Kolm kutti (0)

Sarnased õppematerjalid

4

txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui

Kirjandus

3

txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

Kohale judes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hl, mis kutsus edasi. Ta ngi prandal kahte lgedest tehtud aset, kus hel oli ks vanamees ja teisel poiss. Jaanus mrkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks tles vanamees, et poiss oli olnud lossiuel ja telnud lossihrra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas jrgmisel peval uuesti tulla, aga jrgmisel l sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm peva metsast vlja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid

Kirjandus

9

txt

Tõde ja Õigus III

Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t

Kirjandus

3

txt

Jevgeni Onegin

Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkama ehk vitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byr

Kirjandus

4

txt

Lolita analüüs

Berliini, kus elas kuni 1937. aastani. lalpidamist teenis ta peamiselt eratunde andes, keeli ja tennisemngu petades. Peale selle tlkis ja kirjutas ta luuletusi, jutustusi ning romaane, mida esialgu avaldas pseudonmi Vladimir Sirin all. 1926. aastal abiellus Vladimir Nabakov Vra Slonimiga ning samal aastal ilmus tema esimene romaan Maenka. Lhikeste vaheaegadega jrgnesid seitse romaani vene keeles. Mais 1937. aastal emigreerus Vladimir Nabakov koos naise ja pojaga Prantsusmaale. Kolm aastat elasid nad Pariisis. Seal kirjutas ta oma esimese ingliskeelse romaani Sebastian Knighti teline elu. 1940. aastal kolis perekond New Yorki. 1941-1948. aastal petas Vladimir Nabakov vene keelt Wellesley Collegeis Massachusettsis. Peale selle oli ta mne aasta Harvardi likooli vrdleva zooloogia muuseumi kaasttaja liblikaasjatundjana. 1945. aastal sai temast USA kodanik. Alates 1948. aastast oli ta kmme aastat vene ja Euroopa kirjanduse professor Cornelli likoolis Ithacas

Kirjandus

2

txt

A.Kivikas "Nimed marmortahvlil" lühikokkuvõte

Algas nii et ahas lks kooli.. sai seal kokku oma parima sbra kmeriga. kes oli kommunist prast said nad veel ksperiga kokku, kes on rahvuslane. siis need kmer ja ksper tlitsesid seal teepeal niikaua kui nad kooli judsid. kooli judes peeti koosolekuid ja ksper hakkas hutama teisi et nad lheksid vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul s

Kirjandus

2

txt

Kurjus - kokkuvõte

"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel.\ gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli E

Kirjandus

2

txt

Vladimir Nabokov - "Lolita"

Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu. Humbert phjendab kiindumust 10-14 aastaste tdrukute vastu eelnevalt oma elus tdruku Annabeli kaotusevalu leelamisega ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasda ja sealt edasi. Loo peategelane sndis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USA-sse, kus toimub phitegevus. Raamatu algul rgib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta rgib, kuidas tal tekkis himu nmfettide vastu. Ta armastas hte tdrukut lapseplves, kes aga suri ning ta ei s

Kirjandus

Kommentaarid (0)