Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
Praeguseks säilinud müüri hakati ehitama aastal 1311. Sõjatehnika arenedes müüre tugevdati ja lisati torne. 15. sajandi keskel hakati rajama eeskaitsevööndit. Tallinna Linnamüür oli üks Põhja.Euroopa tugevamaid. Selle ehitust on mõjutanud Taani ja Saksa Ordu kindlusarhitektuur. Müüri täiustati 17. saj. alguseni. Sõjalist tähtsust omas ta 19. saj. esimese pooleni. Tänapäevaks on säilinud 1,85 km müüri. Infoallikad: Raekoda: TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm (Lk. 48) http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_raekoda Toomkirik: TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(Lk.42-43) http://www.eelk.ee/~eelk109/ajalugu.htm Niguliste kirik: TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(Lk. 30-31) http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik Oleviste kirik: TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(lk. 27-28) http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik Pühavaimu kirik:
rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on
veebruaril 95-aastaseks. Eesti keel, meie kallis kodumaa ja kaasmaalased on meile nii südamelähedaseks saanud ainult seetõttu, et oleme suutnud säilitada oma iseseisvust, vaatamata loendamatutele sündmustele, mis teda ohustanud on. Oleme tõrjunud välja kõik sissetungijad ning jäänud truuks oma armsale, imelisele Eestimaale  see on midagi, mida paljud rahvad pole suutnud saavutada. Vabana tunnevad end inimesed siin riigis ning käituvad vastavalt. Meie kodanikud käivad avastamas teiste maade võlusid ja imesid ning rändavad tohutute vahemaade taha, ületades palju barrikaade ja tõkkeid, mida elu neile ette viskab. Paljud naasevad, mõnele jääb meie riigipiir aga alatiseks kaugustesse. Küllap tunnevad, et sündisid valesse kohta ning nad ei kuulu sinna ja rabelevad lahti ahelatest, mis neid kinni hoiavad. ,,Veni, vidi, vici", nagu Caesar on öelnud, ka Eesti inimesed leiavad välismaal endale oma koha, ükskõik kus see ka pole. Ometi ei unusta nad meie
Rate.ee Tänapäeva keskmise noore inimese maailm õppimise ja hobide kõrval on www.rate.ee, www.orkut.com, messenger jms tohutute võimalustega interneti suhtlusportaalid. Meie, noored ega ka täiskasvanud väga sageli ei hooma suhtlusportaalide ohtlikkust. Oma isikuandmete kaitsetust. Kui vaadata ringi www.rate.ee internetileheküljel, siis on seal näha vägagi paljude noorte, vanuses 12-16 äärmiselt väljakutsuvaid pilte. Need on noored, kes alles on avastamas oma seksuaalsust, kellega on väga lihtne manipuleerida, kelle hirmude ja häbitundel on hea mängida, keda kõige julmemal moel ära kasutada. Vahel tundub mulle, et kui väärastunud maailmapildiga inimene satub www.rate.ee internetileheküljele, siis võib ta endale julgesti öelda: "Tere tulemast pedofiilide paradiisi!" Olen kindlalt seda meelt, et antud teemat on eesti ühiskonnas vähe kajastatud. Ei piisa
kukub kogu ehitus kokku, mille tagajärjel ei saa me kedagi usaldada. Igaüks hakkab ise otsustama, mis on temale kasulik ning teistest enam ei hoolita. Kuid siiski tekib küsimus, et miks on üldse moraali vaja ning mis on selle eesmärk. Esimene moraali otstarve on hoida ühiskonda koos lagunemast. Oleks väga õudne, kui igaüks või peaaegu igaüks teeks seda, mida heaks arvab, moraalireeglitest hoolimata. Loius P. Porjman on oma raamatus „Eetika. Õiget ja väära avastamas“ öelnud järgnevalt: „Meil on vaja moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii ,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel ning omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe.“ Moraalil on reeglid ning nende abil saame saavutada enda parema olemise. [3]
,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest
muuga. See on pigem moodne ja stiilne kontsertshow. Cosmos loodi 2002. aastal Riias, vahetult enne jõule, ühendades endas kuue andeka Riia toomkiriku poistekoori kasvandiku unikaalsed vokaalsed võimed - ei mingeid pille, üksnes hääled, mis suudavad jäljendada milliseid intrumente vaid soovite. Pannes mängu omandatud põhjaliku professionaalse muusikahariduse, on Cosmos entusiastlikult avastamas pea otsatut inimhääle võimalusi  seda looduse kõige uskumatumat pilli. Cosmose tähelend on olnud uskumatult kiire, mille taga on just suur kooslaulmise kogemus ja püüd kõike maksimaalselt hästi teha. Kui on ees vastutusrikas kontsert, ei pea nad paljuks teha kasvõi terve päev lavaproovi, et paika saaks mitte üksnes vokaaldünaamika nüansid, vaid ka valgusrezii ja liikumised - ühesõnaga kõik, mis laval toimub. Grupi stiililine haare on
Mõnikord laulab ta isegi kaasa. Pärdi seletused, kui ta näiteks klaveri taga harjutab, on ühtaegu krüptilised, ent samas kõigile ruumisviibivatele muusikutele arusaadavad. Tema arvates peab inimene ennast muusika sisse kirjutama ning ,,igal rohuliblel peaks olema lille staatus". Teistel ei jää muud üle kui nõustuda. Peale selle, et Arvo Pärt on hiilgav helilooja, on ta ka hea huumorimeelega. Tihti vaatab ta tagasi enda noorusaastatele, ajale, mil ta oli alles avastamas oma muusikahuvi. Ta naerab selle üle, kuidas ta pidi vigasel klaveril puuduvaid noote kaasa laulma või sõitma ringiratast ümber telefoniposti, et oma peret sümfoonia kuulamisega mitte häirida. Esimesel esinemisel ühel õpilasõhtul ei olevat ta jalad maani ulatunud ja seetõttu vehkis ta nendega närviliselt. Enim meenutab ta oma kunagist õpetajat, keda ta pidas ingliks ning kelle kingitud noodist ja sellesolevast tsitaadist ta veel aru ei saanud
Võib lugeda tugitoolis raamatuid või minna ise maadeavastajaks. Inimesi paelub uudishimu avastada uusi asju ja kohti. Need võivad asuda sinu kodumetsas või hoopiski teiselpool maakera. Inimesed lähevad maad avastama kõik võimalike transpordi vahenditega. Selleks võib olla väike kanuu või suur reisilennuk. Esialgu läksid inimesed maad avastama, kuna oli vaja kaupa, mida endal saada polnud. Nendeks olid vürtsid ja väärismetallid. Kuna keegi polnud maad avastamas käinud ei osanud ka keegi öelda, mis ootab neid kaugel veepiiri taga. Räägiti õudusjutte koletistest ja muudest hirmu tekitavatest monstrumitest. See piiras esialgu inimeste soovi minna kuhugi, kus ükski hing veel käinud polnud. Üks tuntuimaid maadeavastajaid on Christoph Kolumbus. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa on kerakujuline ja
üksteisest aru saama, vastasel juhul ei jääks midagi saladuseks ja nad kaotavad üksteise vastu sootuks huvi. Elu on mõeldudki olema huvitav ja salapärane. Mida suurem on erinevus, seda suurem on tahe välja uurida see salalikkus inimese sees. Nagu öeldakse, et üks osapool täiustab teist ning koos olles on nad tervik. Samamoodi on suhted meeste ja naistega ning nende ootuste ja lootustega. Nad võivad küll olla nii erinevad, et võtaks köie ja riputaks end kuhugi, kuid koos avastamas vastaspoole sügavusi, mida ta ootab ja loodab, annab üüratu rahulduse aidata teda ning anda seda, mida keegi ei ole suutnud veel pakkuda.
KOODEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS. UURIDA, MILLISED VÄÄRTUSED ON ÕPETAJATELE KÄITUMISE ALUSEKS JA NEID VÕRRELDA ÕPILASTE VÄÄRTUSTEGA . EHK LEIDUB SIIN ERINEVUSI JA EHK SEE VÕIB OLLA AEGAAJALT ETTETULEVATE KONFLIKTIDE PÕHJUSEKS,ET INIMESED VÄÄRTUSTAVAD ERINEVAID ASJU. VÄÄRTUSKATEGOORIA GRUPIS KUULUB ÕIGLUS POLIITILISE VÄÄRTUSE ALLA. Kasutatud materjalide loetelu LOUIS P. POJMAN. EETIKA,ÕIGET JA VÄÄRA AVASTAMAS. TALLINN:EKSA, 2005. KATRIN KULLASEPP & MARGIT KAGADZE. SUHTLEMINE ON LAHE.-KOOLIBRI , 2005. (TÕNIS LUKASE ETTEKANNE KONVERENTSI AVAMISEL).-EESTI PÄEVALEHT . 2002,19.03 SÕRMUS, H. VÄÄRTUSED URL=HTTP://WWW.HOT.EE/HETTELSORMUS/TEKST_VAARTUSED.PDF 7 Lisa KOOSTASIN KÜSITLUSE GOOGLE-I ABIGA.
tunda. Skype´i loomine ja kuulsus näitas maailmale, kui kõrgelt arenenud on Eesti IT valdkonnas. See kõik on tulnud eestlasele omase pealehakkamise, raske töö ja põhjaliku pühendumisega. Meie riik on investeerinud palju IT arendamisele, peaaegu kõikides koolides on olemas arvutiklassid ning vanuritele ja võhikutele korraldatakse tasuta arvutiõppe kursuseid. Eesti riik on nagu noor ja tragi varss karjamaal, võimekas ja andekas, kuid ennast alles avastamas. Tuleb proovida järgi kõik valdkonnad, et saada teada, milles me head oleme, üks neist on leitud  IT. Meie riik on pidanud läbi elama palju raskeid aegu: alates okupatsioonist, lõpetades majanduskriisiga. Siiski oleme sellest kõigest välja tulnud ja püsima jäänud, seda kõike tänu eestlaste töökusele. Me seisame iga päev silmitsi uute murede ja probleemidega, mis nõuavad lahendust. Kust ja kuidas raha saada, kuidas teisi ja ennast aidata, kuidas Eesti riiki
saanud rahastuse," räägib Taimi, ,,projektirahadega on noortekeskusele ostetud fotoaparaadid, õhuhoki, karaokevahendid, piljard ja uus lauatenniselaud." Kui palusin Taimil meenutada mõnda kõige meeldejäävamat ja põnevamat projekti, meenusid talle kohe Robinsonaad, eksursioon Tallinnas ja Otepää Seikluspargi külastus. ,,Robinsonaadil said noored omandada metsas käitumise oskusi ja teadmisi", rääkib noortekeskuse juhtaja projektidest lähemalt, ,,kuid Tallinnas käisime avastamas Kiek in de Köki torni ja bastionikäikusid, mille läbi saime uusi teadmisi Tallinna ajaloost. Kui meid päeva teisel poolel arreteeriti ja Patarei vanglasse viidi, oli kõik toimuv ühtaegu nii põnev kui ka hirmutav. Otepää Seiklusparki olid noored juba ammu tahtnud minna." Perekond ja hobid ,,Suur osa minu ajast kulub perele," vastab Taimi kiiresti küsimusele oma vaba aja kohta, ,,kuigi minu kolmel lapsel on oma pered ning nad elavad Tallinnas ja Pärnus, saame me
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineer...
oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim, esiplaanile pannakse alati ennast, teiste vajadused ja soovid jäävad alati tagaplaanile, sellest kõigest võib teha järelduse, et me ei ole teineteise suhtes sugugi moraalsed ja sellest tulenevalt ei ole maailm ka piisavalt moraalne. Kasutatud kirjandus: 1. Pojman, L. P. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn, 2005 2. Artikkel - Tamme, J. Meie sõda // Postimees. 2010. 02. august. 3. http://et.wikipedia.org/wiki 4. Mikser, S. Osama bin Ladenist. http://svenmikser.sotsdem.ee
Nagu Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim ja nagu oli parem USAle elu ilma Husseinita ja tunigida sisse Iraaki siis sellest said kahjustada Iraagi inimesed ja tsiviilelanikke hukkus 100 000  see ei saa olla moraalne maailm. Kasutatud kirjandus: Raamatud: 1. Pojman, L. P. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn, 2005 2. Laanmäe, A. Eetika alused. Tallinn, 2000 3. Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu, 2007 Artikkel ajalehest: 1. Tamme, J. Meie sõda // Postimees. 2010. 02. august. Interneti materjalide loetelu: 1. Mikser, S. Osama bin Ladenist. http://svenmikser.sotsdem.ee 2010. 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Iraagi_s%C3%B5da ( 13 Mai 2011 )
Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman 2005 Mis on eetika? TÜ eetikakeskus Argo Buinevits A Free sample background from www.awesomebackgrounds
Ning mis viib inimese nii kaugele, et ta enam elada ei taha? Eks ikka meedia vahendusel tekkinud ideaalidele ja normidele mitte-vastamine, segased suhted sõprade ja lähedastega. Ja siis öeldakse, et noorus on hukas, neile ei kõlba enam miski. Aga kuidas saakski, kui kõik mida me tahame on meile kättesaamatuks tehtud? Elu võib ju muutuda kergemaks, kui saad hommikukohvi kõrvale lugeda e-maile sõbralt, kes on parajasti teisel pool ookeani maailma avastamas, selle asemel, et käsitsi kirjutades oma aega raisata ja loota, et kiri üldse kohale jõuab. Seega  meedia on meie elu kergendanud nii palju,et me saaksime selle endale ise raskeks teha. Aga meedial on veel halbu külgi. Kust saavad alguse tänapäeval nii probleemsed asjad nagu buliimia ja anoreksia? Eks ikka ajakirjadest, kus figureerivad ülikõhnad staarid, kes ise võidavad, et neil on ,,kiire ainevahetus" ja ,,tegelikult
4. Futuuridega kauplemine Futuuridega kauplemine on väga riskantne tegevus. Eelnevalt tuleb selgeks teha futuuride riskid, põhiomadused ja kauplemisajad. Järgmise sammuna tuleb võtta nägemus alusvara liikumise osas, seada paika stopp orderid (kahjumi piiramise tehingukorraldused) ja kujundada välja kauplemisstrateegia. LHV vahendusel on võimalik futuure kaubelda LHV Traderis. Valida on enam kui 500 erineva futuurilepingu vahel erinevatelt maailma börsidel. Uusi võimalusi on kliendi avastamas Korea ja Hong Kongi börsidelt. LHV Traderis saab futuuritehinguid teha ööpäevaringselt, maaklerilt saab nõu küsida kella 9.00 kuni 23.00-ni. Futuurilepingute hinnakirja leiad siitFutuuride ja nende kauplemise kohta saab lisainfot LHV maakleritelt: [email protected]. 5. Futuuride kasutamise põhjused Futuure kasutatakse peamiselt kolmel põhjusel - spekulatiivsel eesmärgil, riskide juhtumiseks ning riskide maandamiseks.
Kasutatud kirjandus: 1. Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada ja valest. Tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk. 2682 – 2695. 2. Mahon, J. E. The Definition of Lying and Deception. Stanford Encyclopedia of Philosophy, 21 February 2008. [http://plato.stanford.edu/entries/lying- definition/#DefLyi ] 20.12.2014 3. Pojman, L. P. Eetika – õiget ja väärt avastamas. Tõlkinud Tiiu Hallap. Tallinn: Eesti keele sihtasutus, 2005, 423 lk 4. Primoratz, I. Lying and the “Methods of Ethics. - International Studies in Philosophy, 1984, Vol. 16, No. 3, pp. 35-57 5. University of Notre Dame. Knute Rockne's "Win One for the Gipper" Speech. University of Notre Dame’s Archives, 1996. [ http://archives.nd.edu/research/ texts/rocknespeech.htm ] 20.12.2014
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud:...
mediteerida. Energiaväljad on kõige tugevamad püramiidi ekstreempunktides: üleval tipus ja maa all. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Desalvo, J. (2009). Püramiidide dekodeerimine: avastusretk maailma salapäraseimatesse ehitistesse. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Kinggi, J. (1996). 7 maailmaimet. Tallinn: Kirjastus Olion. Morris, N. (2004). Ajalugu avastamas: Vana-Egiptuse igapäevaelu. Tallinn: Kirjastus Koolibri. http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid (31.03.2012). 9 LISAD GISA 3 SUURT PÜRAMIIDI 10 SFINKS 11 CHEOPSI PÜRAMIID 12 13
[WWW] http://www.cms.int/reports/small_cetaceans/data/d_delphis/d_delphis.htm (15.03.2012) De Becker, G. 2011. 100 tavatut looma. Sinisukk, Tallinn. Delfiinlased. 2011. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Delfiinlased (15.03.2012) De Wetter, B. 2008. Loomariik. Sinisukk, Tallinn. Downer, J. 2000. Imetabane: loomade seninägemata võimed. Varrak, Tallinn. Põder, R. 1999. Imetajad. Karrup, Tallinn. Shuker, N. P. K. 2005. Loomade varjatud võimed: looduse saladusi avastamas. Ilo, Tallinn. Warnau, G., Warnau, M. 2004. Loomade atlas. Sinisukk, Tallinn. Lisad Joonis 1 Joonis Delphinus delphis © Wurtz-Artescienza Joonis 2 Joonis Distribution of Delphinus delphis: warm temperate, subtropical, and tropical waters worldwide Joonis 3 Joonis kolmander-delfinaarium Joonis 4 Joonis Delfiinide kajalokatsioon
[ Viide: http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee ja A. Wahlgren  ,,Kooskasvamine" ] 4-aastane laps POISID - kaal 14kg  22kg (statistiline keskmine 17kg) - pikkus 95cm  112cm (statistiline keskmine 104cm) TÜDRUKUD · kaal 13kg  21kg (statistiline keskmine 16kg) · pikkus 94cm  112cm (statistiline keskmine 104cm) Nelja- aastase lapse parooliks on seiklus. Neljane laps on tõeline seikleja, kartmatu, uudishimulik, erk. Ta on avastamas inimesi, elu ja maailma. Tema fantaasia on täies õies, ning tema tõekäsitlusel puuduvad igasugused piirid. Neljane laps on meeldiv, rõõmus ja temaga on kerge suhelda. Ta armastab oma baasi  oma vanemaid, oma kodu, oma õdesid-vendi, kui tal neid on. Enam ta ei kahtle asjade olemuses; ta teab, mis tal on, ja see on talle täiesti meelt mööda. Kuid nüüd tahab ta enamat. Nelja- aastaselt on laps esmakordselt oma noore elu jooksul võimeline pidama midagi
· Kutsestandardid http://www.kutsekoda.ee/ · Tsatsua, T., Lukas, M. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinn Ajakirjade kirjastus SOOVITUSLIKUD ALLIKAD · http://www.avalikteenistus.ee/ · http://www.eetika.ee/ · Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 · EV põhiseadus 1992 · Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR) Council of Europe 1998; · Pojman, Louis P., 2005, Eetika : õiget ja väära avastamas, Tallinn: Eesti K Sihtasutus Laiemalt on mõisted eetika, moraal ja kõlblus üldjoontes samatähenduslikud, kitsamalt: eetika käsitleb konkreetse moraalifilosoofia või -õpetuse esinemist, küsides, mida moraalsed normid endast kujutavad. moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. kõlblus on inimese sisemine kohustus, sund, südametunnistus. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks.
Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud  tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele. Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine, esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed. Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus
t. kõik punktid zn on komplekstasandil mingi sellise ringjoone sees, mille keskpunktiks on koordinaatide alguspunkt). Eelneva põhjal arv i kuulub Mandelbroti hulka, aga arv 1 + i ei kuulu. Selleks et teada, milliste c väärtuste puhul jada zn koondub või hajub, tuleb lihtsalt proovida kõiki c väärtusi ja kontrollida, kas antud andmete korral jada 4 Fraktalite kohta ilmus ajakirja "Horisont" 1995. a. numbrites 1-6 Jüri Engelbrechti ja Ragnar Kurmi artiklite seeria "Arvutiga maailma avastamas". Sealt leiad põhjalikuma ülevaate. 5 Mandelbrot, Benoit (20.11.1924 - ), poola päritolu ameerika matemaatik.
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda.
valik olnud siiani üsna väike. Praegune situatsioon on Eesti religiooniloos ainulaadne just oma pluralismi poolest, mis aga on loonud olukorra, kus pikka aega kõige vastu võidelnud eestlane võib praktiliselt igasuguse religioosse toote vahel valida, ent ei suuda vähese kogemusepagasi tõttu otsustada, kartes alalhoidliku inimesena kapitaalselt eksida. Arvata aga võib, et juba järeleproovitud tooted (kristlus, ateism) enam kuigi ahvatlevad ei tundu, mistõttu on eestlane avastamas uusi horisonte. (JPEG) Kategooriline imperatiiv: 10 käsku ühe hinnaga. Hetkel on populaarseks osutunud tarbimiskultus, mis oma näilises vähenõudlikkuses ja laiade reklaamivõimaluste tõttu enamiku sümpaatia on omandanud. Teisalt näib tarbimiskultuse populaarsuskõver sinusoidsena ja on tuntud juba ajaloost, tuletagem meelde kasvõi mammona-kummardamist Piiblis. Jääb üle ainult loota, et mõne aja pärast leitakse seoses ületarbimise ja maa
It is also necessary to introduce the secrets behind entertaining hypnosis to a wider audience to reduce their distress. 31 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU American Psychological Association Division 30. 2013. Hypnosis Today – Looking beyond the media portrayal. http://www.apa.org/topics/hypnosis/media.aspx?item=1 (24.04.13). Bastarache, R. A., D. D. 2010. Enesehüpnoosiraamat. Tallinn: Ersen. Fisher, S. 2009. Avastamas enesehüpnoosi jõudu: lihte ja loomulik meetod keha ja vaimu tervendamiseks. Tallinn: Nebadon. Goldberg, B. 2004. Enesehüpnoos. Tallinn: Ersen. Gonsalkorale, W.M. Miller, V. Afzal, A. & Whorwell, P.J. 2003. Long term benefits of hypnotherapy for irritable bowel syndrome. – Gut 23.07. Hakkmann, M. 2010. Hüpnoos – uks Sinu alateadvusesse. http://www.hypnosis.pri.ee/?MIS_ON_H%DCPNOOS (20.02.2013). Kruglov, J. 1979. Enesehüpnoosi võtted. Märkmed
kes/mis/kuidas. Leitakse uus kliendisegment, mis tekib muutustest sellel tootmis- või ärialal või mida konkurendid pole arvestanud jne. Tekib uus kliendivajadus, mis tekib muutustest tegevusalal, nt kujuneb uus demograafiline olukord või muutuvad kliendieelistused. Tekib uus tootmis-, levitamise, müümise või kättetoimetamisviis, mis tavaliselt tekib uue tehnoloogia abil. Strateegiline innovatsioon ei ole vanadele tegijate kerge, harva võib näha vanu võistlejaid uusi positsioone avastamas. Nendeks on uued väikesed nisitegijad või uued turule tulijad. (nt Body Shop, CNN, Dell, easyjet, IKEA, Starbucks jne) Tema arvates on strateegia tuumaks valida unikaalne strateegiline positsioon, mida üks konkreetne ettevõte siis võiks omaks nimetada. Strateegiline positsioon kujutab endast lihtsalt kokkuvõtet ettevõtte vastusest järgmisele kolmele küsimusele: x Kes on meie klient? x Mis tooteid või teenuseid me peaksime pakkkuma?
mood, jne). Sellega koos muutub ka tarbijate arusaam kvaliteedist. Kvaliteet on seega liikuv eesmärk, mis tähendab seda, et ainult need ettevõtted, mis on võimelised seda eesmärki silmas pidama ja saavutama, jäävad ellu ning arenevad edasi. Teised kaotavad vähehaaval turuosa ja hääbuvad. Kvaliteedijuhtimine pole aga ainult ärimaailma privileeg. Üha enam avaliku sektori organisatsioone on avastanud/avastamas kvaliteedijuhtimise võimalusi. Kvaliteedijuhtimise teadmiste laiem levik ja tähenduse mõistmine omab olulist tähendust eurointegratsiooni kontekstis. Käesolevas õppematerjalis antakse ülevaade kvaliteedijuhtimise põhimõistetest, erinevatest kvaliteedikontseptsioonidest ja kvaliteediauhinnamudelitest. Käsitletakse ka standardeid, standardiseerimist ja sertifitseerimist. -4- 1. KVALITEEDI OLEMUS
annaabi.ee 
