Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ole Bull ja Edvard Greig (0)

1 Hindamata
Punktid
Ole  Bull ja Edvard Greig
(1810-1880) (1843-1907)
Ole Bornemann Bull
(1810-1880)
Ole Bornemann Bulli elulugu
 Sündis 5. veebruaril 1810 Bergenis
 Ta oli vanim 10-st lapsest
 Isa lootis, et temast saab minister, 
aga ta ise tahtis saada muusikuks
 4-5 aastaselt võis ta mängida 
kõiki laule, mida ta oli oma 
emalt viiulil  kuulnud
 9 aastaselt mängis ta esimest korda 
viiulit  Bergensis ja oli sealses 
orkestris  solist
 18 aastaselt läks ta Cristiania ülikooli
 Ta liitus  muusika  lütseumiga, mille 
direktor  ta hiljem oli
 O.Bull sõitis Pariisi, kus ta sai väga 
kuulsaks  andes tuhandeid kontserte
 Arvatavasti on ta teinud rohkem kui 70 tööd, kuid 
ainult 10 neist tuntakse
 Tal oli naine ja 6 last, ühe naisega oli isegi salajases 
abielus
 Ta sai läbi ka Edvard Griegiga ja  Franc  Lisztiga 
 Tuntuim teos on Sæterjentens Søndag
Vajalik
 O.Bull sündis 5. veebruaril 1810 Bergenis ja suri 17. 
august 1880
 Ta oli Norra viiuldaja ja  helilooja , keda nimetati ka Norra 
Paganiniks
 Tundis suurt huvi Norra rahvamuusika ja – pillide vastu 
ning püüdis propageerida neid  linnarahva  hulgas
Edvard Hagerup Grieg  
(1843 – 1907)
Edvard Hagerup Griegi elulugu
 Griegi  esivanemad pärinevad 
Sotimaal, kust ta vanavanaisa  1746
aastal sõja tõttu põgenes ning 1746. 
aastal Norrasse paikseks jäi.
 Edvardi vanaisa perekonna nimi oli 
samuti Grieg.
 Isa, Alexandes Grieg, oli briti 
konsul Bergenis.
 Ema, Gesine Hagerup, oli andekas 
pianist ja luuletaja. Tal oli muusiku 
haridus .
 Kuue aastaselt hakkas Edvardi ema talle kalverit õpetama, 
ning juba9- aastaselt alustas Grieg iseseisva muusika 
komponeerimisega. (Esimene   kompositsioon  „Variations 
on a  German  melody”)
 1958. aastal astus ta Leipzigi konservatoormuisse, mille 
lõpetas 1862. õpinguid järkas  Taanis .
 1863. aastal läks Grieg Taani, kus viisistas Hans  Christian  
Anderseni luuletusi.
 Taanis kohtus ta Rikard Nordraakiga, tänu kellele hakkas 
Edward rahvusliku muusikaga tegelema.
 1867 abiellus Grieg oma nõbu Ninaga, kes oli tuntud laulja, 
nende abielu oli pikk ja õnnelik. 
 1867 osaleks ta Norra muusikaakateemia asutamisel.
 1880 kohtus Lisztiga Roomas.
 1880 – 1882 oli ta Bergeni Filharmoonia Orkestri muusika juht.
 1883 jättis Edvard naise, sest 1869 suri nende tütar  Alexandra  
meningiiti ja tema vanemad suri 1875. Lisaks sellele tundi Grieg, 
et ta on kunstiliselt seiskunud.
  Gierg  on valitud Oxfordi ja  Cambridge  ülikooli audoktoriks.
Üleskirjutamiseks
 Sündis 1843 ja suri 1907
 Tuntud norra helilooja ja piantist
 Norra rahvusliku muusika rajaja
 Kuulasim teos „Peer  Gynt  Suites“
  Klaverikontsert  a- moll
 On kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja – 
kontserte ning 
 kammermuusikat.
Muusika
 Kuulsaim „ Sæterjentens Søndag (The Herd- GirlsSunday )“ 
http://www.youtube.com/watch?v=lVnotZo45xg 
 „I ensomme stunder“
http://www.youtube.com/watch?v=0iUfq9IEoW0
 Tuntuim „Peer Gynt Suites“ 
http://www.youtube.com/watch?v=O2gDFJWhXp8
 „A-moll“  http://www.youtube.com/watch?v=VhBZ9LLgAr8
Aitäh kuulamast!
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Ole Bull ja Edvard Greig #1 Ole Bull ja Edvard Greig #2 Ole Bull ja Edvard Greig #3 Ole Bull ja Edvard Greig #4 Ole Bull ja Edvard Greig #5 Ole Bull ja Edvard Greig #6 Ole Bull ja Edvard Greig #7 Ole Bull ja Edvard Greig #8 Ole Bull ja Edvard Greig #9 Ole Bull ja Edvard Greig #10 Ole Bull ja Edvard Greig #11 Ole Bull ja Edvard Greig #12 Ole Bull ja Edvard Greig #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor E.T Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eduard Griegi esitlus
38
ppt

Eduard Griegi esitlus

” + Kogu looming  Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat.  Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. +Tema vanemad  Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.  Tema vanavanaisa põgenes Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.  Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. + Õpingud  Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks.  12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.  1858

Muusika ajalugu
Edvard Griegi pikk power pointi esitlus
23
pptx

Edvard Griegi pikk power pointi esitlus

Soolopalad ja muud teosed: "Pildid rahva elust" "Norra tantsud" "Pulmapäev Trolldhaugenis" "Mööda kaljusid ja fjorde" "Pöialpoiste rongkäik" Süit "Peer Gynt" "Sigurd Jorsalfal" Mõned Tema teosed. http://www.youtube.com/watch?v=qAMLCDnCLzs http:// www.youtube.com/watch?v=dRpzxKsSEZg Klaverile : "Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid "Lüürilised palad" "Albumilehed" "Humoreskid" Tema vanemad Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Õpingud Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862.

Muusikaajalugu
Edvard Grieg
2
doc

Edvard Grieg

juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862.

Muusika
Edvard Hagerup Grieg
8
docx

Edvard Hagerup Grieg

Edvard Hagerup Grieg (1843- 1907) Lapsepõlv:  Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.  Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.  Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana. Õpingud ja töö:  Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.  1858

Muusika
Edvard Hagerup Grieg
1
doc

Edvard Hagerup Grieg

Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863

Muusikaajalugu
E H Grieg
1
rtf

E.H.Grieg

Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordaaki mälestuseks" ja siis a

Muusika
Edward Grieg
2
doc

Edward Grieg

Edward Grieg Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862

Muusikaajalugu
Edvard Grieg
4
doc

Edvard Grieg

ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõpetajaks, kes õpetas talle klaverimängu, kui poiss oli 6-aastane. Seevastu 12-aastaselt alustas ta juba iseseisvalt komponeerimise ja heliloominguga. Ta õppis erinevates koolides ning mängis palju erinevaid teoseid. 1858.aasta suvel kohtus Edvard ühe oma perekonnatuttavaga, kes oli Edvardi tädi mees. Ta avastas poisis suure talendi ning veenis ta vanemaid, et laps saaks edasi muusikaga tegeleda kuskil kõrgemas asutuses. Seejärel panigi Grieg ennast kirja Lepizigi konservatooriumi Saksamaal, kus valis klaverieriala. Talle meeldis seal, ta külastas ka väga palju soolokontserte ja tundis sellest rõõmu. Kuid oli ka asju mis talle ei meeldinud, näiteks see, et konservatooriumis oli väga range kord ja tistsipliin, kuid siiski ta

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun