soosis griegi. See muustis oluliselt griegisse suhtumist kodumaal ja ta sai riiliku stipendiumi. Palju aastaid reisis grieg mööda euroopat pianisti ja dirigendina ja klaverisaatjana ninale. Neil reisidel propageeris grieg nii enda kui teiste põhjamaade heliloojate muusikat ja vanaduspäevad möödusid Bergeni lähedal mõisas või tagasihoidlikus maamajas fjordi kaldal trollhagenis. Maetud koos abikaasaga Bergeni lähedale kaljusse. Grieg= norra ja selle loodus ja lihtsad inimesed.
· Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu · Rannaäärsetel ja saarterohketel aladel peavad ühendust laevad ja kaatrid Turism · Norra on väga tuntud turismimaa · Peamiselt külastavad Norrat suurema sissetulekuga inimesed · Turism moodustab ligi 3,1% riigi kogumajanduse kogutoodangust Peamised vaatamisväärsused · Olümpiarajatised:Lillehammeris, Holmenkollenis, Hamaris · Looduslikult kaunid Bergeni mäed · Unustamatud laevasõidud fjordide vahel · Oslo kuningaloss koos vahtkonna vahetusega · 11 serpentiiniga Trollide tee · Bergen- Bergeni vanalinn, kalaturg, Euroopa suurim akvaarium, helilooja E.Griegi majamuuseum Kasutatud kirjandus · http://www.norra.ee/About_Norway/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Norra · http://www.vm.ee/?q=node/10471 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/norra1_liina.htm · http://www.24tundi
Edvard Hagerup Grieg (1843-1907) Faktid Norra helilooja ja pianist Norra rahvusliku muusika rajaja Tõeline romantik, aga ka müstik Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
viiulisonaat (Op 8), ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris kohtuma. Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Aastatel 1871–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880–1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojade rütmide ja fantaasiaga.
Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra 2003. aastal veebruaris tehtud sateliidipildil Norra kliima Norra riigi pikkuse tõttu on väga keeruline anda lühiülevaadet Norra metsadest ja kliimast. Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi äärmiselt palju. Metsapiir Bergeni läheduses on ligikaudu 600 meetrit merepinnast ning langeb peaaegu merepinnani kaugesse põhja. Kasvuperiood varieerub riigi pikkuse tõttu samamoodi. Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva. 3 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990.
viiulisonaat ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris kohtuma. Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Aastatel 18711880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880-1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. 1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile. Kõik need ajaloolised plaadid on CD-plaatidel uuesti välja antud ning näitavad helilooja kõrget taset klaverimängijana. Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav
1958. aastal astus ta Leipzigi konservatoormuisse, mille lõpetas 1862. õpinguid järkas Taanis. 1863. aastal läks Grieg Taani, kus viisistas Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis kohtus ta Rikard Nordraakiga, tänu kellele hakkas Edward rahvusliku muusikaga tegelema. 1867 abiellus Grieg oma nõbu Ninaga, kes oli tuntud laulja, nende abielu oli pikk ja õnnelik. 1867 osaleks ta Norra muusikaakateemia asutamisel. 1880 kohtus Lisztiga Roomas. 1880 1882 oli ta Bergeni Filharmoonia Orkestri muusika juht. 1883 jättis Edvard naise, sest 1869 suri nende tütar Alexandra meningiiti ja tema vanemad suri 1875. Lisaks sellele tundi Grieg, et ta on kunstiliselt seiskunud. Gierg on valitud Oxfordi ja Cambridge ülikooli audoktoriks. Üleskirjutamiseks Sündis 1843 ja suri 1907 Tuntud norra helilooja ja piantist Norra rahvusliku muusika rajaja Kuulasim teos ,,Peer Gynt Suites" Klaverikontsert a-moll
ungari heliloojalt Lisztilt, kes kiitis nii Griegi andekust kui 1. viiulisonaati ja kutsus Griegi endaga kohtuma Weimari. Ning peale seda sai ta ka reisistipendiumi. 1870 kohtus ta Lisztiga Roomas, kus too kiitis tema loominugut ja julgustas ka edasi kirjutama. 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmusikaga ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880-1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkesti musikajuht. 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub tema majamuuseum. 1903 mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusika 9-le grammafoniplaadile. Samauti mängis muusikat Welte-Mignon isemängivasse klaverisse ning kõik lindistatud helipalad on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatavad. Suri 4.september 1907 Bergenis südameatakki. LOOMING Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad 140
Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.
