Kasutas õpilaste abi, sest töid palju Erinevad teemad: piiblilugudest portreedeni · Antiikmüütide teemad Flandria maalikunsti toonud suure formaadi o DYCK Portretist Paraadportree rajaja Portreteeritavad juhuslikus poosis, lisaks näole tähtis käte kuju ja asend Enamus portreid Charles I õukonnas O JORDAENS Rahvalik suund Talupojad pidutsemas, karikatuurid. Olustikumaalid "OAKUNINGA PIDU" o A. BROWER
Pieter Brueghel vanem ja Jakob Jordaens erinevused ja sarnasused lihtrahva elu käsitlustes. Arutluses räägin Madalmaade suurmeistrist Pieter Brueghelist ning Flandria kunstnikust Jakob Jordaensist. Ma toon välja nende maalitud teoste erinevused ja sarnasused seoses lihtrahvaga. Esiteks mainin nende teoste sarnasusi. Nii Brueghel kui ka Jordaens maalisid pilte talupoegadest. Maalimisel kasutasid enamasti tumedaid toone. Mõlemal on teos, kus on näha, et talupojad pidutsevad. Mõlemad suurmeistrid kasutavad teostes üsnagi tumedaid toone. Nende loomingus on üsna vähe sarnast, kui erinevusi leiab palju. Esimene erinevus on see, kuidas kunstnikud lihtrahvast kujutasid. Brueghel kujutas talupoegi ilustamata. Inimesed olid väikesed, tühised olendid. Ta maalib realistlikke
liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, kuid temaatika on vastupidine Poosid on liikuvad, kuid veidi ülepakutud ,,Oakuningas" Jakob Jordaens Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Jacob_Jordaen s#Subjects http://www.jacobjordaens.org/ https://upload.wikimedia
madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. Kuulsamad kunstnikud Itaalia kunstnikud ANDREA DEL POZZO (16421709) Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (15731610). Madalmaad PETER PAUL RUBENS (15771640 ANTHONIS VAN DYCK (15991641)) JACOB JORDAENS (15931678) FRANS HALS (15811666) REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (16061669) Hispaania DIEGO VELAZQUEZ (15991660) Prantsusmaa NICOLAS POUSSIN (15931665) CLAUDE LORRAIN (16001682) ANDREA DEL POZZO Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase MICHELANGELO DA CARAVAGGIO
Jacob Jordaens Elulugu (1593-1678) Sündis Antwerpenis jõuka kaupmehe perre Abiellus 1616. a On vaid ühe korra elus Antwerpenist välja reisinud Oma kunstikool (Guild of St Luke) Vahetas usku, hakkas kalvinistiks Suri epideemiasse Stiil Flaami maalikunsti ja naturalismi esindaja Kujutas liialdavas robustses laadis lihtrahva pidusööke Maalis palju mütoloogilisi, ajaloolisi ja usuteemalisi pilte Meeldis kujutada loomi(lehmad, koerad, kassid) Stiil Teda mõjutas Rubens'i looming kirevad värvid ja heletumeduse meisterlik kasutamine Naisfiguurid lihavad, meesfiguurid robustsed ja jõulised Karjääri lõpu poole muutusid maalid halliks-siniseks Tuntumad teosed As the old sang, so the young pipe Tuntumad teosed The King drinks Tuntumad teosed Satüür Tuntumad teosed The Infant Jupiter fed by the goat Amalthea
BAROKK Jaguneb 1. Äärmusil itaalia, hispaania, flandria 2. Realistlik holland, põhja-saksamaa, skandinaavia (eesti) 3. Klassitsistlik prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: C...
Hispaania ja flaami kunst 17.sajandil Hispaania Hispaania skulptuur ei ole Itaalia poolt mõjutatud, kuid jätkus keskaegne puuskulptuuride traditsioon. Katoliku kirikud vajasid palju värvilisi kujusid, barokk muutis neid realistlikumaks, isegi naturalistlikuks. Kasutati ka nt. klaassilmi, päris juukseid ja riideid. Velasquez Caravaggio eeskujul, aga tema looming heledam, õhulisem, kergem. Olustikumaalid, ka mütoloogilised. Esialgu polnud maalidel kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaa...
