RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
Itaalia kujutav kunst 17.saj · Kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik · Naturalistlik: o Rajaja: CARAVAGGIO · Idealistlik: o Annibale CARRACCI koos venna Agostinoo ja õe Lodovicoga · CARAVAGGIO loomingu uudsus o "BACCHUS" o igapäevane elu o uudne oli Caravaggio maalide kompositsioon: inimesed ei poseeri, asendid juhuslikud o heletumedus o valgusvihk ülevalt "keldriluugivalgus" o eeskujuks kogu Euroopale o teemat jätkas Artemisia GENTILESCHI kujutas Piibli naistegelasi · CARACCID ja BOLOGNA KOOLKOND o Lihtrahvale ei meeldinud Caravaggio loomingu karmus ja proosalisus o Kunst, mis pakub ebatavalist ilu o Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid Eeskujuks Sixtuse kabeli lagi Kehad idealiseeritud Valgus näib suunduvat pildi...
Itaalia kujutav kunst 17. sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO (3) (1573-1610)saabus 1592. aastal Rooma. Ta rajas barokk-kunsti nn. naturistliku suuna ehk ülimat täpsust taotleva kujutusviisi suuna. (1) Caravaggio loomingu uudsus seisneb idealiseerimata reaalse elu kujutamises, kus poosid mõjuvad juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6) Caravaggio oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas kujutama lihtrahva esindajaid ning igapäevast elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1...
ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.sajandil 1. Loe õpikust pt.19 ja täida Tvst pt. 19 2. Tee kokkuvõte Caravaggio loomingust, nimeta itaalia barokkmaali tunnused, too vähemalt2-3 pildinäidet 3. Tee kokkuvõte itaalia barokk-laemaailst (Carraccid, del Pozzo), too paar näidet 4. Tee kokkuvõte Bernini skulptuuriloomingust, nimeta boroklikke uuendusi, too paar näidet 5. Võrdle Botticelli ja Carvaggio teoseid (süžee, tehnika, koloriit, kompositsioon, kujutamine) Abistav materjal http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm Alessandro Botticelli. Lamentation over the Dead Christ with the Saints Jerome, Paul and Peter. –(Kristuse taganutmine/leinamine pühakute poolt)c.1490. Tempera , tahvelmaal Caravaggio. The Crucifixion of St. Peter Püha Peetruse ristilöömine. 1600-1601. Õlimaali tehnika lõuendil.
MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: · Antiikeeskujud puudusid. · Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud. · Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud. · Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed. · Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse. · Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu. · Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale. · Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks. Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck · Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. · Õlimaalidel oli seitset värvi kihti. · Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse. Sügavuseillusiooni saavutamiseks maalis eespool olevad objektid soojemateks ja tahaplaanile...
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine k...
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, s...
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Pisa torn Referaat Miina Pruuli 10. a klass 15.05.11 1 Sisukord Pisa torni ehitamine..............................................................................lk3-5 Pilte Pisa tornist...................................................................................lk6-7 Pisa torni põhiplaan ..............................................................................lk8 Kasutatud allikad....................................................................................lk9 2 Pisa torni ehitamine Kui Itaalia kirikute kellatornidele võime torniehituse loos anda oamette koha, siis hoopis eriline koht nende hulgas kuulub Pisa katedraali tornile...
Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, on Firenze. Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: · Eelrenessanss, 1290-1400. · Varajane renessanss, 1400-1475. · Kõrgrenessanss, 1475-1525. · Manerism, 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessa...
Sandro Botticelli Referaat Tallinn 2013 Sissejuhatus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda ettevõtlikkusele, muutusid iseteadvamaks ja enesekindlamaks. Nad nägid, et elu ühiskonnas ei kulge mitte "jumalast seatud" korra järgi nagu arvati eelmistel sajanditel, vaid et inimene suudab ka ise palju korda saata. Siit sai alguse usk inimesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistessee võimetesse. Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritseva looduse vastu. See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine...
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapäras...
