ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest). Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne autoritaarne (peamiselt Lõuna-Ameerikas); · mobiliseeriv-autoritaarne (Francisco Franco, Benito Mussolini); · post-totalitaame (endine N. Liit ja Ida-Euroopa). Autoritaarseid riike võib liigitada veel järgmiselt: · militaarsed või mittemilitaarsed, · parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis
vastutusrikkamal ajal. 1919–1920 Eesti Asutava Kogu saadik, 1920–1937 Riigikogu liige ja selle aja jooksul ka viis korda valitsusjuht. 1934. a kandideeris riigivanemaks, ent enne valimisi teostas koos Johan Laidoneriga riigipöörde. Seejärel valitses 1934–1940 Eesti Vabariiki autoritaarse riigipeana (nn vaikiv ajastu). 1934–1937 oli ametlikult valitsusjuht, 1937–1938 riigihoidja, 1938. a valiti presidendiks. Pätsi juhitud Eesti Vabariik oli pehmemaid autoritaarseid režiime tollases Euroopas. 23. juulil 1940 vabastas Nõukogude Liidu võimude survel ametisse pandud nukuparlament Pätsi presidendi kohalt ning nädala pärast küüditati ta koos perega Ufaasse asumisele, seejärel 1941. a arreteeriti ja oli kuni 1954. a vanglas. Suri 1956 Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas. Päts on Eesti 20. sajandi vastuolulisimaid riigitegelasi. Viimastel aastakümnetel on tema isikuga seoses polemiseeritud mitme küsimuse üle. Esiteks, kas Päts võis olla 1920
1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu, eriti kui tunnistust kasutatakse põhjendamaks väidet, mis on tõesti põhjendamist väärt. Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid
Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimestemõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõiguste rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine( küüditamine, surmalaagrid)
ka sinupoolset seisukohta isegi kui see väga arukas ei ole ja seetõttu lõppotsuse tegemisel arvesse ei lähe. Ja siis saabub aeg, kus sinuga suheldakse kui võrdsega ja sa ei lase end enam eksitada aeg-ajalt esilekerkivast lapsevanema-lapse alatoonist. Oma kodu pean piisavalt demokraatlikuks ehkki mul vanematega mitte alati üksmeelt ei ole. Minu otsuste ja soovidega üldjuhul siiski arvestatakse kuna olen osanud omad seisukohad ära põhjendada. Kooliõpilasena olen kogenud nii autoritaarseid kui demokraatlikke suhteid. Esimesed on minu arust populaarsed pigem vanemate pedagoogide puhul, kellede nõudmised õpilasele lähtuvad vaid nende isiklikust vaatevinklist ja seda nii aineõpetuses kui ka õpilase seisukohtade ja arusaamade eiramises. Ma pole päris kindel, et selliste pedagoogide puhul mingist minupoolsest võimalusest demokraatiat arendada ja edendada üldse rääkida saaks. Aga on hea teada, et ühel
· Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele . AUTORITARISM ja TOTALITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk), ,,totalitaarne" sõnast totaliter (täielikult). Näeme, et nende kahe termini keeleline tähendus on peaaegu sama, kuid siiski on kahel reziimil olulisi erinevusi. Tänapäeval võime üldjoontes eristada totalitaarseid, autoritaarseid, demokraatlikke ja üleminekureziime. Reziimide puhul võime omakorda eristada militaarseid, posttotalitaarseid, ühe partei jt reziime. Võrdleme järgnevalt kaht reziimi totalitaarset ja autoritaarset demokraatliku reziimiga. Kui totalitaarse reziimi puhul on ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all, siis autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Riikide ajalugu
