Varjatud aine (tume aine) (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

ppt

Varjatud aine

Varjatud aine (Tume aine, Dark matter) Liisa Turmann 12a  Universum · Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. · Tuntuim osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski väga vähe. · Teise olulise osa moodustab tume aine, mida on viiendiku jagu. · Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia.  Varjatud aine · Need 2 ainet on inimkonna jaoks salapärased ning nendest teatakse vähe. · Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud. · Tume aine on aine, mida me ei oska siiani kuidagi näha, ent otsestest galaktikate omavaheliste liikumiskiiruste mõõtmistest tuleneb, et kusagil peab peituma mass, mis liikumist mõjustab. · Tumedaks kutsutakse neid ained seetõttu, et neid pole teleskoopidega otseselt võimalik vaadelda.

Füüsika

9

doc

"Tume aine" - referaat

.....................................................................................8 ..........................................................................................................................................................8 Kasutatud allikad............................................................................................................................. 9 Sissejuhatus Teadaolevalt koosneb universum kolmest mateeriatüübist. Esimene neist on barüonaine ehk aine, mida on kõikjal meie ümber. Teine on tume aine ning kolmas tume energia. Viimased kaks ainet on inimkonna jaoks veel üsna salapärased ning nendest teatakse veel vähe. Tumedaks kutsutakse neid ained seetõttu, et neid pole teleskoopidega otseselt võimalik vaadelda. Ka tõendeid nende olemasolu kohta on vähe. Tumeda aine avastamisel oli ka suur tähtsus Eesti astrofüüsikutel, kes tõestasid selle aine olemasolu.

Füüsika

112

docx

Megamaailma füüsika

HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................

Füüsika

34

docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

Nendes vaatlustes mängib tähtsat rolli punanihe ja Doppleri efekt. See on kooskõlas üldrelatiivsusteooriaga, mille kohaselt ei saa Universum olla staatiline ehk see peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kuigi vaatlusandmete ja teooria vahel on mitmeid lahkhelisid, on nende põhjal esitatud hüpoteesid tumeaine ja tumeenergia kohta. Esimene neist on mateeria liik, mida otseselt vaadelda ei saa, aga mille mõju on kaudselt näha, näiteks on tumeaine ehk varjatud aine mõju selgelt näha galaktikate pöörlemiskõverates. Universumi teket ja arengut on püütud kirjeldada juba tuhandeid aastaid tagasi näiteks Antiik-Kreeka ja Skandinaavia mütoloogias. Juba siis osati tähevaatluste põhjal mitmesuguseid järeldusi teha. suurem edasiminek toimus 20. sajandil. Teooria poolelt avaldas Albert Einstein üldrelatiivsusteooria, mis sobis hästi kokku seniste tulemustega. Ka oli läbimurdeid vaatluslikus kosmoloogias. 1929

Megamaailma füüsika

29

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Kirjelda kuidas Kuu ja Maa üksteise suhtes liiguvad? Kuu pöörleb oma telje ümber sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa. Universiumi kärgsüsteem- Võrdle Maa tüüpi planeetide atmosfääre- Kirjelda üht võimalikest tähe evolutsiooni variantidest. Millest sõltub tähe evolutsiooni kulg? Millistest jõududest sõltub tähe tasakaaluasend? Mis on reliktkiirgus? Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Mis tõestab tumeda aine olemasolu universiumis Mis on sodiaak? Suulised küsimused 8. Mida on teada maa sise-ehituse kohta? V: Maa tihedus on 5520 kg/m3. Järelikult on Maa sisse kogunenud raskemad mineraalid. Maavärinate levimine. Maa sisemus on vedelas olekus, kuna ristlained ei levi sinna. 1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus.

Astronoomia ja astroloogia

55

pdf

Universum pähklikoores

Arvatavasti on see ka ainus füüsikavõrrand, mille igaüks meist ära tunneb. Sellest valemist lähtudes on võimalik taibata sedagi, et kui uraanituum lõhustub kaheks kildtuumaks, mille summaarne mass on algtuuma omast veidi väiksem, vabaneb määratu energiahulk. Kuigi relatiivsusteooria klappis hästi elektri- ja c magnetismiseadustega, polnud ta ühildatav Newtoni gravitatsiooniseadusega. See seadus ütleb, et kui aine b jaotust kusagil maailmaruumis muuta, on samal hetkel kõikjal Universumis tunda gravitatsioonivälja muutust. Sel juhul pidanuks saama saata signaale valgusest kiiremini. Veelgi enam: et mõista silmapilksuse tähendust, oleks vaja olnud universaalset aega, mille relatiivsusteooria oli kolikambrisse saatnud, asendades selle personaalajaga. a d Einstein taipas, et kiirenduse ja gravitatsioonivälja vahel

Kosmograafia

58

doc

Universum pähklikoores

Arvatavasti on see ka ainus füüsikavõrrand, mille igaüks meist ära tunneb. Sellest valemist lähtudes on võimalik taibata sedagi, et kui uraanituum lõhustub kaheks kildtuumaks, mille summaarne mass on algtuuma omast veidi väiksem, vabaneb määratu energiahulk. Kuigi relatiivsusteooria klappis hästi elektri- ja c magnetismiseadustega, polnud ta ühildatav Newtoni gravitatsiooniseadusega. See seadus ütleb, et kui aine b jaotust kusagil maailmaruumis muuta, on samal hetkel kõikjal Universumis tunda gravitatsioonivälja muutust. Sel juhul pidanuks saama saata signaale valgusest kiiremini. Veelgi enam: et mõista silmapilksuse tähendust, oleks vaja olnud universaalset aega, mille relatiivsusteooria oli a d kolikambrisse saatnud, asendades selle personaalajaga.

Füüsika

61

doc

Füüsika läbi ajaloo

Veenuse faasid ja palju uusi tähti. 1609 Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus). 1610 Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada. 1610 Kepler väidab, tuginedes faktile, et öötaevas on tume, universumi lõplikkust. 1611 Kepler avastab täieliku sisepeegeldumise, väikeste nurkade all langevate kiirte murdumisseaduse ja töötab välja õhukeste läätsede optika. 1613 Galilei näitab päikesel olevate plekkide abil tema pöörlemist. 1614 John Napier avaldab esimese logaritmide tabeli. 1619 Kepler avaldab oma kolmanda seaduse (planeetide tiirlemisperioodi ruudud on võrdelised keskmiste kauguste (päikesest) kuupidega ).

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)