Raffael Gerda Muuli 11A Oli Itaalia kõrgrenessanssi maalikunstnik ja arhitekt Üldiselt Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Sündis 6 aprill 1483 Ta polnud kunagi abielus Suri 6 aprill 1520 Roomas Õppis... Esimene õpetus isa juures Urbinos 1500-1504 Perugino juures Perugias 1504-1508 Firenzes Hiljem Roomas Aastatel 1504-1508 Firenzes Õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Selperioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna 1508 Roomas Teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool". Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Maale, skulptuure Sixtuse madonna Ate...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
Kunstiteose analüüs Hinnangu eesmärk: määratleda ja kirjeldada neid visuaalseid elemente, millest teos on üles ehitatud. 1. FAKTILINE MATERJAL 1. Autor (eludaatumid) Leonardo da Vinci (1452-1519) 2. Valmimisaasta Maal valmis (1513-1519) vahemikus Itaalias, Florences 3. Teose pealkiri ,,Mona Lisa`` ehk ,,La Gioconda'' 4. Tehnika, materjal Leidud nii hoogsaid tõmbeid, kui ka hästi viimistletud piirjooni, kõik on ilusti kooskõlas Maalitud õlivärvidega paplipuust alusele 5. Suurus 77x53 cm 6. Periood Kõrgrenessans 7. Asukoht Itaalia 8. Kunstil...
Eesti professionaalse kunsti sünd 19.sajandil 19.sajandil sai alguse ning tärkas eesti rahvuslik kujutav kunst. Ühtlasi tekkis rahvuslikul tärkaval eesti kunstil sidemeid välismaaga ning ennast täiendamas käisid nii mitmetki tuntud kunstnikud. Tähtsat rolli omasid eesti kunstis sel aja perioodil kolm meest: J. Köler, A. Adamson ning A. Weitzenberg, kes käisid Pariisis end täiendamas ja töötamas. Märgatavaid jälgi jätsid need kunstnikud ka kokkupuutel teiste maadega nagu Itaalia, Venemaa ja Saksamaa. Algselt olid esmased eestlastest kunstnikud sunnitud töötama välismaal ja seda ostjas- ja toetajaskonna puudumise tõttu. Välismaal õppimise ja enda täiendamise kõrvalt sai esimene eesti kunstnikepõlvkond oma hariduse peamiselt siiski Peterburi Kunstiakadeemias, mis asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal valitses konservatiivne klassitsis...
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokko...
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
1. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Taassünd 19. Missugusel kujutava kunsti alal peetakse Michelangelot siiani aegade kõige paremaks 2. Kes oli reness. kunstnike lemmiktegelane? Taavet Kuidas see erineb rüütlite aukoodeksist? Tema kunstnikuks? Missugusi kuulsaid töid Sa veel tead? võit Koljati üle ponud rüütellik. Madalmaade renessanss 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssiajastut? 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus 20. Mille poolest erineb Madalmaade reness. kunst samaaegsest Itaalia kunstist? Hakati trecento eelrenessanss, 15. sajand quattrocento vararenessanss, 16. sajand avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike cinquecento - kõrgrenessanss ...
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
Madalmaade kunst Madalmaade kunst 15.sajandil Kui Itaalias määrasid kunsti peamiselt ülikkond, siis Madalmaades tegid seda rikkad kaupmehed ja käsitöölised Madalmaades oli antiikkunsti mõju palju kordi väiksem kui mujal Madalmaade kunstnikud kujutasid maalidel enamasti rõivastatud keha Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias Madalmaades olid tähtsal kohal tahvelmaalid Madalmaade kunstnikud kasutasid kogu 15.sajandi jooksul õlivärve, mille nad esimesena kasutusele võtsid Jan van Eyck "Arnolfini abielupaar" Maal kujutab Itaalia Ärimeest Giovanni Arnofinit ja tema tulevast naist Giovanna Cenamit Abieluvande andmisel Maalil olev koer on truuduse sümboliks Madlamaade kunst 16.sajandil Mitmed Madalmaade kunstnikud jätkasid 15.sajandi traditsioone Kunstnike huvitasid kordumatud üksikasjad ja peenmaalitehnika. Maastikumaalijatest oli kuulsaim Joachim Patinir Teine osa madalmaade kunstnikest olid romantilised Roma...
