Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Areenid. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Areenid .
Areenid – aromaatsed süsivesinikud, mis sisaldavad benseeni tuuma.
Benseeni tuumas on süsinike vahel nn. pooleteistkordsed sidemed.
Benseeni füüsikalised omadused:
  • Veest kergem
  • Iseloomuliku lõhnaga
  • Värvusetu vedelik
  • Keemis temp. 80 C
  • Sulamis temp. 5,5 C
  • Ei lahustu vees
  • Lahustub hästi orgaanilistes lahustites
  • Benseen ja tema aurud on mürgised ja õhu käes kergesti süttivad.
  • Benseen on ise hea lahusti rasvadele, valkudele ja paljudele süsivesinikele.

Keemilised omadused:
  • Reageerimine lämmastikhappega
  • Reageerimine Halogeenidega
    Katalüsaator AlCl abil
    ERAND!
    Kui Benseeni tuuma juures on juba aktiveeriv rühm (aminorühm, alküülrühm, hüdroksüülrühm) siis toimub asendusreaktsioon 2, 4 ja 6 süsiniku juures
  • Fenoolide (aromaatsed alkoholid ) reageerimine leelistega
    .
  • Aromaatsed nitroühendid regutseeruvad ja tekivad aromaatsed amiinid.
  • Eritingimustel võib benseen astuda liitumisreaktsioonidesse vesiniku ja halogeenidega
    Isomeerid :
    O – 1,2-dimetüülbenseen e. ortodimetüülbenseen
    M – 1,3-dimetüülbenseen e. metadimetüülbenseen
    P – 1,4-dimetüülbenseen e. paradimetüülbenseen
    TÄHTSAMAD ÜHENDID:
    Benseen – Värvuseta mürgine vedelik, keemis temp. 80 C. Toodetakse kivisöetõrvast ja naftst. Kasutatakse lahustina ning toormena teiste areenide saamiseks.
    Fenool – Värvuseta kristallaine, omapärase lõhna ja madala sulamis temp. 41 C. Toormeks paljudele ravimitele, värvainetele, pestitsiidile, polümeeridele.
    Põlustüreen – Valmistatakse jalanõusid, nööpe, mänguasju, kasutatakse isolatsioonimaterjalina jne.
    Stüreen – Meeldiva lõhnaga vedelik, toore polümeeride tootmiseks.
    Bensobüreen – C20H12
    Sisaldab mitut aromaatset tuuma. Leidub tubakasuitsus ning tekibki liha ja kala grillimisel, autode heitgaasides. Kautserogeense ja tervist kahjustava toimega.
    Bensaldehüüd – mandlilõhna meenutav vedelik, leidub vanilliõli koostises.
    Benseenkarboksüülhape e. bensolhape – leidub looduses pohlades ja jõhvikates.
    Rakendatakse säilitusainetes ( ELIO ).
  • Areenid #1 Areenid #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maria Silvia Nuudi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Orgaaniline keemia
    25
    doc

    Orgaaniline keemia

    vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE Etüünist toodetakse vinüülkloriidi etanaali ja õlikindlaid kautsukeid (kloropreenkautsk) ning teda kasutatakse metallide kuumutamisel. Etüünist ja butanoolist valmistatakse sostakovski palsamit, millega ravitake haavandeid ja põletusi. Etüün ja ammoniaak on vitamiini PP sünteesi lähteained. Areenid (Aromaatsed süsivesinikud) AREENID Ühetuumailsed Kondenseerunud tuumadega AREENID ehk aromaatsed süsivesinukud on benseenituuma sisaladavad süsivesinikud (benseen C6H6). I BENSEENI KUJUTAMISE MOODUSED lihtsustatud poolteistkordse sümboolne

