HAUMEA Koostanud: Krista Kallavus Lühidalt Haumeast.. Haumea on kääbusplaneet Avastatud 2004 Nime saanud Hawaii maa- ja viljakusjumalanna järgi Haumeal on kaks kuud Haumea on ovaalne Haumea on kääbusplaneet.. Ta on viies meie päikesesüsteemi kääbusplaneet. Haumea on kääbusplaneet ehk plutoid. Seni on ta tuntud koodi 2003 EL61 järgi. Avastamislugu.. Esimeseks avastajaks Mike Brown, Palomari Observatooriumist (2004) Teiseks avastajaks J.L. Ortiz Sierra Nevada Observatooriumist (2005) 17. septembril 2008 kanti ta kääbusplaneetide nimekirja International Astronomical Unioni (IAU) poolt. Kuud.. Haumeal on kaks kuud: Hi'iaka ja Namaka. Hi'iaka on veidi suurem, kui Namaka. Namaka on Haumea kohal, Hi'iaka Haumeast allpool. Haumea oma kuudega.. Ovaalne kuju.. Arvatakse, et oma ovaalse kuju on Haumea saanud
Röntgenkiirguse avastamine Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga, mille konstrueeris umbes 1870 inglise füüsik William Crookes
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat
Varjatud aine (tume aine) Romet Lastik Universum Barüonaine Tume aine Tume energia Varjatud aine Need kaks ainet on inimkonna jaoks salapärased. Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud. Tume aine. Avastamine Albert Einstein Fritz Zwicky Einasto, Kaasik, Saar Eestlaste avastused Jaan Einasto - tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. Click to edit Master text styles M. Jõeveeru Second level Third level Fourth level Fifth level Maailmas
Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal käis laule üles kirjutamas A.O. Väisanen. Teda peetakse seto lauluema Anne Vabarna avastajaks. Anne Vabarna laulis ette Peko eepose. Lauluema ei osanud lugeda ega kirjutada. Laulud ja lood kirjutas üles vanem poeg. Räpina kandist pärit folkloristi Paulopriit Voolaisega koostöös sündis Peko. Rahvaluule koguja oli ka Paul Hagu.
Lõhavere Linnamägi Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja
4. Toorainest valmistatakse kõigepealt meski, mis kääritatakse ja seejärel destilleeritakse. Meskile lisatav pärm käivitab käärimise, mis lakkab niipea, kui alkoholi kogus tõuseb üle teatud piiri või saab suhkur otsa või on temperatuur käärimiseks liiga madal. Puhta etanooli saamiseks tuleb käärinud segu destilleerida ning rektifitseerida, st aurustamise teel lahutada ja puhastada. 5. Viina avastajaks peetakse nii Venemaad kui ka Poolat, kuid ei ole välistatud, et see sai alguse hoopis kuskilt Euroopa lõunaosast. 6. Eestis võetakse viina sageli puhtalt. Niisugusel juhul serveeritakse seda madalal temperatuuril (+3...+6 °C), jahutatud ja härmakihiga kaetud klaasidesse valatult. Sügavkülmutamine pole soovitav, selle toimel võivad taanduda antud viinale iseloomulikud maitse- ja lõhnaomadused. Levinud praadide kõrvale võtmiseks.
Tantaal Tantaali avastajaks on Anders Ekeberg. Ta nimetas selle Tantalose järgi tantaaliks. Legend räägib, et Zeusi poeg, rikas Väike-Aasia kuningas Tantalos oli jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluor...
Alkoholide ajalugu Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë
Arvatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad naha ja lihaste vananemise eest. Fakte: *Sõna tsink on tulnud saksakeelsest sõnast ,,Zincum", mis tähendab hamba-sarnast, teravaotsalist osa. *Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud ja paljud kaevanduskohad ,,Zawari kaevandustes" Indias töötasid isegi vahemikus 1300-1000 aastat e.Kr. *Tsingi, kui puhta metalli avastajaks peetakse sakslast Andreas Marggraf'i. *Tsink on üks esmatähtsamaid elemente, mis on vajalik elus püsimiseks. *Tsinki leidub austrites, enamikes loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljades kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes. *Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink antioksüdantidega liitetuna võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni ja naha enneaegset vananemist.
Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. ISIKLIKULT On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. KOLUMBUSE PÄRAND Kolumbuse reisidel oli suur tähtsus - viikingite varasemat jõudmist Põhja-Ameerika kirderannikule üldiselt ei teatud, seega on Kolumbust kui suurte geograafiliste avastuste ajastu suurkuju peetud Ameerika avastajaks. Kolumbuse reisidel oli ka negatiivseid tagajärgi: Kolumbuse meremehed viisid Ameerikasse gripi (Assooridelt kaasavõetud sigadega) ja arvatavasti ka tuberkuloosi ning tõid Euroopasse süüfilise. Kolumbus rajas Ameerikas istanduste süsteemi ning alustas orjakaubandust (müütas vangistatud indiaanlasi Sevilla turul orjadeks). Kolumbuse vapp, nagu on kujutatud tema raamat privileegide(1502) KOLUMBUSE VAPP Cristoph Kolumbus Hispaania maal
Röndgenkiirgus Karl Loorberg Kristel Kiisler Avastamine • Röntgenkiirguse avastajaks on serbia leiutaja Nikola Tesla. • Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Ühikud • Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus • Saab mõõta röntgenkiirguse footoni energiat ja kiirguse radiomeetrilisi suurusi nagu intensiivsus. • Röntgen (R) on iganenud traditsiooniline kiiritatuse ühik, mis vastab kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu
Magneesium (mg) Avastaja, avastamisaeg, - koht: Algselt Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa. Magneesium on oma nime saanud VanaKreeka linna Magnesia järgi. Hiljem nimetatakse selle metalli avastajaks sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne ISOTOOBID: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest?
Samuti on osmium suurima tihedusega, tema tihedus on 22,61. Tema sulamistemperatuur on 3030 C. Kompaktse tükina ei reageeri hapete ega leelistega, kuid pulbrilisena on keemiliselt aktiivsem. Osmiumi keemistemperatuur on 5027 C. Osksüdatsiooniaste ühendis on tavaliselt IV, VI või VIII. Looduses on osmium väga haruldane ja levimuselt maakoores on ta 79.kohal. Osmiumi oksiiditüüp on nõrkhappeline. Ajalugu ja kasutusalad Osmium avastati 1803.aastal Suurbritannias Londonis. Avastajaks oli keemik Smithson Tennant. Osmium ei ole leidnud väga laialdast kasutusala. teatud perioodil kasutati osmiumit elektrilampide hõõgniitide valmistamisel. Niisugused lambid tarbisid 3 korda vähem elektrienergiat ja kiirgasid meeldivat roosakat valgust. Samuti kasutati osmiumit meditsiinis mikroskoopiliste preparaatide ettevalmistamisel ja rasvalisandite mikroskoopilisel uurimisel kudedes. Kasutust piiras osmiumi kõrge hind. Ta on kalleim plaatinametall. 1966
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest?
Henry Cavendish (10. oktoober 1731 24. veebruar 1810) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Avastamislugu: Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks. Keemiline sümbol: H Aatomnumber:1 Suhteline aatommass:1 Elektronide paigutus: Molekulivalem:H2 Suhteline molekulmass:2 Keemistemperatuur:253 °C Värvuseta, lõhnata, maitseta, väikese tihedusega (kergeim tuntud gaas); kergesti süttiv ja väga hea redutseerija. reageerimisel hapnikuga moodustab vee. Kui vesinik seguneb õhuga, moodustab see plahvatusliku segu, mis süttib kasvõi ühest sädemest. klaasivalmistamisel
· Lõppeb surmaga RAVI · Ravi ja ravimid tasuta · Antiretroviirusravi · Ei ole võimalik täielikult välja ravida EBOLA VIIRUS Väga nakkav RNA haigus Palavikuga kulgev infektsioonhaigus Seni ravimatu, tapab 50-90% haigestunutest Põhjustab vere hüübimatust, sisemisi verejookse EBOLA AJALUGU Esimene puhang 1976, Kongo Tänaseks haigestunud Ameerikas, Aafrikas, Euroopas ja Filipiinidel Haiguse nimi tuleneb Ebola jõe järgi Avastajaks dr. Ngoy Mushola SÜMPTOMID Esmased: Palavik, neelupõletik, lihasvalu Pärast viite päeva. Lööve, oksendamine, sisemised verejooksud Lõpeb surnuks veritsemisega (kõrvad, nina, suu, silmad) EBOLAGA KAASNEVAD PROBLEEMID Halb mõju majandusele(Financial Times) Arstide puudus Suur patsientide arv Haiguse katastroofiliselt lõppeva leviku prognoos GLOBAALSETE HAIGUSTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID · Turism väheneb · Arstiabi kvaliteedi langus
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus
7. Esimesena kandis Eesti .......... aastal 7. Bartelomeo Diaz purjetas esimesena kaardile araablane ............................ ümber Aafrika lõunatipu Indiasse. 8. Portugali meresõitja Bartolomeo Diaz jõudis 8. Hispaania meresõitjat, Ch. Kolumbust 15. sajandil esimesena Aafrika lõunatippu. peetakse PõhjaAmeerika ja Gröönimaa 9. Põhjapoolusel käis esimesena ameeriklane avastajaks. Nansen 20. sajandi alguses. 9. Venelane Afanassi Nikitin kirjeldas 10. Saaremaalt pärit Bellingshausen avastas üksikasjalikult eluolu Indias. Austraalia. 10. Makedoonia kuningas Aleksander Suur 11. Enne Ameerika avastamist elasid vallutas kirjeldas Aasia alasid kuni Indiani indiaanlased Aasias. IV saj eKr. 12
Vereringe avastamine Meditsiiniajaloo üheks kõige tähtsamaks sündmuseks loetakse vereringe avastamist 17. sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, Vana-Rooma arst, avastatud väikese vereringe. Galenose arvates olid venoosne ning arteriaalne vereringe üksteisest eraldatud ning puutusid omavahel kokku vaid nähtamatute pooride kaudu
· On meie naabergalaktika ning asub meie galktikast (Linnuteest) 2,52±0,14 miljoni valgusaasta kaugusel. · Mass: 1,2 miljonit solaar massi (Linnutee 1,9 miljonit solaar massi) Uurimise ajalugu · Esimesena on mainitud 964 aastal Pärsia astronoomi Abd Al-Rahman Al Sufi poolt, kes kirjeldas seda kui "väikest pilve". · 1612 aastal uuriti seda esimest korda teleskoobiga Simon Mariuse poolt. · Charles Messier nimetas selle 1764 aastal M31-ks. Teda loeti M31 avastajaks sest andmed Al Sufi varasemast tööst puudusid. · 1785 aastal märkas astronoom William Herschel õrna punast kuma M31 keskel. ... · 1885 aastal leiti M31-st supernoova ("S Andromedae"). · Esimesed pildid galaktikast tehti 1887 aastal Isaac Robertsi poolt eraobservatooriumist Sussexis. Andromeeda galaktika. Foto: Isaac Roberts Andromeeda ja Linnutee · Andromeeda galaktika liigub päikese poole kiirusega umbes 300 km/s.
Ennem jägis neid Nasa lennutatud gammateleskoop Compton, kuid praegu hoiab neil silma peal satelliidil Swift asuv sähvatuste vaatlemise jaoks loodud teleskoop. Taevas On Ka Teisi Gammakiirguse Allikaid Gammakiirguse allikateks on näiteks ka a´ktiivsed galaktikate tuumad ja kvasarid. Gammakiirguse allikas on ka näiteks ka galaktika NGC253 ehk Hõbedollari galaktika, mille avastajaks oli Caroline Herschel 1783. aastal Oli näha gaasi ja tolmu joad, mis purskavad galaktika tasandist. Lähedasi gammasähvatusi Linnutees peetakse ohtlikuks maisele elule. Aravatakse, et katastroofid Universumis on kajastunud ka Maal, mil peaaegu kogu elusloodus hävis gammakiirguse mõjul Kasutatud kirjandus Ajakiri Horisont
Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku r...
püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega. Arseen on looduses vähelevinud ja seda esineb koos paljude mineraalidega, näiteks koos väävli ja metallidega, vahel ka kristalliga. Arseen on tuntud juba antiikajast, kuid keemiliseks elemendiks määrati see Antoine Lavoisieri poolt aastal 1789. Arseeni on kirjeldatud esmakordselt 1. sajandil eKr Aristoteles ja tema õpilase Teophrastos poolt, kuigi arseeni avastajaks peetakse Dominikaani munka Albertus Mangust (Albert Suur, 1193-1289). Arseen on omapärane metall, mida ei saa sulatada normaalrõhul ja ta on ainus metall, mille sulamistemperatuur on kõrgem keemistemperatuurist, mille tõttu ta aurustub enne sulamist. Arseen võib esineda mitme erineva lihtainena. See on normaaltingimustel tahke aine tihedusega 5,7 g/cm³. Kuumutamisel arseen ei sula vaid muutub gaasiliseks (muutub tahkest ainest auruks, jättes vedela oleku vahele) temperatuuril
Tuumareaktsioonid Ernest Rutherford Tuumareaktsioonide avastajaks oli Ernest parun Rutherford kes tekitas 1919 a. pommitas lämmastiku tuuma alfa osakestega ja avastas,et selle tulemusena tekivad kiired prootonid.Oli sündinud esimene tehisliktuumareaktsioon. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Põhilised tuumareaktsioonid:
a. reisi Labradori ja Newfoundlandi juurde.(Huvitav on märkida ,et Caboto jõudis 1 aasta enne Kolumbust Ammerika mandrile). Tulemused äratasid huvi ning järgmisel, 1498. Aastal juhtis Caboto poeg Sebastiano Caboto, kuid hudsoni lahe idaosast kaugemale nähtavasti ei pääsenud.Ka selle reisi kohta on teated katkendlikud ja ebaselged.Giovanni ja Sebastiano ainult praotasid loodeväila ust. Keda peetakse tõeliseks Loodeväila avastaja? Tõeliseks Loodeväila avastajaks peetakse õigusega inglise meresõitjat Martin Frobisheri, kes juhtis kolme ekspeditsiooni Ameerika arktilistesse vetesse.19. juunil 1576 lahkusid M.Frobisheri 3 laeva Sotimaalt.Meresõitjad jõudsid 11.juulil Gröönimaale, kuid ei saanud seal randuda piki rannikut triivivate tohutute jääsaarte tõttu.Mõned jäämäe tipud ulatasid taevasse.29.juulil märkas kapten maad ja nimetas selle Elizabethi neemeks(Resolutioni saar) sellepärast see nimi, et see on Inglise kuninganna auks.
Alkoholi esimesed tootmise meetodid pärinevad Vahemeremaadest ja Lähis-Idast.Etüülalkohol võib tekkida anaeroobse käärimise pärmseente toimel jääkproduktina. Lähtematerjalideks võib olla nii tööstuslikult toodetud suhkru lahus, tärklis, mida saadakse teraviljadest ja kartulimugulatest ja ka tselluloos. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi tarbimine mõjutab meie organismi. Kui seda manustada suukaudu, siis tekivad erinevad nähtused. Näiteks kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada.
o s ta k la Ko 1 2 . Mis on juust? Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu ajalugu Juust on väga pika ajalooga piimatoode, mida tunti juba 3500-4000 aastat e.m.a Sumeri riigis ja Babüloonias. Juustu oskas juba nautida Homeros ja see oli hinnatud Vana-Roomas. Juustu ajalugu Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees, kes läinud kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud. Teada-tuntud piima asemel oli lähkris hapuka maitsega janu kustutav vadak ja tahke valge kohupiima sarnane kalgend, mis oli maitsev ja täitis väga hästi tühja kõhtu. Esimene juust oligi sündinud! Juustu valmistamine Valmistatakse lehma, lamba või kitse piimast.
1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon. 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures. 2 ANDRE-MARIE AMPERE André-Marie Ampère sündis 20. jaanuar 1775. Ta oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper on nimetuse saanud Ampère'i järgi. Ampère'i sai kuulsaks peamiselt elektri ja magnetismi vaheliste seoste avastamise ja elektromagnetismi arendamisega. Ampère nimetas seda teadust elektrodünaamikaks. 11. septembril 1820 kuulis ta H. C
Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 Alexander Fleming (6. august 1881 Lochfield, Sotimaa 11. märts 1955 London) oli soti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Esimest maailmasõda uuris Fleming innukalt antibakteriaalseid vahendeid, sest ta oli näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud sepsisesse. Kahjuks halvasid antiseptikumid patsientide immunoloogilise kaitse veel tõhusamalt kui bakterid. 1922 tegi Fleming olulise avastuse, avastas lüsosüümi. Töötades mõningate bakteritega, Flemingul nina tilkus, kukutades mõned lim...
