Filippo Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes. Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio.
7. Itaalia skulptuur 15. Sajandil 1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi
Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks tähtsamaid vararenessansi Firenze skulptoritest, kelle töö kujundas paljude kõrgrenessansi stiilide aluseid. Ghiberti teoseid Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne uks. 140125. Kain tapab Abeli. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Baptisteeriumi idapoolne uks, nn. Paradiisi värav. 142552 Iisaku ohverdamine. Reljeef põhjapoolselt ukselt. 1401. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Donatello (~1386 1466) Oli itaalia vararenesanssi skulptor ja maalikunstnik Oli realist, koguni naturalist, ta ei põrka tagasi ka inetuse kujutamise eest
Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. Tegi mõned freskod Sixtuse kabelis.Skulptor. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) oli kuulus maalikunstnik, skulptor ja kullassepp. Tegutses ainult pronksikunsti alal.Oma skulptuurides näita lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust.Lõi Florence katedraali baptisteeriumi uksed(uksereljeefid), parimaks tööks baptisteeriumi peauks, Michelangelo nimetas seda Paradiisiukseks, selles pääseb uus kunstiline maailmavaade võidule.Reljeefide peamine tähtsus:maaliline käsitlusviis täies ulatuses reljeefi üle kantud, see reljeefistiil eur kunstis valitsevaks18.saj lõpuni. G töö kujundas paljude kõrgrenessansi stiilide aluseid. 4. Kõrgrenessansi meister. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi
III 7. ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millise kunstiteose loomiseks korraldati Firenze 1401.võistlus? Kes selle võitis (lisa hääldus)? Võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistamiseks. Võitis Ghiberti (gi' berti) noor kullasepp. 2. Kuidas kujunes konkursi võitja edaspidine tööelu? Milliseid tema teoseid veel tead? Mis on tema töödes renessanslikult uudset? Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi. Kullatud pronksust nimetati Paradiisiväravaks. Uuendus algselt ümbritsesid ta
Kunstiajalugu Donatello 1386-1466 · Itaalia · Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. Lorenzo Ghiberti 1378-1455 · Itaalia · Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ANDREA del VERROCCHIO 1436-1488
Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kupplit Santa Maria Del Fiore Santa Maria del Fiore katedraal , ka Firenze katedraal, on toomkirik Firenzes, Itaalias. Santa Maria del Fiore on Euroopa suuruselt neljas kirik
Pisa torn Pisa Torn asub Itaalias Pisa linnas Pisa torn(itaalia keeles La Torre di Pisa) on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on mõeldud kellatorniks ehk kampaniiliks. See asub otse Pisa katedraali taga ja on üks kolmest vanimast Pisa Katedraali Väljakul baptisteeriumi ja kiriku kõrval. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178).Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni ehitamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku. Ehitus töid jätkati alles 1272. aastal Giovanni Pietro Orlandi ja Camposantsi eestvedamisel. Selle
1. Auguste Rodin. Millega ta tegeles, nimeta tema tuntumad teosed, nende lühitutvustus. François-Auguste-René Rodin oli prantsuse kujur ja graafik. Tuntumad teosed:’’Põrguväravad’’ - Rodin sai "Põrguväravate" idee Dante poeemist "Jumalik komöödia"ning imetlusest gooti arhitektuuri, eriti gooti katedraalide vastu. Väravate algne kontseptsioon oli sarnane 15. sajandi Itaalia skulptori Lorenzo Ghiberti loodud Firenze toomkiriku baptisteeriumi idapoolse uksega, nn Paradiisi väravaga. ’’Mõtleja’’-"Põrguväravate" kompositsioonis on ligi 200 inimfiguuri, millest paljud on kujunenud iseseisvateks skulptuurideks. Näiteks väravas kesksel kohal olevast mõtisklevast mehest (esialgu mõeldud Dantena), kujunes hiljem välja iseseisev skulptuur "Mõtleja". ’’Suudlus’’ - Marmorist skulptuur "Suudlus", mis kujutab Dante "Jumalikust komöödiast"
või ümarkaarsed, domineerib horisontaalne suund, fassaadil palju antiikarhitektuurist 24. Mille poolest erineb Madalmaade reness. kunst samaaegsest Itaalia kunstist? Võrdle pärinevaid detaile. teemasid, maalitehnikaid, inimese kujutamist. Kas tähtis oli ilu või hingeelu kujutamine? 7. Mille poolest on kuulsad Lorenzo Ghiberti loodud Firenze baptisteeriumi uksed? Kuidas 25. Kes oli 15.saj kuulus fantast, kes on mõjutanud ka hilisemaid kunstivoole (sürrealism, neist ühte veel nimetatakse? Ta kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel sümbolism)? Hieronymus Bosch Saksamaa. kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal renessanss
taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. DONATELLO(Gattamelata ratsamonument Padovas) Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega arhitektuur- Palazzod,Firenze aadlike kolmekorruselised neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega Filippo Brunelleschi(1377-1446)võttis
Kirik ise pärit gooti ajastust) Firenze hüljatud laste kodu San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet" Lorenzo Ghiberti (1378 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid, templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal
kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; 5. Palazzo Vecchio e
antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste. Tema kirjutised skuptuurist, maalikunstist ja arhitektuurist olid suure mõjuga. Alberti arvates oli täiuslikuimaks vormis ring ning kõik sellesse mahtuvad kujundid. Ideaaliks olid tsentraalehitised. Skultuur 15. sajandil. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomikiriku ees seisva väikese ristimiskiriku(baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks osutus Ghiberti. Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi, inimeste kujud on realistlikumad kui gootikas. Seejärel valmistas veel 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed ja neis on järjekindlalt kasutatud Alberti ideaali tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja Michelangelo nimetas seda Paradiisi
Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Lorenzo Ghiberti (1378-1455)- ta tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas (nt:"Paradiisi värav"). Tema tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse paradiisi väravateks. Donatello (1386-1466)- kasutas kontraposti ehk nõiajalga. 1430. aastal valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. See oli esimene aktifiguur pärast antiikajastut. "Gattamelata ratsakuju" Padovas on valmistatud palgasõdurite pealikule Gattameatale. Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena,
o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania: o Omapäraks platereskne stiil (hilisgooti, mauri ja itaalia vararenessansi segu, rikkalik) o De Toledo, de Herrera o Escoriali loss Eesti: o Tagasihoidlik o Mustpeade maja fassaad SKULPTUUR: o Tervikuna gootist järsku lahtiütlemist ei toimunud o Gooti element vaibus järk-järgult Itaalia: o Lorenzo Ghiberti (1378-1455) - Konkurss leidmaks parimat kunstnikku, kes teeks Firenze baptisteeriumi põhjapoolse pronksukse- võitis konkursi - Tegi baptisteeriumi idaukse - 28 kullatud pronksist reljeefi, kujutas sündmusi Vanast Testamendist,ornamendid, figuurid - 10 suuremat reljeefi - tegi ka skulptuure Or San Michele nissidesse o Donatello (1386-1466) - Püha Jüri kujutav üle 2 m kõrgune marmorkuju - Taaveti kuju, Padovas Gattamelata ratsamonument- esimene uusajal o Verrocchio(1435-1488)
ülemised kergemad. Leo Battista Alberti 15. saj. Andekas, mitmekülgselt haritud, tema oskustest räägiti legende. Samas tema poolt loodud kunstiteoseid on vähe. Saabus Firensesse 1434 ja mängis sealses kunstielus suurt rolli. Koostas Euroopa esimese kunstiteooria. Kirjutas raamartud arhitektuurist, skulptuurist ja maalikunstist. " ilu on üksikute osade harmoonilise sobivus tervikuga, mille osad nad on". Lorenzo GHIBERTI (14/15 sajand) Võitis Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuste konkursi. Põhja poolsete uste jaoks kavandas 28 kullatud pronksist relieefi ja ida uste jaoks 10 Vana Testamendi teemalist relieefi. Nimetatakse paradiisiväravateks. DONATELLO (14/15 sajand) Kuulsaim renesansi skulptor. Püüdles järjekindlalt loomutruuduse ja individuaalse karakteri kujutamise poole. Põhimõte: ,,Enne tõde, siis ilu". 3 olulisemat tööd: Püha Jüri kuju (1417) üks esimesi vaba figuure pärast antiiki. 2 meetrine marmor kuju, mis kujutab
aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio e
Miskipärast köitis just tema mind, õgides parasjagu üht patust silmad punased peas. Firenze baptisteerium on teadaolevalt vanim ehitis linnas, mida esimest korda mainiti juba 897. aastal. Mosaiik aga on valminud palju hiljem, 13. sajandi esimesel poolel, Veneetsia käsitööliste käe all (tõenäoliselt ka Cimabue nende hulgas), mis on aimatav ka tonaalsuse kaudu. Baptisteerium ja selle laemosaiik on väga olulised ka kirjandusloos. Nimelt Dante Alighieri, kes Firenzes üles kasvades baptisteeriumi tihti külastas, oli teatavasti tugevalt mõjutatud surma kujutamisest laemosaiigil; sellest, kuidas kurjategijad põletati, lömastati ning lõpuks koletise poolt järati. See kõik avaldub loomulikult ka Divina Commedias. Ka Dantet ennast ja Vergiliust on kujutatud, kuid nende arvatavad figuurid on sinna lisatud hiljem, eesmärgiga mälestada kuulsat poeeti. 16 16. sajandi II pool oli omapäraseks
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem
väline tinglikkus kaob freskod, looduslähedus üllas hingestatus õhuperspektiiv Kunstnikud ja LORENZO GHIBERTI - GIOTTO di BONDONE - Capella LEONARDO da VINCI - Mona Lisa, JAN van EYCK - Abielupaar teosed Firenze toomkiriku dell' Arena, Ristilöömine, viimne Madonna kaljukoopas, Püha Arnolfini portree, Kantsler Rolini baptisteeriumi pronksuksed, kohtuotsus õhtusöömaaeg madonna, Paele altar ANDREA del VERROCCHIO - MASACCIO - the Cappella MICHELANGELO BUONARROTI - HIERONYMUS BOSCH - Lõbude Taavet, Colleoni Brancacci, Pearahastseen, Pietà, Taavet, Sixtuse kabeli aed, Püha Antoniuse kiusatus
maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.) Hispaania: levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis-gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi) SKULPTUUR: antiigi näited; võeti üle realistlik lähenemine; rõhutati realismi ilusamat poolt; Itaalia: üleminek gootikast vara-reness. polnud nii järsk kui arhitektuuris; alguskohaks Firenze; konkurss Firenze Toomkiriku baptisteeriumi reljeefide pronksuste loomine > Brunelleschi ja Ghiberti(võitis); uste tegemiseks kuluis 20 aastat, erinevatel plaatidel erinevad stseenid piiblist; uste kaunistusribadel kuj. ilmalikke tegelasi (kuulsad skulptorid, ka Ghiberti oma pojaga),,Paradiisi uksed"; gooti mõjud finguurid paindumatud, kanged; Donatello hülgab gootika, vara-reness. kunstilaad kõige ilmsem, peaaegu naturalist, stiili parim näide: Püha
Donatello ( 1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488). Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aduda, et tegemist on religioosse motiiviga. Ghiberti tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi (ristimiskabel) pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse Paradiisi väravateks. Donatello oli see kunstnik, kes püstitas esimese ratsamonumendi palgasõdurite pealikule Gattamelatale. Verrocchio on loonud Taaveti. Kunstnikke huvitas inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine. VARARENESSANSI MAALIKUNST 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida
Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile omase vastuolulise üldmulje. Kapiteelide väänla- ja lehemotiivid viitavad anonüümse Kõlni meistri kunstiringile. Kirikust mõnevõrra hiljem püstitati selle lõunaküljele ringikujulise põhiplaaniga kabel, mille kuppelvõlvi omapärased, mördi abil vormitud lamedad mõigasroided toetuvad pikkadele ümaratele rippsammastele. Üldkujult on Haaosalu kabel, mida kasutati baptisteeriumi funktsioone, harva esinevaks näitek Itaaliasse ulatuvate traditsioonidega hoonetüübist. Kesk-Eesti kodakirikud: Kujunemine toimus 13. sajandi poolel ja 14. saj. algupoolel peamiselt endisel Järvamaal. Pärast 1238. a loovutas Taani kuningas Järvamaa Saksa ordule, kuid tingimusel, mis keelas linnuste ehitamise. Arvatavasti see stimuleeris ordut aktiivsele kirikute püstitamisele. Kivikirikuid kasutati keskajal teatud määral ka kaitseehitistena
o Giovanni Pisano 17 Nicoló poeg ja õpilane · Kunst rahutu dramaatiline, pateetiline · Antiikkunsti mõjud tähtsusetud · Pisa toomkiriku kantsel o Andrea Pisano (Giovanni õpilane) Firenze baptisteeriumi ukse pronksreljeefid · 28 stseeni Ristija Johannese elust Hispaania o Täielikult Prantsusmaa mõju all (plastika) Inglismaa o Stiil sama, mis Prantsusmaal (plastika) o Maalikunst Pärast normannide poolt vallutamist areneb maalikunst tihedas ühenduses prantsuse maaliga 13. Kunstkäsitöö gooti ajastul Prantsusmaa o Kullassepakunsti eelistatuimaks materjaliks hõbe
kordumatud, individuaalsed jooned ja nende võimalikult täpne kujutamine sai esmaseks ülesandeks. Kunst sammus siin käsikäes teadusega, näiteks inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. 6.1. Ghiberti looming Lorenzo Ghiberti (1378-1455). Skulptuurikunstis avaldusid renessansi ideaalid isegi varem kui arhitektuuris. 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus - võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks kuulutati noor kullasepp Ghiberti, kes edestas meile eelmisest tunnist juba tuttavat Brunelleschit. Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi Ghiberti 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Neid reljeefe ümbritseb gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam, kuid inimeste figuurid on reljeefidel kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Valminud ustepaar meeldis
