Referaat Auto hooldamine Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Ago Mõttus Viljandi 2013 Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle.
Autole esitatavad põhilised tehnonõuded rehvide ja amortisaatorite osas Rehvi ja velje kasutamine vastavalt tehniliselt vastavatele nõuetele rehvi markeeringule ja aastaajale. Suverehvid Talverehvid Naastrehvid Veljed Sõiduauto rehvide levinumad kiiruseindeksid on : Q(160), S(180), T(190), U(200), H(210) Punane täpp rehvil See on kergeima koha märk. Punane täpp tuleks sättida ventiili kohale. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: Kvaliteed rehvid neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga. DA Defective appearance on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täielikul valmistajapoolse garantiiga. Max 30km/h neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus
puhastama niiske lapiga, samuti võiks neid värskendada mati vinüüliga. Sõidukit kasutades on autosisu materjali vananemine ja kulumine paratamatu. Auto vananemise peatamiseks võib kasutada ka kasutada professionaalseid teenuseid. Keemiline puhastus ei ole lihtsalt auto puhastamine - see on autosalongi tõhus kaitse kõikide kahjulike keskkonna tegurite vastu. Mida enam edasi lükata puhastust, seda raskem on mustust eemaldada! Isegi regulaarne oma jõududega teostatud hooldus ei taga täielikku puhtust. Mustus sööb ennast materjali tekstuuri sisse, mis kaotab oma esialgsed omadused, tekivad teadmata päritoluga täpid, värv tuhmub, tugevnevad lõhnad. Rahva hulgas levinud salongi keemiline puhastuse asemel oleks õigem kasutada terminit salongi märgpesu. Salongi märgpesu on põhjalikeim sisepuhastuteenus. Selle teenuse käigus töödeldakse kõik pinnad. Soovitusi. Eriti heleda sisuga autodele riidekaitset nii põrandale kui ka teksiiliga istmetele.
• koristusaineid ja koristusmeetodeid; • koristustarvikute ja masinate liike, omadusi ja puhastamist; • ehitusjärgse koristustööde ja suurpuhastuse korraldamist.. Selgitab ja rakendab: • efektiivseid koristusmeetodeid ehitusjärgses koristuses, kasutuselevõtukoristuses ja suurpuhastuses; • põrandapinade süvapesu, vaha eemaldamist, aurupuhastust ja hoolduspesu; • pindade kaitsemeetodeid: vahatamine, õlitamine, tekstiilpinna kaitse, kristalliseerimine; • keskkonnasäästlikke töömetodeid ja tööohutusnõudeid. Kursuse ülesehitus: Kursus koosneb 4 põhiteemast: • Ehitusaegnejärgne koristamine, kasutuselevõtupuhastus • Koristustehnoloogia: pinnakatete töötlus ja omadused; • Suurpuhastus: erinevate objektide koristammine; • Pindade kaitsemeetodid: vahatamine, õlitamine, kristalliseerimine.
5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS........................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.................................................................................................21 ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS.......................................................................23 2 MUSTUS
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust
Paigalda ratas rummule. Õige reguleerimise korral peab rattarumm pöörlema vabalt, ilma takistuseta ja ei tohi loksuda. Reguleerimise õigsust kontrollitakse sõidukatsel rattarummu kuumenemise järgi. Kui hoida kätt rummul, siis ei tohi rumm kätt kõrvetada. Kui rumm on tuline, tuleb kroonmutrit lõdvendada 1/12 pööret ja splintida mutter eelmise avaga 90° risti olevast avast. Pidurid Hüdrauliline ajam Trummel ehk klotspidurid Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on
1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi .
Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise. Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad. Esivedrustuse muudab keerukaks asjaolu, et rattaid peab saama pöörata ja nende vastastikune asend peab olema äärmiselt täpne. Muidu ei hoia auto suunda ja rehvid kuluksid kiiresti. Esiratas pöörleb koos rummuga käänmiku tapil. Käänmik on teliku see osa, mis saab pöörata. Väikeautode käänmikud kinnituvad otse õõtsharkide külge. Mõlema õõtshargi ja käänmiku vahel on kuulliigendid, mis lisaks käänmiku pööramisele võimaldavad ka harkidel õõtsuda. Suurematel sõiduautodel ja veoautodel kasutatakse ka käänmikupoldiga telikuid. Nende iseärasus on õõtsharkide vahele paigutatud püstmik, mis ei pöördu. Suuna muutmiseks
Rf 4) pikaealised ja põrutuskindlad leiavad kasutamist töömasinatel, millel esineb tugevaid põrutusi ja suuri koormuse muutusi. Neid tähistatakse HD. 5) ehituselt pikaealise akuga sarnane, kuid plaadid on paksemad ja seega on neid ka vähem. Ei anta külmkäivitusvoolu suurust, akude käivitusomadused on 35...40% madalamad kui sarnastel käivitustüüpi pliiakudel. Kasutatakse eriti suurte koormuste tingimustes, osalt ka veojõu tarvis. Tähis S. Aku hooldus ·igapäevane hooldus Laadimise ja korrasoleku kontroll ·1x kahe nädala jooksul Aku kinnituse ja juhtmete kinnituse kontroll ·generaatori ajamirihma pingsuse kontroll Aku väline puhastamine ·aku kaanele sattunud elektrolüüt eemaldatakse nuuskpiiritus lahusesse kastetud lapiga Aku klemmide ja juhtmeotsakeste puhastamine · Oksiid, mustus ja niiskus põhjustavad aku isetühjenemist. Kaanele sattunud elektrolüüt juhib voolu nii palju, et aku tühjeneb täielikult 10...20 päevaga
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ESSEE Puitpõrand Juhendaja: Sisukord 1.Puitpõrand 2.Ettevalmistus 3.Tööriistad 4.Paigaldamine 5.Vana värvi eemaldamine 6.Kasutus- ja hooldusjuhend 6.1Kriimustuste vältimine 6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb. Kandev puitpõrand Tavaliselt naelutatakse puitpõrandad puittaladele. Laudade soovitatav paksus talasammul 400 mm on 28 mm
6 Puhastusained Olga Komleva 021MT Vinyl & Linoleum Cleaner Pehme puhastusvahend plastiklinoleum- ja vinüülpõrandatele. Puhastab efektiivselt ka kivi-, marmor- ja värvitud põrandad. Regulaarsel kasutamisel värskendab pesuvahend põranda värvi ja annab kauniläike. Loputamist vajab vaid siis kui järgneb vahatamine. Kasutamine: 1. Puhastada põrand harja või tolmuimejaga. 2. Kallata 1 kuni 2 korgitäit 8L vee kohta. 3. Kasta mopp või lapp lahusesse ning pese põrand. Sisaldab: seepi 5-15%, lõhnaaineid, säilitusaineid Pesulahus pH ca 9 7 Puhastusained Olga Komleva 021MT ORO dushikabiini puhastusvahend
15. Õli taseme kontrollimine differentsiaalis 19 16. Õli vahetamine differentsiaalis 20 17. Vedrude vahetamine 21 18. Amortide vahetamine 22 19. Pooltelgede vahetamine ja hooldus 23 20. Hooldust vajavad detailid või agregaadid 25 21. Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine 26 22. Differentsiaali hammasrataste reguleerimine 27 23. Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine 28 24
sulgumist, on rippklappidel sääre ja nookuri ning püstklappidel sääre ja tõukuri vahel paisumispilu ehk klapivahe. Külma mootori puhul on paisumispilud sisselaskmisklappidel 0,15...0,40 mm ja väljalaskeklappidel 0,20...0,45 mm. Neljataktilise mootori ühe töötsükli jooksul avaneb kumbki klapp ühe korra. Selleks peab jaotusvõll tegema tsükli jooksul ühe pöörde. Et väntvõll teeb tsüklis kaks pööret, on jaotusvõlli ajami ülekandesuhe 1:2. Kahetaktilise mootori jaotusvõll pöörleb sama sagedusega kui väntvõll. Järelikult on ülekandesuhe 1:1. Võrdses tööolukorras on rippklappidega mootori täide suurem kui püstklappidega mootoril, sest rippklappide puhul ei muuda silindrisse voolav õhk või küttesegu järsult suunda. Rippklappide kasutamine võimaldab teha põlemiskambri kompaktsema, et vähendada soojuskadusid selle seinte kaudu. See vähendab omakorda kütusekulu
mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks. Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. 26. Nukkvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump,
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materja
Kahjuks aga lisand ise ei põle ära ja põhjustab aja jooksul tahmafiltri ummistumist. Seetõttu tuleb koos uue lisandiga (80 000km läbisõitu) ka vahetada tahmafilter (filtri puhastamise tehnoloogia on väljatöötamisel). Tahmafilter KÜTUSE TASEME ANDUR KÜTUSELISANDI PIHUSTI HDI mootori kõrgrõhu pump MOOTORI KÜTUSE ARVUTI PAAK PÕHIPIHUSTUS EELPIHUSTUS ETTEANDE PUMP
kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv.
Suurpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt Puhtusaste mustus, samuti vajadusel kaitseained. Suurpuhastuse abil taastatakse ruumis soovitud puhtusaste.
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator
Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et vett aurustada) aga kui see aur kondenseerida ja eraldunud soojushulk arvutada põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse. Kütteväärtuse keskmised suurused diiselkütus 42000 kj / kg bensiin 43000 – 46000 kj / kg petroolium 43000 kj /kg TIHEDUS See on suhekütuse ühe mahu ühiku mass kg ς = m / v ( kg /m³, kg / Cm³) Kütuse erikaalu järgi liigitatakse: kerged kütused ς < 800 kg / m³ ( 0,8 < kg / m³) bensiin, petrool rasked kütused ς > 800 kg / m³ ( 0,8 > kg / m³ ) masuut jne kütuse tihedus oleneb tema temperatuurist, Temperatuuri tõstmisel tema tihedus väheneb
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid,
.................................................................................. 54 4.1.1 Ballastipump............................................................................................................ 54 4.1.2 Kuivendus-,tuletõrje- ja avari tuletõrjepupm .......................................................... 54 4.1.3 Hüdroforipump ........................................................................................................ 55 4.1.4 Sludge pump ............................................................................................................ 55 4.1.5 MDO; GO transfer pump ........................................................................................ 56 4.1.6 Pre- heating ME pump ............................................................................................ 56 4.1.7 Circulating pump warm water ................................................................................. 56 4
hobuse nahk ja karvkate, ergutada vereringet, masseerida lihaseid ja hoida nahk elastsena. Hobust peab harjama vähemalt kord päevas, soovitavalt siiski tihedamini. Eriti tähtis on harjamine enne treeninguid. Kui sadula ja valjaste alla jääb palju mustust, võib see hobuse nahka vigastada. Puhastusvahendid · Igal hobusel peavad olema isiklikud puhastusvahendid ja neid peab hoidma kuivas ning soojas kohas, et need püsiksid kuivadena. · Kummikammiga hõõrutakse nahalt mustus ja higi ümmarguste liigutustega, sellega masseerime samaaegselt lihaseid. · Pehme harjaga tehakse lõplik harjamine. · Tolmuharjaga eemaldatakse nahalt tolm ja kergem mustus. · Metallkammi kasutatakse teiste harjade puhastamiseks. · Kabjakonks on vajalik kapjade puhastamiseks. · Higikammi kasutatakse vee ja higi eemaldamiseks. · Svamm on vajalik silmade, sõõrmete ja sabaaluse puhastamiseks. · Rätikuid kasutatakse tolmu pühkimiseks ja jalgade kuivatamiseks.
3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 1. Üldnõuded 1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2
.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
30. Kas sõidupidur töötab, kui blokeerumisvastane süsteem (ABS) lakkab töötamast ja selle märgutuli põleb pidevalt? Ei. Jah. 31. Milline märk keelab sõita kiirusega alla 50 km/h? C. A. B. 4. Kus tuleb sõiduk peatada asulavälisel teel? Parempoolsel teepeenral. Vasakpoolsel sõiduteeäärel. Vasakpoolsel teepeenral. 36. Mis võib märjal sõiduteel tekitada vesiliu? Sissesõidetud rööpad sõiduteel. Kulunud rehvid. Suur kiirus. 37. Milline märk kohustab juhti andma teed jalakäijale? C. B. A. 38. Teie sõiduk оn rikke tõttu kiirteel seisma jäänud. Mida tuleb arvestada selle pukseerimisel? Pukseerimise ajal peavad mõlemal sõidukil ohutuled põlema. Kiirteed möödа tohib sõita kuni selle ärарöörаmiskоhаni mis оn sobivale töökоjаlе kõige lähemal. Kiirteelt tuleb järgmises ärарöörаmisе kohas lahkuda. 39
jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel- või industriaalõli. Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võimsus N Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n; Kus V - mootori töömaht, n pöörete arv Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöördvõrdeline nende töömahtudega. Hüdromootori poolt arendatav pöördemoment (Nm) valemiga: 1000 pVs
veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