-portreed lähedastest N: "Õlgkübar" "Hélène Fourment lastega" Kompositsioon toetub ristuvatele diagonaalidele. Pildid toretsevad ja jõulised Anthonis van Dyck (1599-1641) Kuulsamaid portretiste, paraadportree rajaja: -inimesed kujutatud tähtsana, võimukana -poos suursugune -toretsev riietus -aumärgid ja luksuslik interjöör töötas Charles I õukonnas Inglismaal N: "Inglise kuninga Charles I portree" "Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem" Rahvalik suund: Jakob Jordaens (1593-1678): lopsakas rahvalikus laadis olustikumaal, tihti kõrtsistseenid või kaklused. N: "Oakuninga pidu"
ja õhulisem. Lahtisem pintslilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. Diego Velazquez ,,Õuedaamid" Diego Velazquez ,,Valcanuse sepikoda" Diego Velazquez ,,Naine lehvikuga" Flandria maalikunst Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. Selle suurimad esindajad olid Peter Paul Rubens (1577-1640), Anthonis van Dyck (1599- 1641) ja Jakob Jordaens (1593-1678). Peter Paul Rubens Tohutu edu ja tellimiste hulksundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemad on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka maastikupilte ja portreid. Mitmed suured teosed Kristuse kannatustest on mõeldud altaripiltidena. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras
· Susanna Fourment'i portree · ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" · ,,Leukippose tütarde röövimine" · Helene Fourment'i portree ANTHONIS van DYCK: · Rubensi õpilane · Paraadportree rajaja · Paraadportree esitleb inimest tähtsana ja võimukana (suursugune poos, toretsev riietus, luksuslik interjöör) · Maalis portreesid Inglismaa kuninga Charles I õukonnas · Inglise kuninga Charles I portree · Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem JAKOB JORDAENS: · Talupojad pidutsemas, söömas · Kõrtsitseenid, logelevad või kaklevad talupojad · ,,Oakuninga pidu"
HOLLANDI MAALIKUNST 17. SAJ Hollandi maalikunst puhkes õitsengule, sest see väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul. Hollandi maalikunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepärasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst natüürmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega.Holland oli oma rikkuste eest võlgu peamiselt merele. Rembrandt võitis tunnustuse grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng". Järgneva 10 aasta jooksul maalis peamiselt portreid. Pärast oma naise surma algasid majanduslikud raskused, kuid viimaste eluaastate teosed on tema loominu tipp,nt Autoportree, Kadunud poja tagasitulek....
Lihtinimene tema teostest aru ei saanud. Tema töödes on ülekaalus selgus, loogika ja kord. Flandria maalikunst- esindajad Väga äärmuslik barokk. Kõige kuulsam esindaja on Peter Paul Rubens, kes armastas inimese ja looma vastandamist. Tema kuulub väheste kunstnike hulka, kes olid kuulsad oma eluajal. Kuulsaimad tööd näiteks „Kolm graatsiat“, „Clara“, „Ristile tõstmine“ Teine kuulus esindaja on Anthonis van Dyck, kes on paraadportree rajaja. Jakob Jordaens „Oakuninga pidu“ – kujutab tavaliselt talupoegi. Prantsuse arhitektuur Ehitati palju losse, iseloomulik joon oli kõrged katused. Esindajaks Caude Perrault. Ehitati Versailles’ loss. Naturalistlik suund Esindajaks Caravaggio. Kujutati rohkem lihtrahvast ning religioosseid pilte. Teosed olid lihtrahvale selgemad. Kõige iseloomulikum asi oli „keldriluugivalgus“
Paraadportree portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. VII Mida ja kuidas kujutas kunstnik Jakob Jordaens? Lopsakas rahvalikus laadis olustikumaale, tihti kõrtsitseenid või kaklused.Kõige sundimatum robustne naturalism, koomika ja huumor. Labased ilmed ja taltsutamatu elurõõm.Ehtflaamilikult lopsakad kehavormid, eelistas rahvarikkaid kompositsioone.. Maalis lihtrahvast, kujutas sööminguid ja joominguid. Tuntuimad maalid on mitme variandiga ,,Oakuningas" ja ,,Küpsuse allegooria". Mõnikord on ta lihtrahvatseene täiendanud kristlike pühakute või antiikjumalatega.
