Benseeni kokkuvõte (2)

Benseen
Lühikokkuvõte

Mis on benseen?
Benseen, valemiga C6H6 ( vananenud nimega bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni avastas 1825. aastal M. Faraday .
Benseeni saamine.
Benseeni saadakse naftasüsivesinikke pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides
koksistades.
Benseeni füüsikalised omadused.
Benseen on omapärase lõhnaga varvusetu vedelik, mille sulamistemperatuur on 5,53°C ja keemistemperatuur 80,10°C.
Benseeni keemilised omadused.
Benseen ei lahustu vees ja lahustub halvasti metanoolis. Seguneb igas vahekorras bensiini, petrooleumi ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseen lahustab näiteks rasvu, vaike , kautšukit, tõrva, väävlit, fosforit, joodi. Õhuga moodustab benseen plahvatava segu.
Benseen on suure reageerimisvõimega ühend: reageerib hõlpsasti elektrofiilsete reagentidega, näiteks halogeenide ning kontsertreeritud väävel-ja lämmastikhappega, andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni.
Alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel tekivad alküülbenseenid. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid. Vesinik liitub nikkel - ja plaatinakatalüsaatorite manulusel.
Benseeni struktuur.
Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekuls korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme kaksiksidemega, mille telgede vahe on 120°. Kõikidel süsinikuaatomitel on ühesugused omadused ning nende kordsus on kesmiselt 1,67.
Benseeni tähtsus.
Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi (näiteks etüülbenseeni, fenüületeeni, kumeeni ja nitrobenseeni), plastmasse, sünteesikiudaineid, värvaineid, ravimeid.
Benseen suurendab bensiini detonatsioonikindlust.
Benseeni kahjulikkus.
Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat.
Kuna benseen on kantserogeenne, siis selle kasutamine bensiinis on piiratud.