Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Barokkmuusika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, barokk, ooper, barokkmuusika, fuuga, vastand, prelüüd, draama, zanrid, tantsusüit, grosso, barokkooper, veneetsia, ilmaliku, vokaalmuusika, meloodia, klaver, ringis, napoli, ideeks, lavateos, signe, keskaeg, uusaeg, varakristlik, barocco, lopergust, kummaline, ebaloomulik, paljus, jätkus, vaimuliku, koorimuusika, populaarsemaks...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse
REFERAAT BAROKKMUUSIKA SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................... lk 3 Kui võrrelda keskaja muusikat ja barokkmuusikat......................................... lk 4 Barokkooper..................................................................................................... lk 5 Barokiajastu heliloojad............................................................................. lk 6-7
I - barokkmuusika muutused Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline (mitmehäälne) muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia (ühehäälne saateta laul). Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse II - barokkmuusika Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline,
Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või
BARKOKKMUUSIKA Muusikaajaloo referaat Autor: Klass: Juhendaja: Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano
Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseksuusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline
töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse ..barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT BAROKIAJASTU LBI MUUSIKA Referaat Juhendaja: Silver Tamm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal barokiajastu l?i muusika. Barokk on stiil,mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa Arhitektuurile , kujutavale kunstile,muusikale ja ilukirjandusele. J?gnevalt tulebki juttu barokiajastu muusikast ja selle ajastule omasest kultuurist. Muusikal on tihti v?a suur m?u ka teistes valdkondades , samuti barokil , mis laienes v?a erinevates suundades , ent sellele ma seekord ei keskendu. Eri maades oli see ajastu erinevatel ajaperioodidel , t?elepanu oli suunatud mitmesugustele
töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett.
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa muusikas mõistetaks varajase muusika all keskaja muusikat, renessanss- ja barokkmuusikat
Barokk mitmekülgne ajastu ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi". See ütlus pärineb 17.saj suurimalt filosoofilt René Descartes't, kes pani ka aluse barokkmuusikas afektiõpetusele ehk ratsionaalsele õpetusele inimese tundeseisundeist. Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides.
Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise
Häädemeeste Keskkool Barokk ja klassitsism Koostaja:Tiiu Hanson 2008 Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika
BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18
4) süit- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 5) kantaat- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) oratoorium- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.) 7) passioon- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 8) prelüüd- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv. 9) fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. AJASTU 1) Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), levis sealt üle kogu Euroopa. Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Muusikastiilina võeti kasutusele 18/19 saj vahetusel. 2) Milline oli barokse kunsti eesmärk? Soov üllatada vaatajat
iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale
Kevin Kuhi 10.b klass Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid:
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
annaabi.ee 