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
välismaalt. Ajaloolised, usulised, mutoloogilised või muu sisuga tööd. Teosteist õhkas hoogu, jõulisust, liikumist, elulusti, ehete sära ja rõivaste toredust. Soojad hõõguvad toonid. Tema õpilane van Dyck oli mahe ja peenetundeline portreist. Lõi paraadportree, kus kujutatav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana ning tähtsat osa etendab kaunis rõivastus. Õukondliku stiili kõrval loodi ka rahvalikumaid teoseid: Jordaens kujutas liialdavas laadis lihtrahva pidusööke ja Brouwer kujutas koomilisi pilte talurahvapidustustest ja kõrtsikaklustest. Holland: Toimis tööjaotus: paljud meistrid maalisid ainult ühte kindlat ainevalda. Usulisi ja mütoloogilisi pilte vähe, kuna tellijad= kodanlased tahtsid kunstis näha iseenaast ja oma elu. Zanri ehk olustikumaal. Hooch maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Van Delft maalis ka rahulikke argitoimetusi, kus
Tema tööd : ,,Õuedaamid" ning ,,Paavst Innocentius X portree". Flandria maalikunst oli väga äärmuslikult barokilik. Selle suurim esindaja oli RUBENS, kelle teoste teemade haare on lai. Ta ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Ta tööd on fantaasiarikkad ja väga dünaamilised, kehad on lopsakad ja katavad terve pildi. Van Dyck oli portretist, keda loetakse paraadportree rajajaks (kujutab inimest tähtsana, parimas interjööris ja rõivastuses). Rahvusliku suuna võttis Jordaens, kes kujutas talupoegi. Hollandi kunst 17. Sajandil. Hollandi ehituskunsti märksõnadeks olid mugavus ja praktilisus. Tüüpiline Hollandi arhitektuurile on raekoda. Hollandi maalikunst elas üle suure õitsengu, sest võidetud oli just pikk vabadussõda. Kunsti iseloomustab realistlikus, taheti, et pilt mõjuks kui midagi käekatsutavat-ühemõttelist. Sest selle maa oli Holland ise vabaks võidelnud. Peamised zanrid olid:
1.Pärisbarokk arhitektuur Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma. Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised, ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga, paljude maailidega ja skulptuurkaunistustega. Euroopas ehitati ka palju losse, rajati parke ja linnaosi. Saksa puhul on tähtsad kaarjad aknad ja tornid. Autorid ...
aastal Suuremad linnad: · Brüssel 1 044 100 · Antwerpen 466 500 · Gent 234 600 · Charleroi 199 600 · Liege Lüttich 180 800 · Brugge 116 500 · Namur 106 800 Albert II, kuningas aastast 1993 · Usk domineerib katoliiklus Karnevalide ja pidustustega tähistatakse nii kristlikke, paganlikke kui ka rahvuslikke tähtpäevi · maailmakuulsad on flaami maalikunstnikud: P.P. Rubens, A. van Dyck, J. Jordaens Westhoek Tihe jõgedevõrk: Schelde, Meause (Maas), Sambre Looduslik taimkate on säilinud peamiselt geestidel rabad, niidud, nõmmed ja Ardennides (tamme ja pöögimets) Kliima · mereline kliima · rannikul jaanuaris 3 kraadi, juulis 18-19 kraadi · Ardennides jaanuaris -1, juulis 14 kraadi · sajab 600-800 mm · Ardennide läänenõlvul 1100-1500 mm · Suurim ja tuntuim kaitseala on Kõrg Venni Eifeli Looduspark · Kesk-Belgias on valdav tehismaastik
Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel. 1630 abiellus leseks jäänud Rubens 16 aastase tuntud iluduse Helen Tourment'iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest. · Anthony van Dyck(1599-1641)- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest. Van Dycki habe · Jacob Jordaens · Tuntuimad kunstnikud: Jan Wildens- jahipiltide maalija, Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik.