2) Ta abiellus Nina Hagerupiga. Teda peeti kodumaal keskpäraseks muusikuks ning seepärast keeldus riik talle stipendiumi eraldamast. Muusikaakadeemiale elu sissepuhumine võttis aastaid ning see oli Griegi jaoks väga väsitav ja psüholoogiliselt kurnav. Ootamatult tõi asjadele pöörde F. Liszti avalik kiri Griegi toetuseks. Tänu sellele määrati hiljem Griegile riiklik stipendium elu lõpuni. Griegi vanaduspäevad möödusid põhiliselt ühes mõisas Bergeni lähedal või talle südamelähedases majas Troldhaugenis. Grieg- See on Norra, tema loodus ja lihtsad inimesed. Sibelius 1865-1957, elulugu. Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste võitluses oma iseseisvuse eest. Ta sündis Hämenlinnas arsti perekonnas, Kaotades varakult isa jääb ta kasvatada ainult emale. Ema oli muusikalisely väga andekas ja jagas oma andeid pojaga. Jean harjutab klaverit alates 6ndast a
Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 1991. aastal. 2008.a. juuni alguses osales RAM esmakordselt Põhjamaade suurimal rahvusvahelisel festivalil Bergenis, kus anti Mihhail Gertsi juhatusel a cappella kontsert Toomikirikus. Festivali lõppkontsertidel kanti ette dirigent Andrew Littoni juhatusel Schönbergi "Gurre laulud" ja ettekannetel osalesid koos RAM-iga Bergeni Filharmooniakoor ning -orkester. Juuni keskpaigas andis koor koos ansambliga "Metsatöll" kontserdi "Raua needmine" Saksamaal, Reutlingenis. Esitati Eestis väga sooja vastuvõttu pälvinud projekti Veljo Tormise ja Metsatölli pillimeeste loomingust, millele on seade teinud RAM-i resideeruv helilooja Tauno Aints.Oktoobris käis koor kontserdireisil Suurbritannias, kus Swansea festivalil kanti ette Stravinski "Oidipus Rex" partneriks BBC Walesi
asutamises. 10. aprillil 1868 sündis Edvard ja Nina Griegi perre tütar. Seejärel veetis pere meeldiva suve Taanis Søllerøcis, kus Edvard koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel sündis klaverikontsert a-moll . + + Aastatel 1871–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880–1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. + Lisad: E.Griegi muuseum + Teosed http://www.youtube.com/watch?v=qAMLCDnCLzs http://www.youtube.com/watch?v=dRpzxKsSEZg + Klaverile : "Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid "Lüürilised palad" "Albumilehed" "Humoreskid" + Orkestriteosed:
Edward Grieg: Norra, sündis ja suri Bergenis. Varakult klaverimäng selge. Ole Bulli soovitusel jätkas õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Kuulis Clara schumanni mängimas,sai inspiratsiooni klaverikontserdi kirjutamiseks. Eeskujudeks olid Schumann ja Mendelssohn. Elas taanis,komposeeris Niels Gade käe all. Abiellus oma nõo Nina Hagerupiga,kes oli inspiratsiooniks. Elas oslos,oli eraõps ja dirigent, oli sealse muusikaakadeemia asutaja. Roomas tutvus Lisztiga,kes inspireeris. Dirigeeris Bergeni Filharmoonikuid, rajas villa,kus asub ta majamuuseum. Oxfordi ja Cambridge'i audoktor. On norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. Teos Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt"- rida palasid. Kuulamine: ,,peer gynt": ,,hommikumeeleolu"-eelista eestimaist, mägede keskel, koopalaul ,,anitra tants"-tantsuline,veits tiksumine,viiul,triangel
haigestus kopsuhaigusesse, mis vaevas teda elu lõpuni. Norrasse naastes ühines E.Grieg isamaa eest peetava sõja võitlusega. Ta raputas õlult saksa mõju ja hakkas kirjutama norra rahvamuusika rütmidele ja meloodiale põhinevat muusikat. Ta teosed joovastasid norra publikut ja selle tänuks eraldas valitsus talle juba 29 aastaselt eluaegse riikliku pensioni. Lõpuks 2 aastat enne tema surma sai tema innukus tasutud, Norra vabanes Saksa võimua all. Griegi matuse päeval oli Bergeni linna tänavatel üle 40’000 inimese. Tema teosed on päikeselised, rõõmsad, lihtsad, selged. Pjotr Ts’aikovski Oli üks parimatest Vene heliloojatest. Ta oli endasse tõmbunud, närviline, kergesti haavuv ja tundlik mees, kelle elu oli üksainus kannatuste rada. Nagu soomlaste Sibelius läks Pjotr algul Peterburgi õigusteaduskonda advokaadiks õppima, aga nagu võib arvata ei läinud kõik nii nagu ta vanemad olid soovinud-ta kaldus heliloojate teele
helilooja 1. viiulisonaat (Op 8), ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris kohtuma. Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Aastatel 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880-1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. 1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile (78 pööret minutis). Kõik need ajaloolised plaadid on vinüül- või CD-plaatidel uuesti välja antud ning näitavad vaatamata piiratud salvestuskvaliteedile helilooja kõrget kunstilist taset pianistina
viiulisonaat , ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris kohtuma. Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Aastatel 18711880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 18801882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. plaadid 1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile (78 pööret minutis). Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav. Lisad: E.Griegi muuseum Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Edvard_Grieg http://www.mnc
kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesisadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem
kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mis laseb madalatelt laiuskraadidest kaugele põhja poole voolata suhteliselt sooja vett. Rannik jääb seetõttu kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud meretuulest annab tunda ka õhutemperatuurides (umbes -5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. 3. Vetevõrk Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed
algselt anda. Alles peale kirja ungari heliloojalt Lisztilt, nõustusid Norra võimud talle reisistipendium anda. See stipendium võimaldas Griegil kohtuda Roomas 1870. aastal Lisztiga. Aastatel 1871- 1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvamuusika kallal. Sel ajal ta ka dirigeeris koore ning juhtis kuni aastani 1880. oma rajatud muusikaühingut 1880-1882 oli ta Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Aastal 1885. rajas Grieg Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. 1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile. Helilooja suri Bergenis südameatakki. Grieg on valitud ka Oxfordi ja Cambridge´i Ülikooli audoktoriks. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat
toetuseks. Grieg kohtus liszti roomas 1870. see tõstis griegi eneseusku. Mõni päev peale seda andis Lizst välja artikli euroopa ajalehtedele, ku soosis griegi. See muustis oluliselt griegisse suhtumist kodumaal ja ta sai riiliku stipendiumi. Palju aastaid reisis grieg mööda euroopat pianisti ja dirigendina ja klaverisaatjana ninale. Neil reisidel propageeris grieg nii enda kui teiste põhjamaade heliloojate muusikat ja vanaduspäevad möödusid Bergeni lähedal mõisas või tagasihoidlikus maamajas fjordi kaldal trollhagenis. Maetud koos abikaasaga Bergeni lähedale kaljusse. Grieg= norra ja selle loodus ja lihtsad inimesed. 1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas
Viikingiajast alles jäänud orjapidamine kadus keskaja kõrgperioodil. Sellel ajajärgul nihkus Norra poliitiline raskuspunkt edelast Oslo fjordi ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Haakon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn. Enne oli see koht olnud vaid tähtsusetu majade kogum Oslo fjordi sügavaimates soppides. Kui must surm 1350. aastal Norrasse jõudis, elas linnakeses väidetavalt kuni 2000 inimest. Samal ajal oli Bergeni elanike arv 7000 ja Trondheimis 3000. Norra võttis omaks ristiusku väga kaua ligi kakssada aastat. See oli kristliku Euroopaga suhtlemise (sidemed olid nii kaubanduslikud kui ka viikingiretkedel loodud) loomulik tulemus. Inglismaa, Saksamaa ja Taani kirikute misjonärid üritasid vähendada rahva usku Põhjala jumalatesse. See areng kulmineerus kolme misjonärist kuninga valitsemisega Haakon Hea, Olaf Trygvasson ja Olaf Haraldsson (Olaf Paks). Joonas Laanela 9b
Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4-5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5°C kuni +2°C). Mere kohalt tulnud niiskis sajab alla mägedest lääne pool. Nonda on Bergeni linn üks Euuroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7°C, mis on 30°C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24°C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad
on ta tundmatu. Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist ongi Tallinnas - Mustpeade vennaskonna hoone (Tallinn, Pikk tn. 26) oma huvitava raidportaali ja reljeefidega, mille on loonud Hollandist pärit meister Arent Passer ( 1560-1637) Mustpeade maja kaunistuste kirjeldus Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja
..5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgasHammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C).Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel.Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad.Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem.
huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Gooti traditsiooni järgi ehitatud kahelöövilise saali sammastel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise,-joomise ja lobisemise vastu (hävisid interjööri ümberehitusel 1908). Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid
Gade käe all. 1867. aastal abiellus ta oma nõo, laulja Nina Hagerupiga. 1866 1874 elas ta Oslos, kus tegutses eraõpetajana ja dirigendina. Ta oli ka üks sealse, vähe aega tegutsenud muusikaakadeemia asutajatest. 1869 18170 viibis Grieg roomas, kus ta tutvus Lisztiga, kes teda inspireeris ja innustas. Järgnevad kümme aastat möödusid taas Norras, seal jätkus tema aktiivne loominguline tegevus ja töö dirigendina. 1880 1882 dirigeeris ta Bergeni Filharmoonikuid. Looming Tema muusika on kaunis, siiras ja varjunditerohke. Grieg ei kasutanud oma loomingus rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast. Kord lüürilised, kord karged meeleolud toovad silme ette pildid maa kordumatust loodusest. Griegi loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid. Ta on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja kontserte ning instrumentaalset kammermuusikat.
22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe ,,Inimene", kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid". Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid
(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks keskseid probleeme Ibseni loomingus on eneseteostuse küsimus. Eneseteostus, mis põhjustab teistele inimestele
22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe ,,Inimene", kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid". Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid
Bambergi Sümfooniaorkestrit juhatades ning sellega pälvis III koha ja pärast seda pakuti talle ka töökohta sama orkestri juures Jonathan Notti assistendina. 2009. aastal sai Lõnin magistrikraadi Dresdeni Carl Maria von Weberi nimelises Muusikakõrgkoolis. Oksana Lõninvat on mitmekordne stipendiaat: Goethe Instituudi stipendiaat, Oscari ja Vera Ritteri nimelise stipendiumi stipendiaat, Saksa Muusikanõukogu dirigentide foorumi stipendiaat. 2008. aastal oli ta Bergeni Sümfoonikute peadirigendi Romely Pfundi assistent ja Osnabrücki teatri peadirigendi Hermann Bäumeri assistent Mozarti ,,Idomeneo'' lavastuses. Samast aastast alates on Lõniv dirigent Odessa Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatris. Lisaks on ta juhatanud palju kontserte Saksamaal, Prantsusmaal, Ukrainas, Sveitsis, Rumeenias ja Jaapanis. Oma arvamus ,,La Traviata'' on kindlasti suur ja võimas ooper. Kuidas muidu oleks ühel õhtul Rahvusooper Estonia
Hans Kauri (aastani 1935 Mühlberg; 30. mai 1906- 30. jaanuar 1999) Ta oli Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik. Aastatel 1928-1939 ja 1940-1941 oli ta Tartu Ülikooli zoloogia instituudi assistent, 1941- 1944 sealsamas ajutine teaduslik sekretär, 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik sekretär. 1944 emigreerus Kauri Rootsi. Tema eestvõttel loodi Tartu Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, kus ta oli teaduslik sekretär. Kumari töötas Lundi zoloogiainstituudis 1963- aastast Bergeni ülikoolis Narvas. Ta on põhjalikult uurinud roomajaid, kahepaikseid, ämblikulaadseid jt. [http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kauri] (30.03.08) Edvin Reinvaldt (20.september 1980- 10.märts 1979) Eesti zooloog (terioloog, ihtüoloog), Eesti zoloogia rajajaid. Reinvaldt osales Eesimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. 1925. aastal lõpetas Tartu Ülikooli, seejärel täiendas end võõrsil: Londonis ja 1927-1928 Budabestis. Aastatel 1921-1928 oli Loodusuurijate
Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn 2 üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem
Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4–5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool
(positiivsed ioonid suunduvad soojematelt Rossby. objektidelt külmematele) Äikesepilve 3 faasi. 11. Keskmiste laiuste tsüklonid. Bergeni koolkond. Vilhelm Bjerknes, Jakob Bjerknes, Tor Bergeron Piir kahe õhumassi vahel on lähedane järsule hüppele, mitte pidev üleminekuala! T.Bergeron: õhumasside jaotus (P, T, A, c ja m) Lorenz. Polaarfrondi teooria, pärast I maailmasõda 1961 mudeliga arvutamisel ümardamine: (1920) 0,506127 asemel 0,506 Polaarfront: peaaegu pidev globaalne piir
Ta lõi taani esimese väärtusliku ilmaliku kirjanduse ladusas rahvuslikus keeles. Ise peab ta ennast eelkõige valgustajaks, humanistiks, kasvatajaks, mis sest et omapärase kõverpeeglimeetodi abil. Tema õpetuste eesmärgid: vaba mõtlemine, kasulikud teaduses, võõrkeelse moenarruse asemele puhas emakeel. Oma viimase suurema ilukirjandusliku teose satiirilis-fantastilise romaani ,,Niels Klim'i maa- alune reis" (1741) kirjutab ta ladina keeles. Selles teoses kukub Bergeni üliõpilane Niels Klim läbi maakoore ma sisemikku ja külastab seal mitmesuguseid fantastilisi maid, karikeerides neis üksikute Euroopa riikide siseolusid, riigikordi, usulisi vaateid. Ta teaduslikus töös ajaloolasena väärib esikohale tõstmist 3-köiteline (1732-35) ,,Taani riigi ajalugu" (vanemast ajast kuni 17. Saj. lõpuni). Valgustusaja vaadetega mehele omaselt keskendub tema peamine huvi eestkätt uuemale ajale. Ka populaarfilosoofina on ta olnud
Inimgruppide loomuses on aeg-ajalt tükkideks laguneda ning siis nad tulevad jälle kokku, moodustades uusi 'liite'. Rites of reversal- Rituals of rebellion - Fredrik Barth (1928-...) Norra sotsiaalantropoloog. Esimene välitöö Norra mägede talupoegade juures. Terve rida järgijaid:Ladislav Holy, Andrew Strathern, Jeremy Boissevain,F. G. Bailey ja Bruce Kapferer. Publitseeris palju ja tegi välitööd väga erinevates kohtades. Kasutas palju võrdlevat analüüsi teooria arendamiseks. Bergeni Ülikool 1960ndad ,,Ethnic Groups and Boundaries" (1969). Esimesi antropoloogilisi katseid piiri mõistmiseks. Keskendub etniliste identiteetide omavahelisele seotusele, suhtlusele. Välitöö Baktamanide juures Uus-Guineas Transaktsionism, strateegia, rituaal, teadmine, sümbolism. Analüüsis Lähis-Ida kultuurilist pluralismi Omanis ning arendas mudeleid kultuuri varjeeruvusest Balis ja Uus-Guineas. Professor Bergeni ülikoolis (1961-72), Oslos (1973-85)
Veel loob Ibsen iga karakteri omaette isiksuses, kelle käitmune ja loomus on seotud päritolu või keskkonna mõjust ta arengul ja vaadetel. Selliste rõhkude ja võtetega lõi Ibsen kirjutamismudeli mis oli eeskujuks paljudele hilisematele realitslikutele kirjanikele, ka proosa vorims hakkasid näitekirjanikud oma teoseid looma ka just Henrik Ibseni eeskujul 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg, koht ja ajaloolised/ ühiskonnakorra tegurid. 19. sajandi keskpaik Norra, kas Oslo või Bergeni linn. Ühiskonna tegureid mingeid räigeid ei olnud, majandus kasvas, rahvastik kasvas ehki toimus massiline väljaränne Ameerikasse. Norra oli aga Rootsi kuninga all kuid peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Nora- Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning
,,Hedda Gabler" (1890), ,,Ehtusmeister Solnes" (1892), ,,Väike Eyolf" (1894) ja luigelauluks jäänud näidendit ,,Kui me, surnud, ärkame" (1899). 1900. aastal tabas kirjanikku insult, Henrik Ibsen, maailma rikkaima ja isikupärasema loominguga draamakirjanik, suri 1906. aastal Oslos. Lääne-Euroopa uue draama kujunemine on seotud Henrik Ibseni loominguga. Ibsen ei olnud mitte üksnes kunstnik-ühiskonnakriitik, vaid ka teatrireformaator. Oma teatrikogemused sai ta Bergeni ja Oslo teatrites kunstilise juhina töötades ning oma Itaalia ja Saksamaa reisidel sealseid teatreid põhjalikult tundma õppides. Selliste kogemustega mõjutas ta tohutult mitte ainult oma aja draamat, vaid ka näite- ja lavastamsikunsti. Ta kõrvaldas monoloogi, tegi tegelaste kõne erakordselt lihtsaks, kuid täpseks ja mitmekülgseks, mis võimaldas ka peenemate tundevarjundite edasiandmise. Ainukesed Skandinaavia draamakirjanikud, keda võib Ibseniga võrrelda, olid tema kaasmaalane ja
annaabi.ee 