antiikskulptuuri eeskujuks ainult üksikute detailide käsitlemisel. 15. saj. itaalia plastikat iseloomusatvad värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. Iseloomulik: - piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviididena - psühholoogiline lähenemine, inimene kui vaimne ja füüsiline tervik - väline tinglikkus kaob - pühaksud hakkasid sarnanema konkreetsete itaalia kaasaegsete inimestega LORENZO GHIBERTI (1378-1455) Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. DONATELLO (1386-1466) Silmapaistvaim vararenessansi skulptor
● Iseloomulik: 8 piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviididena psühholoogiline lähenemine, inimene kui vaimne ja füüsiline tervik väline tinglikkus kaob pühaksud hakkasid sarnanema konkreetsete itaalia kaasaegsete inimestega ● LORENZO GHIBERTI (1378-1455) ● Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi – ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn „Paradiisi väravatel“ on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud – maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ● DONATELLO (1386-1466) ● Silmapaistvaim vararenessansi skulptor
Andrea del Verrocchio (1436-1488). Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aduda, et tegemist on religioosse motiiviga. Ghiberti tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi (ristimiskabel) pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse Paradiisi väravateks. Donatello oli see kunstnik, kes püstitas esimese ratsamonumendi palgasõdurite pealikule Gattamelatale. Verrocchio on loonud Taaveti. Kunstnikke huvitas inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine 2. Romantism- 19 sajand I pool Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele
Ka arhitektuurile paakus ta kindlaid matemaatilisi reegleid, tema arvates on täiuslikud vormid ring ja sellesse mahtuvad kujundid (ruut, kuusnurk jne), järelikult soosis tema teooria tsentraalehitisi. Mitmes Itaalia linnas kirikuid püstitades jäi ta siiski pikihoone juurde, kuid tsentraalehitis jäi just Alberti mõjul renessanssarhitektuuri ideaaliks. Renessanss skulptuur 15. sajand Ghilberti oli kullasepp, kes tegi Firenze toomkiriku vastas olevale baptisteeriumi põhjapoolsele uksele 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Reljeefe ümbritseb ehisraam, inimeste figuurid on realistlikumad, kui gootikas. Kuna see uks meeldis inimestele, telliti temalt idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat reljeefi, neis oli järjekindlalt kasutatud tsentraalperspektiivi. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad haarava jutustuse. Ust hakati nimetama
Pikohoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto toomkirik, mille fassaadi muudavad gootipäraseks teravnurksed viilud. Nagu paljudel Itaalia kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootlik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega (Näiteks Nicola Pisano, Pisa baptisteeriumi kantsel; Lorenzo Maitani, ,,Viimne kohtupäev", mis asub Orvieto toomkiriku fassaadil). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Osalt Bütantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele. Seinamaali suurmeistritest võib nimetada Giotto di Bondone'i, kes oli ühtlasi ka uue stiili rajajaks
Teise ehitustüübina rakendasid merovingid tsentraalehitust põhiliselt väikesemõõtmeliste ehitiste ristimiskabelite e. baptisteeriumide püstitamisel. Prantsusmaal Venasque`s säilinud 6.-7.sajandil ehitatud ristimiskoja põhiplaanis on lähtutud neliklehest. Hoone ruumikontseptsioonis, mis meieni on jõudnud suhteliselt väheste ümberehitustega, on rakendatud varakristlikule arhitektuurile iseloomulikke võtteid. Suuresti ümberehitatud Poitier` St. Jeani baptisteeriumi (ehit. 5.saj., ümberehitused 7. ja 11. saj.) fassaadi kolmnurkfrontoon vihjab antiigi traditsioonidele, siksakfriis ja seina vähene liigendus kuuluvad aga varasesse keskaega. Merovingide aegsed interjöörid paistsid silma oma rikkaliku dekooriga: seinte mosaiikpiltides kasutati rohkesti kulda, ruume kaunistati ka idamaadest pärit kalliste vaipadega, Pideva ägeda sisevõitluse tulemusena läks merovingide riigis 7. Sajandil kuningavõim üle majordoomustele
annaabi.ee 
