KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid..................................................................
Pulli asula Umbes nelikümmend aastat tagasi avastati Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal Eesti vanim asulakoht ja seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Kunda kultuuri kuuluv Pulli asula. Eesti vanim seni teadaolev kiviaja asulakoht paikneb Pärnu jõe põhjakaldal Sindi raudteesillast ülalpool Pulli küla juures. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 1. Pulli asulakoht Juba enne selle asula avastamist 1967. aastal, oli möödunud sajandi alguskümnenditel Pärnu jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi ku...
Maadeavastuste tagajärjed Kristjan Kipper Mõju Euroopale · Eelkõige avardasid inimeste silmaringi · Varauusaja lõpuks oli eurooplastele tuntud 1/5 maakera pindalast · Õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi · Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas,koduloomadest kalkun · Kartulisse suhtuti Euroopas pikka aega umbusuga,seda peeti malaaria põhjustajaks · Eestisse jõudis kartul maaõuna nime all · Tubakat peeti pikka aega arstirohuks · Negatiivseks küljeks levis maadeavastusetega ka haigused,näiteks süüfilis Maadeavastuste mõju Ameerikale
Nii purjetasid laevad üle ühe kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lõppesid mageda vee varud ja toiduained. Väsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused ülestõusu organiseerida ja Kolumbusega arveid õiendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal nägi vahimadrus maad. Rõõm oli piiritu. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kõik koos Lääne-Indiaks. Üldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuni oma elu lõpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India Sellest tulenes ka Uue Maailma elanike ekslik nimetamine indiaanlasteks. Kolmanda reisi ajal 1498. aasta augustis jõudis Kolumbus Orinoco jõe suudmesse (Lõuna-Ameerika põhjaosas). Kuid
MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfuse...
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemise...
ALUMIINIUM GEIR RINDLA 2010 Alumiiniumi avastamine 1827. aastal sai saksa keemik Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud.Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased (ladina keeles alumen), hakati metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiiniumi keemilised omadused Järjenumber on 13 Massiarv on 27 Kõige püsivamates ühendites on o.-a. +3 Alumiiniumi oksiid on amfoteerne oksiid Asub IIIA rühmas ja 3. perioodis Amforteensuse tõttu reageerib leelistega, tõrjub välja vesiniku ja moodustab aluminaate Reageerib paljude lihtainete ja hapetega, hapetest tõrjub vesiniku, tekib sool Reageerides hapnikuga, tekib tema pinnale õhuke ja tihe oksiidikoht Alumiiniumi füüsikalised omadused Hõbevalge värvusega, läikiv Tihedus on 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur 2519 ºC Peegeldab hästi valgust Suhteliselt kerg...
keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini poolestusaeg. Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda kellana, ja seda kasutades määras Maa vanuse. Maa osutus märgatavalt vanemaks, kui enamik tolle aja teadlasi arvas. Aastal 1903 avastas Rutherford, et raadiumi lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane Paul Villard, aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks "gammakiirgus". Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett,
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd
Henri Becquerel (1852 - 1908) Oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine
vastupidine jõud. F=-F Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Optika põhiseadused Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal. Ta avastas valguse dispersiooni (1666), lahutas valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilist aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas
Benseen Benseeni avastas 1825. aastal inglise füüsik ja keemik M. Faraday. Bensool oli benseeni varasem nimetus, valemiga C6H6. Benseeni homoloogide üldrea valem on CnH2n-6. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti
5 mld aastat. Ra on T 1500 aastat. RN T = 1min Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, avaldub valemiga: N = 2- t / T * No N = No / ( 2t / T) N = aja t möödudes allesjäänud osakeste arv No = algne osakeste arv 2t / T = poolestusaeg Radioaktiivsed aatomid ei vanane, st. ta võib laguneda järgmisel hetkel või mingi pika aja pärast. Radioaktiivse aatomi kohta võib arvutada keskmise eluea. Tuuma ehitus 1931. a Inglise füüsik Chadwick avastas neutroni. Samal aastal W. Heisenberg pakkus välja prooton – neutron mudeli. A=N+Z A = Nukleonide arv tuumas e. mass N = neutronite arv Z = prootonite arv Ühe ja sama elemendi neutronite arv võib olla erinev ----- tegemist on isotoobiga Nukleoni hoiavad koos väga suured jõud. Need tuumajõud on kõikidest jõududest tugevaimad, kuid nad on väikese mõjuraadiusega ( mõjuvad vaid tuuma piires) 10-12 – 10-13.
