Eellugu Eelnevalt oli Napoleon Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhataja Mihhail Kutuzov tõmbus oma vägedega tagasi itta, jättes Viini ja selle suured laskemoonalaod prantslastele. Samas kasutas Kutuzov nn.põletatud maa taktikat ning Napoleon püüdis läheneva talve ja Austria vägede uuesti koondumise kartuses astuda võimalikult kiiresti liitlasvägedega otsustavasse lahingusse. See võimalus saabus 110-ne kilomeetri kaugusel Viinist, Austerlitzi linna juures (praegune Slavkov u Brna Tsehhis Brno lähedal), kui Napoleon suutis jätkuvalt oma vägede liikumiskiirusega liitlasi üllatada ja jõudis Austria-Venemaa ühendvägedele järele. Napoleoni strateegilistele oskustele tuli kõvasti kasuks see, et liitlasvägede juures olid nende riikide monarhid- Vene keiser Aleksander I ja Saksa-Rooma keiser Franz II (mistõttu seda lahingut nimetatakse ka Kolme keisri lahinguks), nimelt ei
mistõttu levis salakaubandus. Napoleon üritas igatepidi aga Inglismaad vallutada, aga ta ei suutnud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna ja kunas asi rahule jätta. Napoleonil oli ka mitu tulusat vallutuskäiku. Inglismaa rahule jätnud, suundus Napoleon vallutama Preisimaad, mille ta ka endale sai ja seejärel saavutas hiilgava võidu Venemaa vastu, Austerlitzi lahingus. Sellest võidust sai ta Austria Prantsuse e. Tilsiti rahulepingu. Napoleon tõestas end hea ja tugeva väejuhina. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele, ning põletasid Moskva maatasa ja sõid Moskva toidust tühjaks.
Lahing Prantsuse armee osa ja Vene armee osa vahel. Vägede juhatajaks olid Murat ja Bagration. Bagration suutis Murat'ile jätta mulje et tegemist on terve armeega ja seetõttu pakkus Murat ette vaherahu tegemist. See ka tehti ja seetõttu venis lahing pikaks. Kui Napoleon sellest teada sai, oli ta väga vihane ja sundis Murat peale tungima. Tänu sellele sai Vene armee tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita. Austerlitzi lahing Austerlitzi lahingu käik 7. September 1812 Venemaal, Borodino lähedal
Rahvastelahingus. Kõik Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsusmaa võimu alt. Edasi kandus sõjategevus Prantsusmaa territooriumile, mille tagajärjel loobus Napoleon troonist. Minu arvates oli Reini Liit edukas kuna see andis Napoleonile tugeva eelise olemaks edukas teiste alade vallutamisel. Kuid nõrgaks küljeks jääb see, et liikmesriigid polnud tugevalt kindlustatud vaid lahkusid kohe kui nägid, et Napoleon hakkab nõrgestuma. Austerlitzi lahing Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene- Austria ühendvägede vahel. Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlase ringis. Liitlasarmee ülemjuhatajaks oli ettevaatlik Vene kindral Kutuzov. Nimelt oskas Napoleon endast jätta nõrga ja abitu mulje, tegi põhjalikult lolliks Vene esindaja ning meelitas liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu
aastal 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille protektoriks sai Napoleon. Hiljem ühinesid liiduga ka teised Saksa riigid, v.a Austria ja Preisi. III Koalitsioonisõdade jätkumine (lk 85) Sõjad Prantsusmaa vastu jätkusid ka 19. sajandil. TV 74 Milline oli Napoleoni sõdade pealmine eesmärk? Levitada Revolutsiooniideid, suruda neid jõuga riikidele peale, vallutada uusi maid. Maismaal olid edukad prantsuse väed. Üks suuremaid lahinguid toimus 1805. aastal Austerlitzi all. Meresõjas olid Napoleoni vastased. 1805. aastal toimus Trafakgari merelahing, kus Inglise- Hispaania ühendlaevastik admiral Nelsoni juhtimisel purustas Prantsuse laevastiku. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teha? 1) Rahva rahulolematus võimul olijate vastu 2) Napoleoni andekus ja isiklikud ambitsioonid 3) Populaarsus sõdurite seas 4) Katoliku kirikuga suhete parandamine IV Majandussõda Inglismaa vastu (lk 86) TV 75
1803.aastal likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriik. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli al olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid juba revolutsiooni ajal alanud Prantsusmaa- vastast sõjategevust, et taastada seaduslik monarhia ja kord. 1805.aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806. aasta lõpul kuulutas ta välja majandusblokaadi. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja- ja Läänemerel, Atlandi ookeanil ning Vahemerel. Inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Blokaad oli tõesti tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele.
4) Selles nähti otsest ohtu ka teiste maade monarhiale. Senise korra kaitsmiseks otsustati sekkuda Pr.revolutsiooni sõjaga. 1799 moodustasid prantsusmaa vastu ühisrinde Austria, Türgi, Venemaa jt. Prantslased asusid kaitsele, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 19.sajandi algul oli kogu euroopa sõdades, mis nimetati ka Napoleoni sõdadeks. 1804 kuulutati Napoleon keisriks. Napoleon lõi hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste euroopa monarhidega. 1805 Austerlitzi lahing, Napoleon võitis veneaustria vägesid. Napoleon kaotas inglisehispaania laevastikule. 1806 kehtestas ta inglismaa vastu majandusliku blokaadi, mis takistas kaubavahetust inglismaa ja prantsusmaa vahel, aga inglismaa suutis sellest välja tulla, suurendas kaubavahetust kolooniatega. 1812 alustas Napoleon sõjaretke venemaale. 400 050 meest tuli üle piiri, venemaalt 300 000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vene armee, vallutada moskva ja
võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis lagunes 1905. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Pontecorvo vürsti tiitli andis Bernadotte'ile Napoleon teenete eest Austerlitzi lahingu võitmisel 2. detsembril 1805. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli Joachim Murat' 9-aastasele pojale Achille Murat'le. Jean-Baptiste Bernadotte abiellus 16. augustil 1798 Eugénie Bernhardine Désirée Claryga, kes pärast Rootsi kuningannaks saamist võttis endale eesnimeks oma nime ladinapärase vormi Desideria. Abielust sündis 1799 poeg Oskar I. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu.
organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järel üheks konsuliks tõusnud, hiljem keiser, valitses aastani 1815 ja teostas tugevat vallutuspoliitikat. NELSON mere admiral, kelle juhtimisel võideti Trafalgari merelahing. ALEKSANDER I Venemaa tsaar, kes sai kaotuse osaliseks 1805. aasta Austerlitzi lahingus. KUTZOV Borodino lahingus vene väejuht, kaotus Moskva eel. DE TOLLEY eesti balti sakslane vene väejuht. WELLINGTON inglaste väejuht, kes juhtis sõjaväge prantslastevastu FICHTE Astus välja avalikult Saksamaa uuenemise eest, filosoof. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, mõistis hukka absolutistliku monarhia ja vägivalla. KOTZEBUE eesti balti sakslane, kes tapeti sidemete tõttu vene tsaariga, mis sai ka ajendiks
Napoleoni vallutatud aladel tehti nii muutuseid võimus, kui ka ühiskonnas. Võimus kehtestati sellised muutused nagu: absolutismi lõpp, kuulutati välja rahvuste iseseisvus, riigivõim ja kohtuasutused tuginesid Prantsusmaa mudelile. Ühiskonnas kehtestati sellised muutused nagu: ühiskondlik võrdsus, aadlike eesõigused kaotati, vabadus, võeti vastu "Tsiviilkoodeks" ja "Kodanike ja õiguste deklaratsioon". Napoleon oli väga edukas ja purustas Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris alistasid prantslased Preisimaa. Ta ei võitnud ainult 1805. aasta oktoobris toimunud meresõda ning Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Trafalgari lahingus Prantsuse laevastiku. Samuti tabas tema armed häving 1812. aastal Venemaal. Ning hiljem purustati ta ka Waterloo lahingus. Peale seda, kui Napoleon oli saadetud asumisele Elba saarele nägi ta uut võimalust enda ajoks. Ta tahtis sõlmida teiste Eoroopa riikidega rahu, kuid sellega ei nõustutud
EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser q Prantsusmaa väepealik
Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale. 1796-1797 saavutas Itaalias võidu ja sai vabariikliku kindrali kuulsuse. 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. oli ta Prantsusmaa valitseja, sõlmis rahu Austria ja Inglismaaga. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustega suurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult
mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond.