Juust Ragne Reigam K112 Juhendaja: Jolanda Pärtmaa Juustu ajalugu Arvatakse, et juust ei ole tekkinud inimeste sihikindla tegevuse tagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas
tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel.Anne oli küll osav sõnaseadja, aga veel tuntum oli ta ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel.Värsse kogunes pea 9000. Lauliku vanaduspõlve ei saa kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926. aastal
4. reageerib metallioksiidides 5. kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks 6. kergelt süttiv 4 VESINIKU AVASTUS On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav... Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru"... Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada...
reaktsioonivõimega Väga stabiilsed Inertsed Moodustavad vaid üksikuid ühendeid teiste elementidega HEELIUM Keemiline element järjenumbriga 2 Aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad Keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim(-269°) Ainus element, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahke Heelium (He) avastati spektroskoobi abil kõigepealt Päikesel 1868 Avastajaks oli prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen Kasutamine: jahutamiseks (nt. LHC), õhupallides, Teadusteatris NEOON Keemiline element järjenumbriga 10 Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranžilt Heeliumi järel kõige kergem element Õhus sisaldub normaalolukorras 0,0012% Kasutamine: neoonreklaamide tuledes, laserites, televiisorites ARGOON Keemiline element järjenumbriga 18
Alkoholid Lilian Paju TE-11 Alkoholi ajalugu Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë
Cavendish õppis Cambridge'i ülikoolis 17491753, kuid ei lõpetanud seda. Varaka mehena sisustas ta endale seejärel labori ja raamatukogu Londonis ja pühendus teadusele, eeskätt loodusteadustele, vältis meelelahutusi ja vastuvõtte. Raha ta teadusega ei teeninud. Teadustegevus Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" ehk vesiniku. Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks, kuigi alles Antoine Lavoisier näitas, et "põlev õhk" annab hapnikuga ühinedes vee, ja andis vesinikule nime. Ka Cavendish sai 1781. aastal vesiniku ja hapniku reageerimisel vett, kuid avaldas tulemused alles pärast Lavoisier'd 1784. aastal. Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" ( mis on tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (mis on tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi
oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742.aastal roostlasest keemik Anton von Swab destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Adreas Marggraf´i Bioloogiline roll Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites, enamustes loomade valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest-olenevat degeneratsiooni. Tsingi toksilisus
sajandil ja 18.sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700. aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742. aastal rootslasest keemik Anton von Swa destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf'i. BIOLOOGILINE ROLL Tsink on esmatähtis elemen, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites, enamustes loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. Liigne kogus tsinki võib olla organismile kahjulik. TSINGI KAEVANDAMINE JA TÖÖTLEMINE
-MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE. -INDIASSE üritati mereteed leida sealsete vürtside, kulla ja vääriskivide pärast. Need olid väga hinnas ja nendega oli hea kaubelda. -Uusaja orjakaubandus sai alguse portugaallaste maadeavastustest ja vallutustest. - 1492 a. Kolumbuse reisi eesmärk oli jõuda Indiasse ning avastada ka uus meretee, kuid eksikombel jõudis ta Ameerikasse ning teda loetakse ka ameerika avastajaks, kuigi varem olid seal juba ära käinud VIIKINGID. -Lääne-india saarestik asub KESK-AMEERIKAS KARIIBI MERES. Nime sai ta kolumbuselt, sest kolumbus arvas, et ta on inidas. -Ameerika sai nime AMERICO VESPUCCI järgi. -I. ümbermaailmareisi sooritas FERNAO DE MAGALHAES. 1519-1522 -KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT. 3) 18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE. -KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a
Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises. Magneesiumi avastamislugu: Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Koostis / struktuur: Keemiline element magneesium (Mg), heksagonaalne tihkpakendatud kristallvõre. Omadused:
Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud: · Alexander Graham Bell - oli soti päritolu ameerika teadlane. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell. · Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859
Rakuteooria ehk tsütoloogia (sünniks loetakse XVII saj. keskpaika. Avastajaks/loojaks peetakse Robert Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel).