1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele
Elektrilaengud ja elektriväli Õpik lk. 5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis ...
Fosfor Fosfori avastas Hamburgi kaupmees ja alkeemik Hennig Brand 1669. Ta eeldas, et ,,tarkade kivi" peab olema seotud inimorganismiga. Uurimist alustas ta uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane. Valge fosfor Punane fosfor
Ärkamisaja fotoanalüüs 1.Analüüsi, kuidas rahvuslik ärkamine oli võimalik olukorras, kus mõisnikel oli oma elu- ja mõtteviisi väga raske muuta! -Rahvuslik ärkamine tõi kaasa laulu- ja tantsupeo. Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama. 1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku
Relatiivsusteooria 1905-1916 aastail avastas ja tõestas Einstein välja uue ajalisi ja suhteid käsitleva teooria- relatiivsusteooria. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteoorias aga käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist. Üks relatiivse füüsika suurusi on kiirus. Kiirus on alati suhteline millegagi, oleneb mille suhtes me seda vaatame. Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille
200 aasta vanune transpordi ajalugu Arutlus Käesolev arutlus räägib kahesaja aasta vanuse transpordi ajaloo tähtsamatest leiutistest minu jaoks. Michael Faraday avastas 1831.aastal Faraday seaduse. 1821. aastast kuni 19. Sajandi lõpuni tehti järjest paremaid elektrimootoreid, kuid masinate töölepanemiseks oli vaja paremat. Esimese eduka elektrimootori tegi Zénobe Gramme 1873. aastal. See mootor oli mõeldud küll masinate jaoks, aga 19saj keskpaigal leiutati elektriauto. Elektriauotsid kasutati 19.saj keskpaigast kuni 20.saj, sest sisepõlemismootorite areng mõjutas väga elektriautode populaarsust
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut
1) Mille avastas Thomson? 2) Sõnasta Bohri kvantponsulaadid. 3) Mis on mudel? 4) Millest koosneb aatom? 5) Millise laenguga on aatomi tuum? 6) Millega on võrdne kvandi energia? 7) Mida seletas Bohri aatomimudel lisaks Rutherfordi omale? 8) Mille moodustavad tuuma ümber tiirlevad elektronid? 9) Millal aatom kiirgab kvandi? 10) Millal aatom neelab kvandi? > 1) Thomson avastas elektroni. 2) ¤ Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ''lubatud'' orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes ta ei kiirga. ¤ Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi kaupa valgust. 3) Mudel on lähend tegelikkusele. 4) Aaatom koosneb tuumast ja elektronkattest. 5) Aatomi tuum on positiivse laenguga. 6) Kvandi energia on võrdeline elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel.
Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja mingi pinna ulatuses/sees. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Magnetvoog on võrdeline: 1)pindalaga S 1m2, 2)magnetinduktsiooniga B 1T, 3)sõltub pinna normaali ja magnetvälja suuna vahelise nurga koosinusega. Faraday induktsioon: 1831.a. avastas Faraday elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse. Elektromagnetiline induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Endainduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti...
3 7 6 9 17 18 20 12 2 8 13 19 1 4 11 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani
noortekirjanik, kes on sündinud 10.oktoobril 1951. aastal. Kirjanikuks tahtis ta saada juba lapsepõlves ning ta on kirjutanud juba üle 20 romaani. Ta kujutab oma kirjutistes teismeliste argipäevaelu, pereelu, harrastusi, sõprussuhteid ja armastust. Raamatu kirjeldus Tegevus toimub enamsti Soomes. Põhisündmused on: · Mikael saab surma jalgrattaõnnetuses kui ta oli vaid 16 aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo jutustaja, kes on saanud surma. · Roosa, Mikaeli tüdruksõber. · Sirkku, Mikaeli ema. · Matti, Mikaeli isa.