neile tööd ja inimesed valisid tema. Saksamaal oli ka kommunismi oht. Kommunistid tahtsid võimule, kuid rahvas kartis nende võimule tulekut ning valisid natsid 2. Missugused sõjalised ja majanduslikud abinõud tagasid enamlaste võimul püsimise NSVL s? NSVL suutis kodusõjas koondada kõik jõud enda kätte. Kehtestati sõjakommunismi poliitika.Inimesed hakkasid hoidma punaste poolele ####### 3. Miks kehtestati enamus Euroopa riikides maailmasõdade vahelisel ajal autoritaarseid (totalitaarseid) rezhiime? demokraatia traditsioonid noortes riikides oli nõrk (Poola) majanduskriisi tõttu said diktaatorid võimule (Saksamaa) Ebastabiilne poliitiline olukord (Venemaa) revolutsioonid revolutsioonide otsa 4. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat (kus?, millal?, milles seisnes?) Nõukogude Venemaal kodusõja ajal 191820.a. Seisnes toiduainete andmise kohustuses, üldise töö kohustuses. Jagat tasuta linnaelanikele trantsport, korter, söök, teater, pesu. 5
õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides sõjaväelised diktatuurid. Üks riike, kus valitses diktatuur oli Itaalia. Pärast Esimest maailmasõda oli Itaalias suuri kahjustusi. Sõja algusaastail oli Antandi riigid Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel
natsionaalsotsialistlikust majandusest ning Adolf Hitlerist. Diktatuurid Euroopas Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist,
5) Esindajad: jaapan, austria, itaalia, venetsueela Feminilistlik kultuur 1) sugude võrdsus 2) koolisüsteem orienteetitud sotsiaalsele kohanemisele 3) Teistest paremaks olemise püüd ei ole tunnustatud 4) Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus 5) Esindajad: Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants 1) Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust 2) Tudengid peavad tähtsaks autoritaarseid hoiakuid. 3) Juhid otsustavad autokraatlikumalt 4) töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. 5) Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. 6) Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides 1) juhid konsulteerivad alluvatega enne otsustamist 2) töötajad ei hinda ranget järelevalvet. 3) Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt.
mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. Neid tendentse
väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Nt Jaapan. 2. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuule- likkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Nt Mehhiko. 3. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Nt Singapur. 4
majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad
· Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine · Algas aktiivne juutide tagakiusamine · Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev), mida juhtis kaastööline Heinrich Himmler · SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo · Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu köidikutest vabastamine AUTORITAARSED RIIGID · Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike · Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga · Üks Euroopa esimesi autoritaarseid riike oli Portugal · 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas · 1935.a. loobus demokraatiast ka Leedu · Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailmne majanduskriis TEINE MAAILMASÕDA Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid)
Võimu juurde parteidevälise elemendi valimine, vanad parteid kaotavad toetajaid. Populaarseks muutuvad kohalikud ja ka üldriikliku taustaga valimisliidud, ideoloogiliste piiride ületamine. Poliitika muutumine meelelahutuseks, eriti pärast Berlusconi tegevuse algust. Uute valimisplokkide teke, ka piirkondlik mentaliteet osa meelelahutusest. HISPAANIA Francesco Franco (1939-1975), eelnevalt 130 a kodusõdu ja autoritaarseid valitsusi. 39.a vabariikliku valitsuse kukutamine, kuningas Pariisis eksiilis (vrd Itaaliaga, kus kuningas ja diktaator valitsesid koos). Falang-partei. Hinnangud Franco reziimile erinevad süüdistatud fasismis ja verisuses, samas arenemine jõukaks tööstusriigiks ja ääremaa staatusest välja jõudmine, liitlassuhe USAga. Franco surmale järgnevalt välissekkumised riigi siseasjadesse, suurema võimuvõitluse ärahoidmine
majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt
majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt
siis, kui uurime välja vastavate allikate päritolu. Kuid enamasti on tegemist kahe eri küsimusega ning me ei saa väite või teabe kehtivust kontrollida tema lähtekohani tagasi minnes; märksa otsesem tee on väidetu, väidetavate faktide eneste kriitiline kontrollimine” [seals.]. Popper osutab laiemale tagapõhjale, millest tema oletusel kasvab välja teadmise ülima allika otsimine: “Küsimus teadmise allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmiste sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis on saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt … need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga” [seals., lk. 1846]. 5
vägivalda, vange ja oma arvamuse avaldamisel tagajärgi. 19. Diktatuur: ideoloogiline režiim Ideoloogiline režiim on väga tähtis diktatuuri juures, Hannah Arendti arvates ongi ideoloogiad need, mis tõmbavad inimesi ja suuri masse selle poliitilise režiimi poole. Nad annavad vastuse kogu riigi ja maailma probleemidele, natside jaoks on see rassiprobleem ja marksistide jaoks oli see klassiprobleem. Kui inimesed hakkavad neid probleeme aktsepteerima, siis võidakse autoritaarseid valitsusi pooldada ning nende tegevusi samuti pooldada, sest liigutakse ühe suure vaenlase poole. Tahetakse kogu ühiskonda enda mõtete ja ideoloogiate alla saada, et kõigi arvamus ühtiks ning ei olda ideoloogiavastaste tegevuse poolt. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilises religioonis ei proovita oma võimu legitimiseerida jumala kaudu. See tekib siis, kui valitsuse ideoloogiad muutuvad nii tugevaks, et neil on samasugune jõud nagu riigiusul.
3. Andke neile valikuvõimalusi kõiges! 4. Ärge kunagi halvustage neid mitte kunagi! 5. Alati, kui annate neile mingeid juhiseid, ärge unustage põhjendada, miks. Kuulake ka ise oma põhjendust. Kas see ei kõla mitte tobedalt, kui öelda ,,sellepärast, et mina nii ütlen"? Kui kõlab tobedalt, siis vaadake oma juhtnöörid üle ja korrigeerige neid. Nad austavad Teid selle tõttu ning on kannatlikud. Kui aga annate neile autoritaarseid, diktaatorlikke korraldusi ilma korraliku, vettpidava põhjenduseta, hakkavad nad vastu. Nad ei kuula Teid, vähe sellest, nad teevad Teile selgeks, miks üks või teine Teie korraldustest kuhugi ei kõlba! Mõnikord aitab, kui Teie põhjenduseks on lihtsalt ,,sest täna oleks mul sellest suur abi olen väga väsinud". Siirusega võidate nende südamed. Algul paneb Teie poolt öeldu neid järele mõtlema, seejärel aga täidavad nad Teie palve. 6
makrotasand – unilateraalne (globaalsed asjad, juhtroll saabki olla ainult ühel riigil; unilateraalne juhtroll tuleb välja omakorda 3 valdkonnas: intellektuaalne juhtroll (saab olla ainumaailmas; nendes põhimõtetes, millele tugineb olemasolev maailmasüsteem) algatuse olemasolu loomaks autoritaarseid struktuure anarhilises keskkonnas – spetsialiseeritud asutused nagu rahandusinstitutsioonid; aatomienergia komisjon kaitsta olemasolevat süsteemi väljakutsuja eest mikrotasand – multilateraalne; eeldab väga hästi määratletud RV suhete keskkonda; kas see alati annab parima tulemuse? hiljem on proovitud
otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. · Totalitaarne riigikorraldus. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende elu üle. Autoritaarsed riigid · Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli Portugal. · 1926.aastal toimus sõjaväeline riigipööre ka Poolas. Samal aastal loobus demokraatiast ka Leedu. · 1924.aastal muutus autoritaarseks riigiks end Albaania. · 1929.aastal kehtestas Jugoslaavia diktatuuri · Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailmne majanduskriis, mis suurendas ühiskonnas seesmisi vastuolusid ning kasvatas ihalust kõva käe järele. Itaalia ja Saksamaa. Kommunistlik diktatuur Venemaal. (ptk
Kirjaoskamatute jaoks seati kandidaatidele sisse sümbolid, Mubarak võttis islami poolkuu, mis loomulikult tema poolt hääletama pani. Autokraatia on rohkem pragmaatiline kui ideoloogiline, valitseja võib poliitikat üleöö muuta. Sõjaväel on enamasti autoritaarses riigis väga tugev positsioon, sõjaväeline diktatuur on autoritaarse riigi üks vormidest. Sõjaväelised valitsused on näiteks Sudaanis, Kongo DV-s, Rwandas, Süürias, Liibüas, Tshaadis. 1930. aastail oli Euroopas hulk autoritaarseid reziime, ka 1934. a K. Pätsi kehtestatud "vaikiv ajastu". Sel ajal oli Euroopas üldse viis demokraatiat: Soome (teatud mööndustega), Rootsi, Shveits, Iirimaa, Suurbritannia. Iseloomustab vähem arenenud riike, näiteks enamik SRÜ riike nagu Venemaa, Usbekistan, Kõrgõstan, Kasahstan, Valgevene, Aserbaidzaan, Tadzikistan, veel hulk Kolmanda Maailma, st Aafrika (Zimbabwe, Uganda, Sudaan jt), Aasia ja
Kolmas punkt on kõige tähtsam, see määrabki peamiselt ära, kuivõrd riik on konstitutsiooniline. Konstitutsioonilistes reziimides on konstitutsiooni tõlgendamine mõõdukas ja mõistlik ning selle täideviimine õiglane. Paljud grupid ühiskonnas võivad välja pakkuda erinevaid võimalusi konstitutsiooni interpreteerimiseks ja rakendamiseks elus, kuid lühemas perspektiivis otsustab selle siiski võimul olev poliitiline jõud. 2. Mittekonstitutsioonilised reziimid Eristatakse autoritaarseid ja totalitaarseid reziime. Autoritaarne reziim Poliitiline võim on koondunud väikese hulga inimeste kätte, ning ülejäänud kodanikud on poliitikast tõrjutud. Inimestel ei lubata osaleda mitte mingisuguses poliitilises tegevuses, lubatud on ainult toetuse avaldamine kehtivale reziimile. Kodanikud ei tohi kritiseerida ega vaidlustada institutsioonide tööd, kuid muud eluaspektid ei ole poliitilise süsteemi kontrolli all
jms. Nad juhtisid siiski tähelepanu mitmetele Aafrika aktuaalsetele probleemidele. Jeffery Herbst on tegelenud riigipiiridega ning ta on leidnud, et 44% neist on kas lihtsalt sirgjooned või meridiaanid, mis on lihtsalt kaardile projetseeritud. Marina Ottaway vaidleb talle vastu ning ütleb, et tegu pole mitte piiride vaid riikide kunstlikkusega – kui riigid loodi, siis said nende valitsejateks mingid isikud peamiselt kokkuleppel emamaaga ning need autoritaarseid juhte hoiti lihtsalt kasulikkuse huvides võimul. Aafrika Liit asutati 2002. a mõttega luua täiesti uus organisatsioon, millel pole seost AÜOga. Asutajaliikmeid oli 53 – kõik Aafrika maad peale Maroko, küll aga Lääne-Sahara. Mitmed liikmesriigid peatavad tihti enda kuulumist organisatsiooni, tegu võib olla nt mõne kodusõjas maaga, mille valitsus ei saa liidult tunnustust.
Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Valitseja(d) ise ei pea seadustest kinni, ka seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega. 1930. aastail oli Euroopas hulk autoritaarseid reziime, ka 1934. a K. Pätsi kehtestatud "vaikiv ajastu". Iseloomustab praegu vähem arenenud maid, nt enamik SRÜ riike nagu Venemaa, Usbekistan, Kõrgõstan, Kasahstan, Tadzikistan. Totalitarism Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon
annaabi.ee 