Renessanss Madalmaades. 15.saj Itaalia ja Madalmaade kunst on erinevad. Sellel on sotsiaalsed põhjused. Itaalia kunstnikele oli eeskujuks antiikaeg. Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga. Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike tee...
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja...
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamis...
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
Futurism (Giacomo Balla, "Abstraktne kiirus + Heli" 1913- 1914) Triin Kingu 12 c 11.09.2012 (19 saj. Itaalia) Tekke eeldused Tööstuslik revulutisoon Tööstuslinnade väljakujunemine ühes riigis mitu erinevat haldusüksust põhjustas karmi vastuolu uue elulaadiga Uue ja vana kontrastid Noorte vastuolu traditsioonid, provintslik kord ja ka ülirikkalik kunstipärand, kui tõke kaasaega sobiva kultuuri ning Lääne-Euroopani järelejõudmise ees ; usuti areng liiga aeglane ning riik vajaks kiiret muutust -> Uueks jumaldusobjektis sai kunst, mille kaudu loodeti selgelt katkestada sidemed minevikuga (Itaalia keeles futuro e. tulevik) Futurismi areng Kärarikas algus: Futurism kui programm sündis enne kui vastavas stiilis kunst Futuristid avaldasid manifes...
SISSEJUHATUS RENESSANSSI Sofia Kruusalu, Kelli Pukk, Carena Lassel, Catherine Kilumets 10B Mis on renessanss? • Taassünd • Uudsuse ja väärtuslikkuse tunnetamine • Kiriku mõjuvõim kahanes • Sündis ideaal vabast haritud inimesest • Humanistlik mõtlemine • Saja-aastane sõda tähistab keskaegse rüütlikultuuri lõppu • Katk, maailmapildi muutumine Eelrenessanss • Sünnikoht Itaalia • Ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest • Roomakatoliku kirik Maesta Altarpiece Varanerenessanss • Kirjanduses ja kujutavas kunstis tooniandjaks oli Itaalia • Renessanssmuusika raskuspunkt on Madalmaades • Itaalia kunst Toscanas, mis oli keskendunud Firenze linnriiki ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Boticelli teoseid • Maadeavastused...
Kätrin Türin BÜTSANTSI KUNST Mis ajal sai Istanbul Bütsantsi 395.aastal pealinnaks? Kuidas nimetati teise nimega Istanbuli? Konstantinoopoliks ja Bütsantsiks. Kes on ikonoduulid? Ikoonimaali pooldajad. Kes on ikonokastid? Ikoonimaali vastased. Mille kujutamine oli islamis keelatud ja Oli keelatud jumala ja inimese kujutamine, sest miks? seda peeti jumala loometegevusega võistlemiseks. Millistel maadel on lisaks Väike- Itaalia, Venemaa, Armeenia, Bulgaaria, Serbia, Aasiale säilinud Islami kunsti? Rumeenia, Gruusia. Mis võeti aluseks Ikoonimaali Maalitakse tavaliselt pärnapuidule kantud kriidist, tegemisele? (mida nad meenutasid alabastrist või nende segust krundile munatemperavärvidega, liikudes tumedalt taustalt Rooma perioodist) ...
1. Renessanss 14. - 15. saj. väldanud periood Euroopa kultuuriloos (vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14. 15. saj.) 2. Humanism Inimese ja inimlikkuse vaartustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. 3. Renessanssi keskused a. Itaalia Firenze, 16. saj. Rooma ja suurt osa mängis ka Veneetsia. 4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sise...
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. 18. Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokok...
Kontrolltöö kunstis 13-17 ptk. 13.Madalmaade kunst 15. sajandil 1Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Ma...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tu...
Lääne-Euroopa kunst 1920- 1940 nimi Kool Aasta Ajalooline ülevaade Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level · 1918 esimese maailmasõja lõpp · 1921 Versailles rahu jõustumine · 1936-1939 Hispaania kodusõda · 1938 Müncheni leping · 1939 teine maailmasõda Sissejuhatus Läänemaailma kunstipealinn Pariis Pariisis oli kunst ilutsev, visuaalset naudingut Click to edit Master text styles pakkuv. Saksmaal lihtsa vormiline esemete tootmine Second level (koolkond "Bauhaus") Third level Pariisi näitustel ülekaalus e...