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Veronika Tsehhojeva 11 B Õpetaja: Kristi Koosa Tallinn 2014 Kaltsium Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp,
3. Rakuteooria 3 põhiteesi: 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 4. Rakuõpetuse kujundajad Hans ja Zacharias Janssen – esimese liitmikroskoobi leiutajad; 1590.a Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17. saj II pool Karl Ernst von Baer – avastas imetaja munaraku, järeldas, et areng saab alguse sellest; 1826.a Matthias Schleiden – uuris taimerakke, leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega; 1838.a Theodur Schwann – uuris loomarakke, leidis, et kõik loomsed organismid on rakulise ehitusega; 1839.a Rudolf Virchow – sõnastas rakutooria põhiteesi: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; 1858.a 5. 6
Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus. Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE- teadmine, et hommikul
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus).
reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kunagi merd) Bartolomeu Diaz (Portugallane, jõudis esimesena Aafrika lõunatippu, avastas Hea Lootuse neeme) Vasco da Gama (Portugallane, avastas tee Indiasse, läbis Hea Lootuse neeme, võttis appi lootsi) Kolumbus (1492 avastas Ameerika, ise arvas, et avastas India, suundus kolme karavalliga pikale mereteele) Fernao de Magalhaes (tegi ümbermaailmareisi, oli Hispaania teeninduses portugallane) Amerigo Vespucci (avastas, et India asemel avastas Kolumbus Ameerika) James Cook (avastas Austraalia, eurooplastel tekkis selle mandri vastu pärast huvi)
metalle. Elavhõbe Hg IIB 6. Hydrargyrum Avastati Egiptuses 1500 a. eKr. Neoon Ne VIIIA 2. - Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898 Räni Si IVA 3. Silicium Ammu kasutusel. Titaan Ti IVB 4. Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor Tina Sn IVA 5. Stannum Arvatavasti sai tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi Vask Cu IB 4. Cuprum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks
leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell. · Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". · Dmitri Mendelejev - oli vene keemik, lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi
induktsioon. Kulutab meh. energ., annab el. energ. Elektromagnetiline induktsioo tekib, kui juht lõikab MV jõujooni, suund sõltub juhteme liikumise suunast MV jõujoonte suhtes. Vastassuunaline. Poolus. Magneti koht kus tema mõju rauaesemetele on kõige suurem. Põhja- ja lõunapoolsus. Jõujooned-jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, N-S Michael Faraday- leiutas voltmeetri, rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. Hans Christian oersted avastas elektrivooli magnetilise toime. James Clerk Maxwell lõi klassikalise elektromagnetvälja toime. William Gilbert magnet nähtuse uurija. Pierre de Maricourt avastas, et magnetmaagi tükil on kaks kohta kus msg. mõju on eriti suur, avastas magnetismi põhitõed. Püsimagnet . keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid. Magnetväli ümbitseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Elektromagnet- raudsüdamikuga pool
Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks(Ar). Broomi(Br) avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Berülliumi(Be) avastas 1798. N. L. Vauquelin. Metallilist berülliumi sai esimesena F. Wöhler 1828. a. Düsproosiumi(Dy) avastas ühenditena 1886. aastal prantsuse keemik F. Lecoq de Boisbaudran (1838-1912). Lihtainena avastati düsproosium 1906. aastal. Fermiumi(Fm) avastasid 16 jaanuaril 1953a. ameerika teadlane A. Ghioroso tuumaplahvatuste saadustes. Selle tekkimisel oli uraanituum neelanud 17 neutronit. 100
emotsionaalse kurnatuse sündroom, mis toob endaga kaasa negatiivse enesehinnangu kujunemise, samasuguse suhtumise oma töösse, kaastunde ja hoolivuse kaotamise inimeste suhtes, kelle heaks töötatakse. Läbipõlemise sügavam staadium on depressioon, millest ülesaamiseks tuleb kindlasti pöörduda spetsialistide poole. Läbipõlemissündroom defineeriti esmakordselt 1974.aastal Ameerika psühholoogi H.J.Freudenbergeri poolt, kes avastas, et inimesed, kes töötavad elualadel, mis eeldavad tihedat ja intensiivset emotsionaalset kontakti probleemsete kaaskodanikega, ning kes ei näe oma töötulemusi materiaalselt, on sageli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt kurnatud. Peale Freudenbergi teooria avaldamist hakati teostama mitmesuguseid sellealaseid uurimusi. Selle tulemusena märgati, et on palju inimesi, kes on mitmeid aastaid vaevelnud, oskamata oma kaebustele täpset nime anda - seetõttu ei saadud neid ka aidata.
