Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tikk, isikuandmed, lahend, nõmper, privaatsus, inspektsiooni, haigla, andmekaitse, ajakirjandus, riigikohus, põhiseadus, nõusolekuta, riigikohtu, otsingumootor, riigiteataja, andmetöötleja, konventsioon, perekonnaelu, asjas, hüvitamise, ettekirjutus, regulatsioonid, koodeks, echr, sites, aspx, otsingumootori, kurjategija, kohtumenetlus, artiklit1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib rii
Esmalt selgitan, et mõistet "avaliku elu tegelane" kasutatakse põhiliselt ajakirjanduse kontekstis, kui on räägitud sellest, et ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses. Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: "Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust." Varem oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel. Nii ajakirjanduses kui ka kohtupraktikas lähtuti sellest, et kui avaliku elu tegelane liigub avalikus kohas, tohib teda pildistada ja neid pilte ka
nud juba Malkov vs. Eesti kohtuasjas tehtud otsuses.*16 Velleste ja Andrejevi kaebuste vastuvõetamatuse otsustes on aga esmakordselt sõnaselgelt viidatud, et kuna Andrejev ei olnud üldse riigisisestes kohtutes menetluse pikkust vaidlustanud ja Velleste jättis alama astme kohtute otsuste peale, kus leiti, et menet- lus ei ole ebamõistlikult pikk, kassatsiooni Riigikohtule esitamata, siis ei ole esimesel juhul Eesti kohtud üldse ja teisel juhul Riigikohus saanud menetluse pikkust hinnata või vajadusel kohaseid heastavaid meet- meid kasutada. EIK rõhutas mõlema kaebuse lahendamisel, et kaebajad ei olnud märkinud ühtegi erilist asjaolu, mis võiks nad selliste meetmete kasutamise kohustusest vabastada.*17 Kuna Velleste, olles küll varasemas menetluses selle ebamõistlikule pikkusele viidanud, jättis kasutamata kassatsiooniõiguse, siis pidas EIK vajalikuks sõnaselgelt rõhutada, et kaebaja oleks pidanud ammendama ka Riigikohtusse pöör-
paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. • EPRA eetikakoodeks: Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi
................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Isikuandmed............................................................................................................................ 4 Isikuandmete liigitus............................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed ................................................................................................4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ?...........................................................................5 Isikuandmete kaitse algus Eestis.........................................................................................5 Andmete umbisikustamine...................................................................................................6 Isikuandmete töötlemine....
isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist, kustutamist; juhud, millal isikul on õigus saada juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. _____________________________________________________________________________________ Andmesubjekt (allkiri) Lisa 1 nõusolekule isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks lähtudes isikuandmete kaitse seadusest § 4. Isikuandmed (1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. (2) Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
nõuded ja töötlemisele kohaldatavad turvameetmed ning Europoli ja Schengeni lepingutest tulenev järelevalve. 2. Valdkonna mõisted (isikuandmete kaitse seaduse legaaldefinitsioonid) selgeks. (Seletuskiri aitab. Seletuskirja leiate Riigikogu kodulehelt). Põhimõisted: Isikuandmed – tavalised ja delikaatsed; on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Delikaatsed isikuandmed: - poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; - etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; - andmed terviseseisundi või puude kohta; - andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; - biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); - andmed seksuaalelu kohta
10 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 4. 11 Karistusseadustik 06.06.2001. RT I 2001, 61, 364; RT I, 20.12.2012, 12. 12 Kriminaalmenetluse seadustik. 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166; RT I, 22.03.2013, 17. 10 Oma olemuselt on vabaduse võtmist ette nägev karistus13 ka KarS § 872 lõikes 1 mainitud karistusjärgne kinnipidamine, mille Riigikohus on oma lahendiga tunnistanud PS §-ga 20 vastuolus olevaks14. Siseriiklikest õigusaktidest moodustavad vangistusõiguse vangistusseadus ja teised vangistust reguleerivad seadused, Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri määrused ning vanglate direktorite antavad üldkorraldused. Eelnimetatud õigusaktide kohaldamist mõjutab oluliselt ka riigikohtu ja teiste kohtute praktika.15 Vangistusõiguse peamine allikas on vangistusseadus, kitsamalt võttes vangistusseaduse see
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid.
7) teabe, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi; 8) isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta; 9) teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust; 10) siseauditi aruanded enne nende kinnitamist asutuse juhi poolt. ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS Seaduse eesmärgiks on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Mis on isikuandmed? Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Nimeta delikaatseid isikuandmeid! Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Delikaatsed isikuandmed Referaat Juhendaja: Luisa Pani Koostaja: Eliise Saar Rühm: KPE-09 Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus......................................................................................................................
Eestis on kaks halduskohut. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt, see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Eestis on kaks ringkonnakohut, Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur. Lisaks on riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu
oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Kuna HKMS § 254 lg 2 sätestab esialgse õiguskaitse korras saadu tagastamisel AR eraõiguslike sätete kohaldamise, siis ei saa VÕS § 1028 lg 2 p 3 tõlgendada viisil, et see säte võtab võimaluse nõuda tagasi esialgse õiguskaitse korras saadut (p 25). 4. PS § 28 tõlgendamisel kaasustes Toom vs Haigekassa ja Sotsiaalhoolekande seadus on Riigikohus rõhutanud, et sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid. Sotsiaalsete põhiõiguste täpsema mahu määrab kindlaks riigi majanduslik olukord ning riik ei saa rohkem anda ja keegi ei saa riigilt rohkem nõuda, kui riik võimeline on (p 32). 5. HKMS § 235 lg 1 kohaselt on poolel ja III-l isikul õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale
eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Põhiseadus: - Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. - Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Andmete töötlemise nõuded: 1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, 2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik; 3) mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud; 4) ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega; 5) isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni;
vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine. Millal on tegemist sõnavabaduse poolt kaitstud sõnavõttudega ning millal on tegu § 12 lg 2 taunitud arvamuste levitamisega, sõltub igast konkreetsest üksikjuhtumist. Põhimõtteliselt on kaitstud kõik arvamused ja informatsioon, isegi kui need on sokeerivad , riigi jaoks ebameeldivad või ebatavalised. Samas on seesuguseid arvamusi võrdlemisi lihtne piirata. Näiteks analüüsis Riigikohus Internetti ülesriputatud teksti, kus väidetavalt maausuliste huve esindanud isik kutsus üles muu hulgas likvideerima kõik kristlased ning juudid ja purustama kirikud. Lauris Kaplinski anti kohtu alla KarS § 151 järgi süüdistatuna selles, et ta koostas ajavahemikus 1995-1998 teksti "Meie võitlus", mis olles suunatud juutide, kristlaste ja demokraatide vastu 6 Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend asjas nr. 103 ,,Lingens vs Austria" 7
Järgnevatel sajanditel võeti privaatsuse kaitseks vastu esimesed seadused (nt Rootsis, Prantsusmaal, Norras). Need seadused kaitsesid privaatsuse selliseid tahke nagu kodu ja kirjavahetuse puutumatus jms, mitte niivõrd isikuandmete kasutamist. Nende seaduste vastuvõtmise tingis eelkõige trükikunsti areng. Veel paari sajandi eest oli privaatsuse kaitse lihtne - isikul oli kerge ennast eraldada soovimatute silmade- kõrvade eest. 1820 kasutasid esmakordselt mõistet privaatsus oma artiklis ,,Right to Privacy" ameerika juristid S.Warren ja L.Brandeis. Artiklit ajendas kirjutama Bostoni ajalehtedes ilmunud kajastus S.Warreni tütre pulmadest. Esmakordselt tõdeti, et privaatsus on sotsiaalne hüve, mida peab saama kohtus kaitsta. Privaatsust defineeriti selles artiklis, kui inimese"õigust olla üksi". 1849 aastal nõudis prints Albert Inglismaal temast tehtud piltide avaldamise keelamist tuginedes privaatsusõigusele ning sellest
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid 1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. 2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. 3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. 4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda
Inimõiguste kategoriseerimise võimalused Inimõigusi saab jagada absoluutseks ja suhteliseks õiguseks. Absoluutsed õigused on õigus elule, mitte olla piinatud, orjuse keelamine, kahekordse kohtu pidamise keeld jne. Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus
7. Teabevaldaja kohustused. 8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded. 9. Teabenõude täitmise tähtaeg. 10. Teabenõude täitmise kulude katmine. 11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada. 12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise? 13. Mis on andmekogu? Mõiste. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad. 15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle? 16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada! 18. Kes on andmesubjekt? 19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte? 20. Mida tähendab eesmärgikohasuse põhimõte? 21. Mida tähendab minimaalsuse põhimõte? 22. Mida tähendab andmete kvaliteedi põhimõte? 23. Mida tähendab turvalisuse põhimõte? 24. Mida tähendab individuaalse osaluse põhimõte? 25. Kelle nõusolekul on lubatud isikuandmete töötlemine? 26. Digitaalallkirja mõiste. Vajalik normatiivmaterjali: 1. Avaliku teabe seadus 2
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
sätestatu järgi avaldamist esitada kohtusse hagi patenditaotleja või patendiomaniku vastu. · Patendi vaidlustamine: Isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta PatS §-s 8 (patentsuse kriteeriumid) sätestatule, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Patendiomanik võib hagi menetlemise käigus piirata patendikaitse ulatust, kui selle tulemusel leiutis vastab §-s 8 sätestatule. 33. Mis on isikuandmed? + Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut tuvastada otse või kaudselt. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht. 34. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsuse kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 35. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. + Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib
Seadus peab kehtima piirangu ajal Seaduse vastuvõtmisel järgiti menetlusnõudeid Seadus peab olema kättesaadav Seadus peab olema arusaadav 19. Põhiõiguste piirangu materiaalse põhiseaduspärasus, selle tingimused PS 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirang peab olema demokraatlikus ühiskonna vajalik, ei tohi moonutada piiratava õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus hindab seda, kas piirang on proportsionaalne. Piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus Vahendite (piirangu) sobivus, vajalikkus, mõõdukus 20. Eestis toimuvad valimised ning nende üldiseloomustus (kes on valimisõiguslikud isikud, kes kandideerimisõiguslikud jne) Eestis toimuvad : Riigikogu valimised: valitakse Eesti Vabariigi hääleõigulike kodanike poolt 4 aastaks. Kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 21-a.
XXXXXX XX eriala XXX EESTI JA INIMÕIGUSTE KOHUS Referaat XX 2012 SISSEJUHATUS Valisin antud teema kuna sooritasin praktika Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Seal ilmnes minu huvi Eesti kohtusüsteemi vastu ning selle jätkuks soovisin tutvuda inimõiguste kohtu põhimõtetega. Tahtsin täiendada oma teadmisi ja teada saada, mis asutus see on ja kuidas see on seotud Eestiga. Leidsin materjali teema kohta raamatust ,,Inimõigused ja nende kaitse Euroopas" (Uno Lõhmus) ja Internetist välisministeeriumi kodulehelt. Raamatus oli põhjalikult kirjeldatud Euroopa Inimõiguste Konventsioonis inimõigusi ja põhivabadusi. Selleks, et teada oma õigusi ja osata neid kaitsta, ei piisa konventsiooni lugemisest, vaja on tunda ka inimõiguste kohtu praktikat. Inimõiguste kohtu lahendid on abiks kaebuse koostamisel ja arusaamiseks, millal pole mõtet kohtusse pöörduda. Internetis leidus mõningaid fakte i
Hagi rahuldamisel on isikul õigus: patenditaotluse korral o kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, o patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus o või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus o kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele o või patent tühistada. 32. Mis on isikuandmed? On mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 33. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
Mittesekk pm hõlmab eelkõige relvajõu kasutamist ja sellega ähvardamist, eriti kui üritatakse sekkuda riigi suveräänsusesse. Jõu kasut või jõuga ähvard keeld: Briand-Kellogg’i pakt puudutas sõda. Selline keeld kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. sätestati ÜRO põhikirja art 2 (4). Prints-l rv-se tavaõiguse staatus ja siduv ka mitte ÜRO liikmetele. Tegu ius cogens normiga, absoluutse keeluga, millest erandid kindlatel juhtudel. Tülide rahumeelne lahend: ÜRO põhikirja art 2 (3) liikmesriikidele tülide rahum lahend koh. Tavaõiguse prints lähtuvalt ÜRO 1970 deklarats-st ja Nicaragua Case, kus Rv Kohus leidis, et t rah lah print-l on tavaõigus staatus. Siiski on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine: Kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklarats (1948), ÜRO inimõiguste paktid (1966)
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust, mis seisneb „võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel”. „Demokraatia põhimõte on suunatud avaliku võimu legitiimsusele, hõlmates riigiorganite moodustamist, legitimeerimist ja kontrolli ning mõjutades kõiki poliitilise tahte kujundamise astmeid” Demokraatia põhisisu võib võtta kokku lausesse, et poliitilise tahte kujunemise
• Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. • Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. • Täislitsentsileping • Ristlitsentsileping • All- ja sundlitsents 39. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6? Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib inimest ohustada või põhjustada tema diskrimineerimist. • etniline/rassiline kuuluvus • terviseseisund/puue • pärilikkus • biomeetrilised andmed • ameriühingu liikmelisus • süüteo toimepanek/ohver 40. Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid? • tuntuse aste • kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust, mis seisneb ,,võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel". ,,Demokraatia põhimõte on suunatud avaliku võimu legitiimsusele, hõlmates riigiorganite moodustamist, legitimeerimist ja kontrolli ning mõjutades kõiki poliitilise tahte kujundamise astmeid" Demokraatia põhisisu võib võtta kokku lausesse, et poliitilise tahte kujunemise
samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel. Seega juhtudel, mil kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest ei tule kriminaalseaduse kergendavat analoogiat kohaldades arvestada eelvangistuses viibitud aega mitte üksnes kohtu poolt karistusena mõistetava vabadusekaotuse hulka, vaid ka mis tahes muu karistuse hulka. Nulla poena sine lege esemelise kaitseala viimane ja olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keels: uut raskendavat
1 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 KARISTUSSEADUSTIKU PÕHISEADUSEGA VASTAVUSSEVIIMISE VAJADUSELE EELNENUD ASJAOLUD Karistusseadustiku muutmise vajadus ilmnes selle osalisest mittevastavusest põhiseadusega. Üheks olulisemaks eelnõu muutmist vajavaks sätteks osutus Karistusseadustiku § 87 2 muutmine põhiseadusega kooskõlastatuks. Seda paragrahvi käsitlenud kohtulahendi nr 3-4-1- 16-10 (selle otsusega tagas Riigikohus Eestis vabadusõigustele tugevama kaitse kui Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika) tulemusena anti Harju Maakohtu 28.oktoobri 2010. aasta taotlus lahendamiseks Riigikohtu üldkogule, millele on omakorda arvamuse esitanud ka õiguskantsler, justiitsminister, riigikogu, riigiprokuratuur, põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ja mitmed riigikohtunikud. 2 Valmar Koemetsale oli esitatud süüdistus selles, et ta püüdis 20.jaanuaril 2010 astuda
annaabi.ee 