    Analüütiline keemia
    Orgaaniline keemia
    24
    doc

    Orgaaniline keemia

    vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE Etüünist toodetakse vinüülkloriidi etanaali ja õlikindlaid kautsukeid (kloropreenkautsk) ning teda kasutatakse metallide kuumutamisel. Etüünist ja butanoolist valmistatakse sostakovski palsamit, millega ravitake haavandeid ja põletusi. Etüün ja ammoniaak on vitamiini PP sünteesi lähteained. Areenid (Aromaatsed süsivesinikud) AREENID hetuumailsed Kondenseerunud tuumadega AREENID ehk aromaatsed süsivesinukud on benseenituuma sisaladavad süsivesinikud (benseen C6H6). I BENSEENI KUJUTAMISE MOODUSED lihtsustatud poolteistkordse sümboolne

    Keemia
    Küllastumata ühendid
    4
    docx

    Küllastumata ühendid

    12. Polümeer ­ ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. 13. Lühendid nime algul orto (1,2-isomeerid) meta (1,3-isomeerid) para (1,4-isomeerid) BENSEEN · füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti ­ lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. · Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. · keemilised omadused: nukleofiilne tsenter METÜÜLBENSEEN ehk TOLUEEN ­ C6H5CH3 On samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb umbes 111 ºC juures. Teda toodetakse kivisöe ja nafta tarmilise töötlemise saadustest. Tolueeni kasutatakse lahustina, magusaine sahhariini, paljude värvainete, aga ka tugevajõulise lõhkeaine ­ trinitrotolueeni ehk trotüüli (TNT) valmistamiseks. REAGEERIMINE 1

    Keemia
    Keemia konspekt
    11
    doc

    Keemia konspekt

    Trans-isomeeria ­ isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad (nt metüülrühmad, halogeenid jt) on teine teisel pool kaksiksidet. Cis-isomeeria ­ isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad paiknevad ühel pool kaksiksidet. Monomeer ­ väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere. Polümeer ­ ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. Aromaatsed ühendid ehk areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on

    Keemia
    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
    106
    pptx

    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

    • 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel) • 2) Vee liitumine (Markovnikovi reegel) • 3) Halogeeni liitumine • 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid) • Hüdrogeenimine – vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks π-side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. • Dehüdrogeenimine –Vesiniku äravõtmine. Tekib π-side. CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 Areenid • Aromaatsed ühendid • Benseen- üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine πelektronide pilv. Benseenimolekuli struktuur on aromaatne struktuur. • Näited Omadused • Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid.

    Orgaaniline keemia
    Kokkuvõte Orgaanilises keemias
    12
    doc

    Kokkuvõte Orgaanilises keemias

    Hüdroksüareenide üldnimetus. Nõrk hape hape, kuid miljon korda tugevam kui etanool (ja alkoholid) Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Fenooli keemilised omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide kui ka areenide üldised omadused: Dissoteerub vesilahuses, reageerib aktiivsete metallidega[nt:Na], reageerib hüdroksiididega (peamiselt leelistega[nt:NaOH]), fenooli vesilahus reageerib broomi lahusega vees [nt: 3Br2], reageerib raud(III)kloriidi lahusega. Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin).

    Keemia
    Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
    9
    pdf

    Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

    tekivad karboksüülhapped (seda kasutati kolmiksideme asukoha määramiseks) o Katalüsaatorite juuresolekul alküünid tsükliseeruvad, andes areene, sobilik 1,3,5- trialküülbenseenide saamiseks. o Terminaalsed alküünid loovutavad tugevate aluste toimel prootoni ja moodustavad atsetüleniidaniooni ja liituvad kergesti elektrofiilidele Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. Lihtsaimaks areeniks on benseen C6H6. Jaotuvad ühetuumalisteks ja mitmetuumalisteks areenideks. Süstemaatiline nomenklatuur käsitleb ainult ühte benseenituuma sisaldavad süsivesinikke benseeni derivaatidena. o Aromaatsetes tuumades on tervet tsüklit hõlmav -elektronpilv. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised (sisaldavad ainult sp2-olekus aatomeid). o Benseeni molekulis esineb poolteisekordne side

    Orgaaniline keemia i
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39

    Keemia




    Kommentaarid (1)

    JxxK profiilipilt
    Jaak Aaso: Tänud.
    22:46 05-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun