Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast
Suur pirukas oli laual ja Pöialpoiss otsustas võtta ühe tükikese pirukat ja juua klaasike piima. Poisil tuli suur väsimus peale metsas ringi rändamisest ja ta nägi teises toas seitset voodit. Pöialpoiss läks esimesse voodisse aga see oli liiga kõva, ta läks järgmisesse aga see voodi oli nii pehme, et ta vajus lausa selle sisse, kolmas voodi oli täpselt paras ja ta jäi sinna magama. Kui väljas oli juba väga pime jõudsid seitse lumivalgekest koju. Kõigil olid kõhud tühjad ja mindi laua äärde sööma. Kõik ehmusid, sest pirukast oli üks tükike puudu. Edasi hakkasid kõik hädaldama: Kes on minu toolil istunud? Kes on minu taldrikust söönud? Kes on minu leiba hammustanud? Kes on minu juurvilja maitsnud
Läksime jälle jalutama, seekord aga vanalinna. Tänavatel oli väga palju turismipoode. Ostsime ka ühest poest endale seina peale ühe pildi ja vannituppa savist kuju. Osadel tänavatel lasti ka umbes 3 meetri kõrguselt seina seest külma auru, selleks ett õhku niiskemaks teha ja inimestel tänavatel jahedam oleks. Siis läksid kõikidel kõhud tühjaks ja leidsime hea restorani. Sõime ja 12 suundusime autodesse, et riideid vahetada. Panime oma jalgpalli fännisärgid selga, võtsime sallid kaasa ja läksime staadioni lähistele. Seal oli väga palju inimesi: Hispaania fänne, Eesti fänne ja politseinikke. Hispaanlased on väga toredad ja sõbralikud, tahtsid meiega pilte teha ja rääkisid juttu. Mäng hakkas kell 21.00, Eesti aja järgi kell 22.00 Kõigepealt lasti staadionile Hispaania fännid ja siis alles eestlased. Kui me enda
............... 7 Enda arvamus................................................................................................................. 9 Kasutatud allikad.......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks.
J.Eisen “Esivanemate varandus.Kohalised Eesti muinasjutud” August Jakobson „Ööbik ja vaskuss” 19. Missuguseid elutarkusi või väärtusi või käitumismudeleid võiks muinasjuttude toel edasi anda lastele vanuses 5-7 aastat? Valige kaks muinasjuttu ning selgitage. näiteks muinasjutust „Punamütsike“ üsaldas ta võõrast ning rääkis talle ära kuhu ta läheb, mida siis võõras kurjasti ära kasutas. Ning muinasjutust „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ saab õpetada endast nõrgemate ja teiste eest hoolitsemist. 19. Missugused raamatud sobivad 1-2-aastastele lastele? (teemad, kujundus, sõnastus-sõnavara) Aastasele mõeldud raamatutes peaks piltidel olema lihtne, lapssesse puutuv tegevus. Lausepikkus 3-5 sõna. 80%-90% raamatu sõnavarast peaks olema lapsele tuttav. Tore on kui laps saab ise midagi teha. Raamatus „Mina oskan ise“ saab laps harjutada nööbi kinni-lahti sidumist ja veel muud. 21
kuid see paelus mind kohe. See pala kannab nime ,,The Host of Seraphim" ning on bändi Dead Can Dance loomingust. Selles palas ühildusid minu jaoks India, Aafrika rütmid, Jaapani flöödi voogavad helid ning naise häält kuuldes tuli mulle kohe meelde araabiamaade laulud, mida palvetamise ajal lauldakse. Kuigi laulus sõnu polnud, oli harukordne see, et seal oli kuulda naisehäält, kuna tavaliselt on balletide muusika täiesti ilma vokaalita. Minu meelest oli see ballett väga hästi lavastatud, panin tähele palju uudseid lahendusi, mida ma ühegi varasema nähtud balleti puhul pole näinud. Kuid vahepeal märkasin, et ballett jäi kuidagi venima. Ja ma ei ütle seda sellepärast, et minu meelest ongi balletid igavad. Otse vastupidi, olen balletti kaheksa aastat ise tantsinud ning vaatan seda alati suurima heameelega. Aga antud balletis tundus mulle, et mõned kohad, kus isegi ei tantsitud, olid liialt pikad nagu
Riks sodis piltide teistele pooltele teatud kehaosi, aga me jõudsime veel uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni. 18. Argo sai Jürgenilt peksa. Mina ja Triin karjusime Jürgeni peale ja ta tahtis mind lüüa, aga Sven kaitses mind. 19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud. 20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe. 21. Mu isa tuli mulle külla ja jättis meile 500 krooni. 22. Argo tegi plekkpurkidest pöialpoistele laternaid. 23. Tõin Jannu ka etendust vaatama ja kõik läks sujuvalt. 24. Triinu solvati tema rindade pärast, aga ta sai sellest üle ja tuletas meelde, kui ühel korral solvati peol Siirit. 25
näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. 1 Balleti ajalugu 1.1 Balleti algus
Battle of EST'i on korraldatud 10 korda Eesti Breiktantsu Liidu ja Tallinna Tantsuakadeemia poolt. Viimati toimus see 2010. aastal Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod Eestis: Deep Freeze Break-tantsu trupp, Break Beats Break-tantsu trupp, Knightstyle Crew Breiktantsu klubi, D.r.e.a.m. Studio ja Zenter Breiktantsu klubi. Ballett Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal. Eesti balleti ajalugu Nõukogude okupatsiooni periood Nõukogude võim katkestas Eesti kokkupuuted moderntantsu arenguga. Sel ajal olid lubatud
koor, eri hääletämbrid - eri rahvas *Borissi retsitatiiv ja aaria *Borissi surm Tsükkel "Pildid näituselt" akordirikkad, võimsad. Jalutuskäik - klaver, akordid. Gnoom-ti-taa, ti-taa...nagu kähe käe võitlus. Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. Vana kindlus - mahajäetud maja, süngetes värvides. Tüleriiaed - kiired, kõrged jooksud, võimeneb. Härjavanker - võimas, madal, nagu kellamäng. Jalutuskäik. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik tantsuline. Limoges' turg - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud. Katakombid. hästi aeglane, akordid kõrgemalt madalamale, vaiksem, jälle valju...Jalutuskäik - minimalistlik, üks käsi
● Lapse tähelepanu pälvib lugu, mis teda lõbustab, mis äratab uudishimu ja ergutab kujutlusvõimet 8. Muinasjutu seadused. ● Kindel algus ○ elas kord, kuskil maal, seitsme maa ja mere taga jne ● Kindel lõpp ○ kui nad veel surnud ei ole, siis..., oli, kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud… jne ● Arvukordused ○ 3,7,9 ○ 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada, lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde ● Kaksuse seadus ○ dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane 9. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. ● Loomamuinasjutud ○ on seotud kohaliku olustikuga, kuid motiivid on rahvusvahelised ○ tegelasteks on isikustatud loomad ○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi
Missuguseid eesmärke täidab lasteraamatu illustratsioon? osa oma maa ja oma aja kunstist,selgitab teksti,kaunistab teksti,arendab fantaasiat, ilumeelt ja emotsioone,avardab silmaringi,teeb nõrga teksti tugevamaks, toob tekstis olulise esile Nimetage 5 lasteraamatuillustraatorit ja nende illustreeritud teoseid. 1. E. Valter ,,Sipsik”, ,,Krõlliraamat”, ,,Aabits”. 2. Raivo Järvi ,,Edev jänku”, ,,Mutionu pidu”. 3. Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra”, ,,Aabits”, ,,Jutupaunik”. 4.Henno Käo ,,Hinge korter” ,,Kui mind üldse olemas ei oleks”. 5.Viive Noor ,,Õnne soovib õnne” ,,Väike JÕULUSOOV”. 6. Heiki Ernits ,,Kaka ja kevad”, ,,Lepatriinude jõulud”, ,,Lotte olümpiaraamat”. R. Rohti, K. Ristikivi, H. Jõgisalu ja J. Rannapi loomalood. 1. Richard Roht „Väikesed rändurid“ (1934) jutukogu,„Noor elulaevnik“ (1934) – orvuksjäänud poisist ja
Minu sünnipäev Ühel päeval kui mul oli ees 16-es sünnipäev ütles minu tuttav, et tema sõber viib teda sünnipäeva puhul sõidule ning palus ka mind kaasa kutsuda. Mina olin, siis väga õnnelik ja eelmisel päeval rääkisin oma klassijuhatajaga ära ning tema lubas mul minna. Hommikul kui oli see päev mil me pidime koos minema sõitma ja vaatama vaatamisväärsusi olime me väga õnnelikud, sõime kõhu täis ja sättisime endid valmis. Juba oligi minu tuttava sõber kohal ja me läksime tema autosse. Nõnda algaski meie imetore reis vaatamisväärsusi vaatama. Olime juba pika maa maha sõitnud kui tundsime äkitselt nälga ja me peatusime märjamaal ühe kohviku juures kuhu me, siis läksime kõik kolmekesi koos sööma. Seal oli väga sõbralik ja viisakas müüa sel ajal tööl ja ta tõi meile meie toidud ja joogid kenasti lauda ning me nautisime oma rikkalikku järgmist hommikusööki. See kellega me reisisime oli rootslane, mina muidugi millesti
Söömata olime, lõuna valmis oli küll , aga püssimehed ees, tagauksel, ei lähe lastel söök sisse, ei meil. Kõik jäi nii igale poole laokile, sai kerkima kaussi, saun köetud jne. Linnupojad, kalkuni, 35 haiged mõned ka ja terved, küll need kärvavad. Hane, pardipojad, kana, välja tulemas 6 pesakonda neil päevil. Seda toitu ei oska keegi keeta. Ka mitte juhatada ei saanud. Mees unustas oma suvemantli ja veesaapad. Söögipoolist ei saanud palju kaasa, sest ahnitsesin pesu, riideid kappidest, kummutist. Sööginõud jäid senna. Singid, liha, leib, moosid, keedised, kõik, kõik. Kole elajaelu meil, 3 meest, lapsed, 3 , 2, 1, 2, mul 2. Kaks naist üksikud. Peldik kõik siinkohal, ooh... Öeldi, tagasi ei saa te enam, öeldi so Gott will! Seda elu te enam ei ela. Aino on väga apaatne, sest ma nutsin kui nad süüa küsisid. Sooja toitu ei ole. Rahvas veab rahata meile leiba, võileiba, ka see paber, piima, kõike, nii osavõtlikud... nii truud eestlased..
Ballet läbi spordi ja teaduse Talvi Marta 2007 XB Balleti algus Ballett sai alguse XVI ja XVII sajandil Euroopa õukondades. Õukondlased osalesid aedades ja ballisaalides toimunud peensusteni läbi mõeldud pidustustel mida nimetati õukonnaetendusteks (ballets de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia direktor. Tema loomingu hul
Sellised toetuspunktid olid kas siis kiiresti ehitatud punkrid või kindlustatud kivimajad {tihti pagoodid). Need ..kindlused" olid mehistatud kolme vöi nelja leegionäri ja paarikümne kohaliku vabatahtlikuga, kes elasid koos naiste ja lastega neis toetuspunktides, mida prantslased nimetasid ..postideks". Selliste väikeste postide ülemaks oli tavaliselt seersant või kapral. 1946./47. aastatel, minu Cochinchina's viibimise algul, oli saal punaste partisanide (vietminhide) tegevus kaunis aktiivne kuigi neil ei olnud veel lõunas regulaarseid väeüksusi. Nad ründasid üksikuid transporte, toetuspunkte või saboteerisid teid ja muid strateegilisi punkte. Linnades visati granaate kohvikutesse või turgudele. Prantsuse üksusi rünnati ainult siis kui need olid ilmses vähemuses, Vöorleegioni, keda kardeti tema radikaalsete vastulöökide pärast, veel harvemini. Punased terroristid hoidsid kohalikku rahvast käes
Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius
Reportaaž: õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse Reedel, 15. märtsil toimus 8. klasside õppekäik Niguliste Kunstimuuseumi ja Estonia teatrisse, eesotsas õpetajate Anne Kruuse, Sirje Riitmuru ja Kadri Uustaluga. Õppekäik oli õppetöö osa ja seda finantseeris kool. Tavaliselt on meil reedeti seitse tundi, esimene tund on vaba või osadel eesti keele tund. Väljasõit pidi toimuma kell 8.00. Kooli jõudes kogunesid kõik 8. klassi õpilased alla fuajeesse, kus ootasid neid ees õpetajad ning kõigile jagati toidupakke. Toidupakike sisaldas õuna ja kohukest, millele lisandus hiljem ka soe saiake. Kui toidupakikesed olid ära jagatud ja kell 8.00 sai, kiirustasid kõik parklasse, kus ootas suur buss juba ees.
kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis
04.04 Minu reis Pariisi Aleksander Rebane Ma käisin Pariisis 2 aastat tagasi sügisesel koolivaheajal. Me käisime mitmes kuulsas kohas. Meiega oli kaasas ka ema sõber Kaire ja ta poeg Illimar. Me lendasime Tallinnast Pariisi umbes 2 tundi. Lennujaamast pidime me minema bussi peale, mis meid otse hotelli viiks, kuid sattusime 1-2 tunnisele linnatutvustus bussile. Buss sõitis kesklinnas ringi ja giid rääkis Pariisi peamistest vaatamisväärsustest. Kui me hotelli jõudsime, siis me puhkasime ja läksime Eiffeli torni. Esimene päev Pariisis Eiffeli torn (La tour Eiffel) on Pariisi kuulsaim ja tuntuim turismiatraktsioon. Eiffeli torni hakati ehitama aastal 1887 ja lõpetati 1889. Eiffeli torni autor on Gustave Eiffel. Torn ehitati algselt Pariisi maailmanäituseks, kuid I Maailmasõja ajal kasutati seda luureraadio mastina. Aastatel 1889 1930 oli Eiffeli torn maailma
Tunnis istusin, sahistasin jalgadega ning mõtlesin ainuüksi sellest rõvedast maitsest suus. Vean kihla, et oleksin seda teinud terve ülejäänud päeva, kuid klassiõde ulatas mulle vahetunniajal hambapastatuubi. Ma olen talle igavesti tänulik selle teene eest. Vandusin mõtteis, et järgmisel põlvkonnal tuleb ristimine kaheksa korda hullem. Enne eelviimast tundi kogunesime spordisaali, kus pidid toimuma rebastele mõeldud võistlused. Igaüks pidi keerutama seitse korda ümber enda telje, seejärel anti talle toores kala, mille ta pidi otsapidi suhu panema ning ringi jooksma. Sellega sai teine päev otsa. Kolmas päev. See päev oli neist kõigist kõige jubedam. Mõni jäi isegi koju kuna kartis tõele näkku vaadata, et täna saab temast lõpuks täisväärtuslik gümnasist. Hommikul vara pandi meid mängima üht mängu, kus pidime moodustama ringi ning seisma poiss- tüdruk-poiss-tüdruk
PULMAD Olen alati armastanud sügist seda Pushkini aega, mil puud põlevad ja uhiuued seljakotid vudivad kooli poole. Ilmselt oli juhus, et sellele ajale langes ka üks minu elu tähtsündmus Tema ja Minu pulmad. Suvel olime lihtsalt Kaks Väga Õnnelikku. Aga siis sai vaikelu otsa ja algas askeldamine. Kõik pidi sel päeval olema kaunis: ilm, inimesed meie ümber, lilled, sõnad, tema ja mina ise. Aeg sai paika pandud üksmeelselt: las loodus ehib end koos meiega ja rõõmustab koos meiega. September on uute alguste aeg! Probleeme ei olnud ka pulmaisa leidmisega selleks sai meie ühine tuttav, kes aastaid on (ametlikus korras) taolisi üritusi läbi viinud. Kuna minul on maakodu ilusa järve ääres ja Tartust mitte väga kaugel, ei olnud palju muret ka pulmapeo asukohaga. Veel ühes asjas olime täiesti ühel meelel: me ei tahtnud väga palju külalisi, pidasime kohaseks kutsuda 30-40 inimest. Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sisse ei mahu, teeme h
ehk siis oli Tubin see, kes kirjutas partiisid, vajadusel orkestreeris ja ka arranžeeris. Kuna töötav teater töötas enamjaolt ainult suviti, jäi Eduardil töö kõrvalt palju vaba aega üle ja Ta sai ka muusikat kirjutada, sest neid telliti isegi väljaspool tööd. Aastatel 1945- 1959 ja 1975- 1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. 1953. aastal hakkas olukord muutuma, sest pärast Stalini surma hakati Tubina viiendat sümfooniat meeletult mängima. 1961. aastal etendus Vanemuises ballett ’’Kratt’’, 1968. aastal Estonias ja 1971. aastal Vanemuises ooper ’’Barbara von Tishenhusen’’. Väga suureks raskuseks osutus Tubina ooper ’’Reigi õpetaja’’, sest sellele ei saadud Estonias kuidagi esitusluba, sest Kaarel Ird kes oli näitleja, lavastaja ja teatrijuht muretses läbi tutvuste esitlusloa Vanemuisele. Ideoloogilistele põhjustele ei saanud esitusluba ka ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Eduard Tubin sai Rootsis rohkem
Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio, andante, presto, allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi. Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine Zanr- Muusika kirjanduse või kunsti teose liik nt: sümfoonia, ooper, balett, laul jne.. Vorm- Vorm on muusikateose ülesehitus.Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,
Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio, andante, presto, allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi. Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine Zanr- Muusika kirjanduse või kunsti teose liik nt: sümfoonia, ooper, balett, laul jne.. Vorm- Vorm on muusikateose ülesehitus.Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,
kaasa võtta kui mahtus vankri peale. Rudolf, minu vanaema ja Albert asusid elama Peeri külla Ida-Virumaale. 6 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 06. veebruaril 2010 10 2.2. Kooliaeg7 1944. aasta sügisel läks vanaema Erna seal samas asuvasse Peeri algkooli. Peeri algkoolis oli ainult üks õpetaja, seega olid kõigi nelja klassi õpilased koos. See asus 1 kilomeetri kaugusel tema elukohast. Ta läks sinna kooli koguaeg jalgsi läbi metsa, kus oli teerada. Ta kartis väga seda metsa, seega läks ta alati kiiruga sealt läbi. Õnneks oli temal naaber, kes käis sama teed mööda, kust ka minu vanaema. Paljudel juhtudel õnnestus neil koos kooli minna. Koos naabripoisiga minu vanaema ei kartnud kooli minna.Kui vanaema käis kolmandas klassis, siis ta kolis Sompa külla. See küla asus kaugemal kodukohast, aga ta käis ikkagi samas koolis edasi kuna teisi koole polnud läheduses. Kui ta jõudis 4
seal natuke Stiinat lugeda. Nägin et Marko järgneb mulle. "Tsaoka,Anxu kuule see et ära pane Kairit tähele..ta on nats kiiksuga." "Ämm,ei panegi..Ma panen ainult sind tähele..." "Sama siin." 3 Järgmiselt hetkel ta suudles mind.... Jätkan..Cry// Kristel Kiisk 4 Järgmiselt hetkel ta suudles mind.... "Miks sa seda tegid ?" "Sa oled mulle koguaeg meeldinud, kuid su tibilikkus viskab vahel üle." "Näähh,eks ma püüan muutuda." Marko on elukepp poiss nii et ...ää .. ups ma ei tohi tibi olla.Kui ma aga rääkisin sellest vahejuhtumist Kerlile siis oli tema vastuseks: "Ei ta pole sulle järelikult õige... Su populaarsus langeks ju hullult kui sa enam tibi poleks. Veel oled sa ju rikas. Küllap lunib ta su raha." .Kuid siis tuli mulle hea idee. Teeskleks et mu isa firma läheb pankrotti ning ma jääks puruvaeseks
Uurimustöö kirjutamise käigus õnnestus autoril vanaema kuuris sobrada ja leida tema poja Aare Lepa koolielust pilte. 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust Minu vanaema koolitee algas 1936. aastal ja lõppes 1942. aastal. Ta käis koolis Venemaal. Kooli nimi on Majakova ning asus samanimelisest külast umbes viie kilomeetri kaugusel. Kool oli puumaja, mis peale sõda täielikult hävis. Maja oli kahekordne, Sinna mahtus seitse klassi ja kooli nimetati algkooliks. Teised kooliastmed puudusid. Kuna kahjuks vanaema kohta palju lisamaterjali säilinud pole, lisasin ma uurimustöösse kaks pilti. Üks oli tehtud siis, kui mu vanaema oli umbes 25 aastane. Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti
Kirde Eesti õppekäik. Kirde Eesti õppekäik oli kindlasti üks väsitavaim. Sõit algas juba kell 8 hommikul ja tagasi koju saime õhtul 10 ajal. Hoolimata kõigest oli siiski tore, eriti minul, sest ma polnud kunagi kaevanduses käinud. Meie reis viiski meid Kohtla kaevandus park-muuseumisse (teel sinna külastasime ka Iisaku vaatetorni). Õpetajad ostsid piletid välja ning siis võttis meid vastu meie giid, kes oli ka ise pärit Lõuna - Eestist, Vanakoiolast. Meie teejuht oli väga lõbus (vana)mees, kel kaevanduses töötades on täis juba 40 aastat. Enne kaevandusse minemist saime maapeal väikese ülevaate põlevkivi ajaloost. Mõned faktid: · Põlevkivi on kaevandatud üle 90 aasta · Kaevandatakse Narvast - Tapani · Esimene kaevandusvorm lahtine kaevandus · 1916 a. hakati põlevkivi kasutama tööstuses · 90% kaevandatavast ainest läheb elektrijaama · Põlevkiviõlist toodetakse näiteks bituumenit ja juuksevärvi P
Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus. Hommikune pikapäevarühm oli tund aega enne tundide algust, kaheksast üheksani. Tunnid algasid kell üheksa. Kui tunnid lõppesid, siis algas kell neli pikapäevarühm, mis kestis kella viieni. Koolibuss oli kaks esimest ringi siis juba ära teinud, siis tuli kolmas ring, ning kuus läbi kümme minutit oli ema Suuremõisa bussijaamas. Pool seitse sai ta koju, sest tal oli üks kilomeeter koju minna. Hommikul läks buss veerand kaheksa. Liinibussiga, mis väljus Kärdlast kell 14.30, ei tohtinud koju minna, sest kaassõitjad hakkasid virisema, et buss on lastega ülekoormatud, lapsed peavad sõitma koolibussiga. Neid ei huvitanud, et esimese klassi laps saab õhtul kell pool seitse koju, kui väljas on juba kottpime, poed kinni ja karjanaised lüpsavad lehmi. Kell pool kolm läks liinibuss, kuid sellega
Battle of EST'i on korraldatud 10 korda Eesti Breiktantsu Liidu ja Tallinna Tantsuakadeemia poolt. Viimati toimus see 2010. aastal Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod Eestis: Deep Freeze Break-tantsu trupp, Break Beats Break-tantsu trupp, Knightstyle Crew Breiktantsu klubi, D.r.e.a.m. Studio ja Zenter Breiktantsu klubi. Ballett Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal. Eesti balleti ajalugu Nõukogude okupatsiooni periood
Tehniliste erialade osakond Suguvõsa kokkutulek Uurimustöö Kuressaare 2010 Suguvõsa kokkutulek Teemaks valisime suguvõsa kokkutuleku kuna see on väga põnev ja huvitav teema ja samas oleks ka väga hea teada saada kui palju ikkagi hetkel raha selleks läheks.Mõlemad oleme väga tuttavad suguvõsa kokkutulekutega aga nagu alati kes ikka mõtleb reaalsetele kulutustele mis selle kõige taga on.Suguvõsa kokkutulek iseenesest on ju kõigile teada ja tuntud paljudes peredes on see traditsioon olnud juba aastaid võibolla isegi aastakümneid enda perekonnas on esinenud seda viimased paar aastat ja alati on see olnud väga suurejooneline ja meeldejääv. See on päev kus kõik kaua aega eemal viibinud sugulased tulevad ühte kohta kokku ajavad juttu ja tunnevad röömu.Üldiselt korraldatakse suguvõsa kokkutulekuid suviti kuna siis on alati hea vabas õhus nautida saaremaa l
Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