Susanna Fourment'i portree", ,,helene Fourment lastega", ,,Minerva kaitsmine Paxi Marsi eest" ANTHONIS VAN DYCK · Portreist · Paraadportree rajaja inimene tähtis ja võidukas, suursugune poos, aumärgid ja luksuslik interjöör · Avab ka hingeelu · Palju maalis Inglismaa kuninga Charles I õukonnas Nt ,,Charles I portree", ,,Printsess Maria Stuart ja Oranje Willem" Rahvalik suund Flaami maalikunstis JAKOB JORDAENS · Olestikumaalid naturalistlikus stiilis · Talupojad pidutsemas ja söömas · Kõrtsistseenid, logelevad ja kaklevad talupojad lihtrahva elu · Nt ,,Oakuninga pidu"
Paraadportree portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. 7) Mida ja kuidas kujutas kunstnik Jakob Jordaens? Lopsakas rahvalikus laadis olustikumaale, tihti kõrtsitseenid või kaklused. Kõige sundimatum robustne naturalism, koomika ja huumor. Labased ilmed ja taltsutamatu elurõõm. Ehtflaamilikult lopsakad kehavormid, eelistas rahvarikkaid kompositsioone. Maalis lihtrahvast, kujutas sööminguid ja joominguid. Tuntuimad maalid on mitme variandiga ,,Oakuningas" ja ,,Küpsuse allegooria". Mõnikord on ta lihtrahvatseene täiendanud
Pildiseeria Marid de Medici ülesandel. 1630 abiellus leseks jäänud Rubens 16 aastase tuntud iluduse Helen Tourment'iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest. · Anthony van Dyck(1599-1641)- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest. Van Dycki habe · Jacob Jordaens · Tuntuimad kunstnikud: Jan Wildens- jahipiltide maalija, Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid
Armastab võitlusstseene "Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" Rahu kaitseb Pax "Leukippose tütarde röövimine" Jõuliselt vastandatud heledad ja tumedad värvitoonid "Õlgkübar" Autoportree Isabella Brantiga Rubenslik naine - lopsakas Mitu aastat elanud , töötanud Madridis ja Pariisis Maria de Medici Anthonis van Dyck Paraadportree, kus tagaplaanil on kangad(traperii) ja antiiksed sambad Tuntud portreed Charles I'st Alaväärsuskompleks - jäik poliitika ja konfliktid Jakob Jordaens Kujutab lihtrahva seas populaarset pidustust OAPIDUSTUST Maalinud joodiku-taolisi stseene Antiiksed kangelased Astus elu lõpuk abikaasa survel kalvinistlikusse kirikusse ja taganes katoliku usust Tööd oli kohe vähem Töötas hollandis Amsterdami uue raekoja seinamaalid Kuningalossina tänapäeval A. Brower Oluline sellepärast, et ta on õppinud hollandis kunstiakadeemias Koloriit erinev tunduvalt teistest kunstnikest Maalid on peamiselt pruunide ja hallide värvidega
ei tundnud Homerost sünd,1930) it. Ulisse = Odysseus, Antiheroilisus! Nikos Kazantzakis Põrgu 8. ringis koos Diomedesega Odüsseia: tänapäevane järg oma (1938) petuplaanide tõttu 24 laulu, 33 333 värssi (17-silbik) 21 Jacob Jordaens, Odysseus Margaret Atwood Polyphemose The Penelopiad (2005; e.k koopas (u. 1660) Penelopeia, 2006) Vaatenurk: oma meest 20 aastat Gérard de Lairesse, koju ootav naine Odysseus kujutavas Odysseus ja Kalypso (17. saj.) kunstis Gerard de Lairesse, Mercurius käsib Polyphemose koobas (kükloobi Kalypsol Odysseus vabastada (u.
hertsogi Vincenzo I Gonzaga juures. Aastal 1608 naasis kunstnik Antwerpeni, kus temast sai ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella �ukonnakunstnik. Rubens oli aastaid tegev ka diplomaatias ning seoses sellega reisis palju. Hiljem hakkas ta Antwerpenis juhtima suurt ateljeed, millest sai pikaks ajaks Flandria kunstielu peamine keskus. Arvukaid tellimusi t�itis Rubens koos oma abilistega, kellest paljud olid iseseisvad ja v�ljapaistvad kunstnikud nagu Van Dyck, Jordaens, Snyders. Pieter Paul Rubensi maale leiab t�nap�eval mitmete olulisemate muuseumite kollektsioonidest, nagu n�iteks Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; National Gallery, London, Inglismaa; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania, ja erakollektsioonidest �le maailma.