Ta oli pikka kasvu, ilusa kehaehituse ja tmmu nahaga noormees. Teine oli keskmine vend, keda kutsuti Paavoks. Tema oli lhem, kui vanem vend aga ta oli selle eest ilusam. Kolmas oli kige noorem vend, kes oli teistest ilusam ja sihvakam. Teda hti Rauliks. Kutte polnud kodus, nad lksid vlja shoppama. Maja oli suur ja hiiglaslik. Seal oli palju tube, suur sgituba, kk ja bassein. Tdruk astus kigepealt sgituppa ja si kik puuviljad ning kompvekid laualt ra. Hiljem lks ta les kor- rusele, ning avastas, et seal on kolm erinevat nimelist tuba. Esimene tuba oli Patricio oma. See oli uhke ning kige suurem. Teine tuba oli Paavo oma, mis oli veidike viksem, kuid veel ilusam. Viimane tuba oli Rauli oma, see oli kige ilusama vaatega ja kige kenam. Tdruk lks esimesse tuppa ja ngi, et seal on automaatne fotostuudio ning hakkas endast kohe pilte tegema. Tegi ja tegi, kuni lpuks tdines. Ta suundus edasi teise tuppa ja seal avastas, et seal saab neid pilte tdelda, vaadata ja ilmutada
Carl Wilhelm Scheele Marie Aasorg 12c Ajalugu Carl Wilhelm Scheele sündis 9. Detsembril 1742 Stralsundis ja suri 21. mail 1786 Köpingis.Ta oli rootsi keemik ja apteeker samuti avastas ta hapniku. Lapsepõlv Scheele sündis Saksamaal Pommeris, mis kuulus tollal Rootsile. 15aastasena sai temast apteekriõpilane Rootsis. Ta töötas apteekri ja apteegijuhatajana 1770. aastani Stockholmis, siis 1775. aastani Uppsalas ja hiljem Köpingis, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi Preisimaa kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772
Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks. Tema elutöö oli elektri ja magnetismi uurimine, mille ta rajas lähimõju printsiibile . Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. AVASTUSED Faraday esimesed tööd kuuluvad keemia valdkonda, kuid suurimad saavutused kuuluvad siiski elektri alale. Oerstedi, Ampéri’e ja Ohmi kõrval oli Faraday see, kes avastas siin nõnda palju uut, et eelmisel sajandil võinuks jääda mulje, nagu oleks ta lahendanud oma uurimisalal ka kõige viimased lahtised küsimused. 1821. a
Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape
Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape
1543. aastal välja uue mudeli, heliotsentrilise maailmasüsteemi, milles Päike on kosmose keskmes. Samuti oli väga oluline samm pikksilma leiutamine, mis andis uuringutele suuremad võimalused. 3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost 1543. aastal esitas Mikolaj Kopernik heliotsentrilist maailmasüsteemi. 1572. aastal vaatles Tycho Brahe nähtust, mis osutus supernoovaks. 1610. aastal avastas Galileo Galilei, Jupiteri neli suuremat kaaslast ja Veenuse faasid. 1781. aastal avastas Wilhelm Herschel uue planeedi, millele pandi nimeks Uraan. 1801. aastal avastas Giuseppe Piazzi esimese asteroidi. Samal aastal avastas Wilhelm Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17. sajandi esimestel kümnenditel avastas Christiaan Huygens Saturni rõngaste tegeliku loomuse ning astronoom Edmond Halley avastas komeedi, mis hiljem nimetati tema järgi Halley komeediks
Kaubanduses kiire rikastumise võimalus. Käsitöölised muutusid suurettevõtjate palgaöölisteks. Väärismetallide sissevedu Euroopasse suurenes. Teravilja nõudluse suurenemine. Meresõitjad: Henrique Meresõitja oli Portugali kuninga vend. Algatas ja organiseeris Aafrika lääneranniku uurimise. Bartolomeu Diaz oli Portugali meresõitja. Juhtis mereretke lõunast ümber Aafrika ning avastas Hea Lootuse neeme. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus oli Itaalia meresõitja. Tegi 4 avastusreisi. 1492. aastal avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci oli Itaalia maadeuurija. Tegi 1499-1501 aastatel merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Fernao de Magalhaes oli Portugali meresõitja, kes aastatel 1519-1522 sooritas esimese ümbermaailmareisi.