Bütsantsi ja vanavene kunst ·5. Sajandil lakkas olemast LääneRooma riik, sealse kunsti areng peatus sajanditeks ·Kunsti areng jätkus IdaRooma riigis Poliitiline mõjutus · Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli (nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud ...
Barokk Baroki mõiste võeti kasutusele 18. - 19. sajand kunstikriitikute poolt. (Barokk- itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider). Uut kunst ei saa pidada kehvemaks cinquecento kunstist. Barokk- kunsti sünnimaaks sai Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus- Rooma. Kunstnikule anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore, ta pidi olema absolutismi fassaadiks ning sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Barokki iseloomustab: • korrapäratu, • liialdatud, • maitsetu, • ebaloomulik, • eriskummaline, • moonutatud, • tujukas, • tundepaisutused, • emotsioonid, • peenutsemine, • toretsev pidulikkus, • kaunistuste- ja detailiderohkus, • lopsakus, • dekoratsiivsus. Barokk kunsti puhul tuleb mainida ka tema suurt rahvalikkust. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita massilist publikut k...
§10. Kunst Itaalias 16.sajandil. Leonardo ja Raffael (Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaeg) Kristjan Tammi Tartu Jaan Poska Gümnaasium 10.a 21.05.13 Kunst itaalias 15. sajandi lõpp Itaalias oli raske: 1)Sõjakäigud Itaaliasse. Kogu maa muutus hispaanlaste ja prantslaste vahelise võitluse tallermaaks. 2)Majanduse arengu aeglustumine 3)Suured maadeavastused > kaubateed Itaaliast mööda 4)Itaalia jäi killustatud maaks Kunst itaalias Kultuuris pole märgata mingit langust, kuna eelmistel sajanditel õitsengu poolt liikuma pandud vaimsed taotlused ja jõud arenesid iseseisvalt edasi. Rooma kunstielu uus keskus. Paavstid kutsusid oma hiilguse tõestamiseks Rooma väljapaistvaid kunstnikke. Kunst itaalias Kunsti 16. saj alguses kunsti nim. Kõrgrenessansiks. Kõrgrenessanss ...
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesand...
13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 10. Kust pärit mõjutused ü...
Futurism Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestveda...
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
Madalmaade kunst 15. sajandil Gerda Rohi 29.11.2010 Taust Madalmaade kunst tekkis keskaegses ühiskonnas, mis sõltumatult itaallastest hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma Esialgu juhtus see ainult Madalmaades, kus oli rohkelt rikkaid linnu Madalmaade maalikunsti üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis itaalia kunstis, aga oluliste iseärasustega Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Antiikkunsti eeskujud ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud puuduvad Vähe märgata itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont Kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Inimest ei peetud maailma keskpunktiks, nagu seda tehti Itaalias Piltidel sageli moraalne, õpetlik tähendus Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Usulised meeleolud isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias Kunstnikuisiksuste kumm...
Kunst Vana-Roomas TRIIN TEPPE Mõjutused Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju võeti üle etruskidelt, kuid kõige enam aga kreeka kultuurist Kreeka mõjud : Väidetakse, et kui roomlased vallutasid kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid rooma kultuuriliselt. Etruskide kunst 8-3.saj. eKr. Elasid hilisema Rooma, (PRAEGUSE Itaalia) keskosas etruskid. Roomlased võtsid etruskidelt üle palju kunsti elemente Etrkuskide kunsti tuntakse nende hauakambrite kaudu Paljudes hauakambrites on seinad kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist. Vana-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikaina: mosaiiki, vahamaali ja frescot Seinamaalide teemad on sagelivalitud antiikm...
Etruski kunst. Levis 8.-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid k...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2. Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3. Eesti- Kristjan Raud ,,Kalevipoeg" illustraator Juugendstiil Juugend sündis Inglismaal väljendades: protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu püüet asendada masinaga tootmine ja kogu kapitalistlik tootmisviis vabade käsitööliste ühiskonnaga Inglane William Morris (1834-1896) püüdis luua uut...
annaabi.ee 