kuhu paigutati tema süda, Madridis asub tema imposantne mälestussammas ning Barcelonasse on talle samuti püstatud uhke mälestussammas. Kolumbuse mälestussammas Barcelonas Kolumbuse reisidel oli suur tähtsus viikingite varasemat jõudmist Põhja-ameerika kirderannikule üldiselt ei teatud, seega on Kolumbust kui suurte geograafiliste-avastuste ajastu suurkuju peetud Ameerika avastajaks. Kolumbuse reisidel oli ka negatiivseid tagajärgi: Kolumbuse meremehed viisid Ameerikasse gripi (Assooridelt kaasavõetud sigadega) ja arvatavasti ka tuberkuloosi ning tõid Euroopasse süüfilise. Kolumbus rajas Ameerikas istanduste süsteemi ning alustas orjakaubandust (müütas vangistatud indiaanlasi Sevilla turul orjadeks). Tema järgi on nimetatud näiteks Lõuna-Ameerikas riik (Columbia), Kanadas provints (Briti
AJALUGU 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? Veini ja õlu avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? Tunti tavalist ja meeõlut, kusjuures viimane polnud siiski mitte mõdu (meejook). 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? Babüloonia kuningas Hammurabi (elas 1728-1686.a. e.Kr.) poolt koostatud maailma esimeses teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind.
Magneesium paistab olevat üks huvitavamaid metalle, ta on tuleohtlik, aga inimorganismile eluks vajalik. (teatud koguses) Oma töös üritan anda ülevaate magneesiumi põhilistest omadustest ja kasutusvaldkondadest. Loodan, et saan palju uut ja huvitavat teada sellest põnevast metallist. 3 1. Avastamine ja nimetus Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Ka mangaani ja magnetiidi nimed pärinevad sellest piirkonnast. Nimed on tuletatud linna järgi. (2) Joseph Black Sotimaal avastas magneesiumi, kui eraldi elemendi 1755. Sir Humphry Davy isoleerise 1808.a elektrolüütilisel teel puhast magneesiumi metalli. Antoine Alexandre Brutus Bussy eraldas 1831 magneesiumi sidusal kujul. (4)
Albert Einstein, eelmise sajandi alguses, kes küll ei suutnud selle olemasolu tõestada. · 1933. aastal püüdis Sveitsi astrofüüsik Fritz Zwicky tõestada tumeda aine olemasolu. · Esimesed tumeda aine teemalised artiklid ilmusid 1974. aastal, üks neist Eesti autoritelt ( Einasto, Kaasik, Saar ). Eestlaste avastused · Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. · Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. · Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. Jaan Einasto · Ta on põhjalikult uurinud
eudialiit jt. Tsirkoon võib esineda kollaste, värvitute, oranzikaspunaste, siniste, rohekate jt. vääriskividena, mis on osaliselt tuntud juba antiikajast. Eluslooduses leidub vähe , nt kogu inimorganismis sisaldub vaid ~ 1 mg tsirkooniumi. 2. AJALUGU 2.1. Nimetus ja avastamine Elemendi nimetus tuleneb tema ammutuntud põhimineraali tsirkooni nimest. Tsirkooni nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast zargun (kuldkollane). Zr avastajaks peetakse saksa keemikut Martin Klaprothi, kes eraldas 1789 esmakordselt tseiloni tsirkoonist ,,tsirkooniumimulla" ehk tsirkooniumdioksiidi. Vaba (ebapuhta) metalli sai 1824 rootsi keemik J. J. Berzelius kaaliumheksafluorotsirkonaadi redutseerimisel naatriumiga. Küllalt puhtal kujul said tsirkooniumi metallina alles 1925. a Madalmaade teadlased A. E. van Arkel ja J. H. De Boer endi poolt avastatud joodimeetodil. 3. SAAMINE
millest ühte nimetas ruteeniumiks (Ruthênia Venemaa ladina keeles). Kuid J. Berzelius pidas seda eksiavastuseks. 1844. a. teatas Tartust pärinev baltisaksa päritoluga keemik-farmatseut Carl Claus, kes töötas Kaasani ülikoolis professorina, ruteeniumi avastamisest. J. Berzelius pidas avastust seekord tõeseks, kuigi Osann vaidlustas prioriteeti, sest isegi nimi pärines temalt. Mõnedes teatmeteostes nimetakase nüüdisajal ruteeniumi avastajaks hoopis poola õpetlast, Vilniuse ülikooli professorit Jedrzei Sniadecki (1808) ja paralleelavastajaks Tartu Ülikooli prof. G Osanni (1828). Niisiis on ruteeniumi avastamine igal juhul seotud Eestiga. Raili Silluste Page 4 Plaatina Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on
annaabi.ee 