Kus Cabot suri, see koht on teadmata. 7. Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilustae riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16
Kõige Kalgim Kiirgus Kosmoses Koostaja: 9.Klass 2011 Kuidas Inimene näeb Gammakiirgust Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile.
kui juhe on tehtud heast elektrikandjast (kuld) siis kannab hästi elektrit. b) Juhtme pikkusest mida pikem on juhe, seda aeglasemini liigub seal vool ühest punktist teise. c) Temperatuurist Kui temperatuur on absoluutse nulli lähedal siis takistus põhimõtteliselt puudub. Temperatuurist sõltub juhtme takistus. d) Juhtme ristlõikepindalast (juhtme jämedus) mida jämedam on juhe, seda väiksem on takistus. 4) Kes oli Emil Lenz ja mida ta avastas? Emil Lenz (1804-1865) oli baltisaksa teadlane (õppis Tartu Ülikoolis). Lenz avastas selle, et temperatuuri kasvamisel suureneb juhtme takistus. Takistuse kasv on tingitud aatomite võnkumise kiirenemisest ning võnkeraadiuse kasvamisest. 5) Mis on temp. ja takistuse tegur, ning kus, seda rakendada saab (milliste seadeldiste jaoks)? Temperatuuri ja takistuse tegur näitab kui suur on takistuse suhteline muutus 0 C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra.
Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884) Gregor Mendel -Avastas geenid -Teadusliku geneetika rajaja Charles Darwin (1809-1882) - ,,Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel" (1859) Charles Darwin 1854 Bioloogia Karl Ernst von Baer (1792-1876) -19. sajandi kuulsaimaid biolooge Karl Ernst von Baer -Avastas 1826. aastal imetajate munaraku -Rajas võrdleva embrüoloogia (kr embryon loode) -Avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse Põllukeemia
Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles kuulnud, et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged esemed lähemale, valmistas Galilei 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. Vastupidiselt Aristotelese seisukohale, et Maa ja taevakehad koosnevad eri aineist, väitis Galilei, et tegemist on sama materjaliga. 1610 avastas Galilei neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ning leidis, et Kopernikul oli õigus, kui ta väitis, et Maa tiirleb ümber päikese. Galilei avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. 1632.a avaldas ta raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta", mille eest ta anti inkvisitsioonikohtu alla
teadmisi (enamasti raamatutest). Talle meeldis lugeda ajaloo raamatuid. ELU 1801. aastal hakkas Suurbritannia kuninglikus asutuses (teaduste koolis) tööle avaliku lektorina. Tema loengud said väga populaarseks. 1812. aastal abiellus Jane Apreece'ga. 18131815 aastatel reisis Euroopas. Lektorina tutvus ta Michael Faraday'ga, kellest sai hiljem tema assistent/abiline ( sellepärast kuna Davy'l juhtus õnnetus, mille tõttu ta nägemine sai kahjustada). SAAVUTUSED Avastas elektrolüüsi. Sulatatud leeliste elektrolüüsi teel avastas ja eraldas järgmised keemilised elemendid : Na, K, Ba, Ca ja Mg. Avastas naerugaasi(N2O), millest ta oli sõltuvuses. Ta konstrueeris Davy Laterna(1815) : Davy latern oli esimene lamp, millega võis minna kaevandusse (eelnevalt oli palju plahvatusi kaevandustes). DAVY LAMP DAVY TUNNUSTAMINE Kodulinnas on püstitatud tema kuju. Davy järgi on nimetatud kuu kraater .
annaabi.ee 
