AMPER (0)

SISSEJUHATUS
Füüsikas pidime tegema referaadi. Ja mina valisin oma referaadi teemaks amper . Sellise teema valisin, kuna see tundus huvitav ja peaaegu igas füüsika tunnis käis läbi sõna ”amper”, seega tahaks teada, kes oli see füüsik, kes sellise ühiku füüsikasse leiutas.
AMPER
Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis. Amperi tähiseks on A.
9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega.
Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi.
1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon . 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures.
ANDRE-MARIE AMPERE
André-Marie Ampère sündis 20. jaanuar 1775. Ta oli prantsuse füüsik ja matemaatik . Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks.
SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper on nimetuse saanud Ampère'i järgi.
Ampère'i sai kuulsaks peamiselt elektri ja magnetismi vaheliste seoste avastamise ja elektromagnetismi arendamisega. Ampère nimetas seda teadust elektrodünaamikaks.
11. septembril 1820 kuulis ta H. C. Ørsted'i avastusest, et magnetnõela mõjutab elektrivool . Vaid nädal hiljem, 18. septembril avaldas Ampère uurimistöö, milles oli taoliste nähtuste kohta palju põhjalikum kirjeldus. Samal päeval demonstreeris Ampère, et paralleelsed elektrivooluga juhtmed tõmbuvad või tõukuvad teineteisest, sõltuvalt sellest kas elektrivoolud juhtmetes on samasuunalised või vastassuunalised. Kõik see pani aluse elektrodünaamikale kui teadusele.
Elektromagnetism arenes edasi, Ampère tegi avastusi temale omase huvi ja hoolega, ning töötas välja matemaatilise teooria, mis seletas elektromagnetilisi nähtusi ja samuti ennustas paljusid teisi seni avastamata nähtusi.
1828. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia külalisliikmeks.
Ampère'i viimane töö, mis avaldati postuumselt, oli Essai sur la philosophie des sciences , ou exposition analytique d'une classification naturelle de toutes les connaissances humaines ("Essee teadusfilosoofiast ehk inimteadmiste loomuliku klassifikatsiooni analüütiline käsitlus").
Ta veetis oma lapsepõlve ja noorukiea Poleymieux-au-Mont-d'Or Lyoni lähistel.Tema isa hakkas talle õpetama ladina keelt, kuni ta avastas poisi eelistuse ja sobivuse matemaatikas. 1796 Ampère kohtus Julie Carroniga ja 1799 nad abiellusid.
Alates umbes 1796 andis Ampère eratunde Lyonis matemaatika , keemia ja keelte alal. Aastal 1801 kolis ta Bourg-en-Bresse, kus ta oli professor füüsikas ja keemias, jättes oma haige naise ja imikust poja (Jean-Jacques Ampère) Lyoni. Pärast naise surma, juulis 1803, oli Ampère rahutu kogu ülejäänud elu.
Ampere suri 10. juuni 1836 Marseille 'is ja ta maeti Montmartre 'i kalmistule Pariisis.
KASUTAUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9-Marie_Amp%C3%A8re

http://en.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9-Marie_Amp%C3%A8re

http://et.wikipedia.org/wiki/Amper
5