Ta abiellus 1796 aastal kuid abielu jäi lastetuks ning ta lahutas 1810.aastal. Samal aastal abiellus ta uuesti. Abielust sündis poeg Napoleon II kes oli lühikest aega Prantsusmaa keiser. Tal oli ka kaks abieluvälist last. NAPOLEON I Napoleoni sõjad Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. . 1805. aasta sügisel vallutas ta Viini jt. Austria alad. Varsti saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle. Waterloo lahing Napoleoni vägedel oli ü´lekaal nii meeste kui relvastuse, eelkõige suurtükkide osas, kuid siiski võidsid selle lahingu inglased. Sõja kaotus tähendas Napoleoni jaoks keisritroonist ilmajäämist-prantslastel polnud enam mingit lootust kogu Euroopat valitseda. Napoleoni surm Suri 51-aastasena. Surmatunnistusel mainiti maovähki, aga tal ei
nagu Marengo, Ulm, Austerlitz (mida keiser ise nimetas oma väejuhibiograafia päikeseks), Jena-Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures 8. Eelnevalt oli Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhata Mihhail Kutuzov tõmbus nüüd oma vägedega itta tagasi. Sellega jättis ta kõik sealsed laskemoonalaod vaenlasele. Napoleon soovis kiirelt pidada maha suure sõja kuna ta kartis, et varsti austerlaste väed koonduvad taas. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et 8 http://et
Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon valitses Prantsusmaad18. mai 1804 - 11. aprill 1814(( &0000000000000009000000 9 years, &0000000000000328000000 328 day9 aastat, 328 päeva)20 March 1815 22 June 1815 (94 days) 20. märts 1815 - 22. juuni 1815 (94 päeva). Reini Liit oli moodustatud väikestest saksa riikidest , Prantsuse Esimese Keisririigi protektoraat. See moodustati Napoleon I poolt alguses 16 Püha Rooma Riigi osastisriigist pärast seda, kui ta alistas Austerlitzi lahingus Austria ja Venemaa. Pressburgi rahu viis tegelikult Reini Liidu loomiseni. Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja pidid osalema vallutussõdades.Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks. Prantsusmaa peamiseks vastaseks sai Inglismaa, kellega
revolutsioonihõngu ning ühinesid korduvalt tema hävitamiseks. Ikka ja jälle oli Napoleon neist peajagu üle. Kuid mitte tema isiksus ei tõmmanud Prantsusmaad sõtta teiste suurriikidega. Jõuline kaalukauss oli kaldunud liialt revolutsionäärse Prantsusmaa kasuks. Sellist uuenduslikkust ei võinud traditsioonilised jõud endale lubada. Üks kõige hiilgavamaid hetki selles peadpööritavas tähelennus oli Austerlitzi lahing, mis toimus 1805. aasta 2. detsembril, Napoleoni kroonimise esimesel aastapäeval. See kolossaalne kokkupõrge leidis aset toonases Austrias, tänases Tsehhis, Brünni ehk Brno lähedal. Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlast. Liitlasarmee ülemjuhatajaks oli ettevaatlik Vene kindral Kutuzov, keda pidevalt segasid kaks keisrit Aleksander I ja Franz II
sai Napoleoni väed lüüa , aga siis pöördus Seaduslik Kogu rahva poole üleskutsega ,,Isamaa on hädaohus". Tänu sellele kogunes rahvas kokku ja nad võitsid. Prantsusmaa vastu tehti koalitsioone , kuid need ei aidanud Napoleoni väed võitsid ikkagi. Prantsusmaa peavastaseks oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa kellega liitusid teised. Kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. Aasta detsebris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. Aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Napoleoni tabas ebaõnn üksnes meresõjas. 1805. Aasta oktoobris häviats inglise-Hispaania ühendlaevastik inglise-Hispaania ühendlaevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel Trafalgarimerelahingus Prantsuse laevastiku. 1815. Aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud sada päeva. Napoleon loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha helena saarele
loomulikult tuleb kasuks lahinguväljal, kuid mitte pereelus. Napoleon Bonaparte oliinimesena väga otsustusvõimeline. Selle, mida ta pähe võttis tegi ta ka ära. Napoleon oli vaid150 cm pikk ning füüsiliselt üsnagi vastupidav. Selle ehedaks näiteks võib tuua selle, et kui tasoovis end mürgitada sellise koguse mürgiga, mis murraks maha kolm meest, siis see mürk eimõjunud talle. Pärast võidukaidsõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud(Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu.
1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal:
Keisririigi ajal jätkusid pidevad sõjad, mis olid alanud juba revolutsioni päevil. Neid nimetatakse ka Napoleoni sõdadeks. Riikide koalitsioonid tekkisid ja lagunesid. Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. 1805. aasta sügisel vallutas Napoleon Viini jt. Austria alad. Tagasilöögiks sõjas Inglismaaga oli Prantsusmaa kaotus Trafalgari merelahingus 1805. aastal. 1805. aasta 2.detsembril saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene tsaar AleksanderI ja Austria keiser Franz II, nimetatakse seda lahingut ka Kolmekeisrilahinguks). 1806. Aasta jooksul purustas Napoleon Preisimaa, jõudis Berliini ja sai suure sõjasaagi. 4 1806. aastal kuulutas Inglismaa välja kontinentaalblokaadi, st. ta keelas Mandri-Euroopa
Keisririigi ajal jätkusid pidevad sõjad, mis olid alanud juba revolutsioni päevil. Neid nimetatakse ka Napoleoni sõdadeks. Riikide koalitsioonid tekkisid ja lagunesid. Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. 1805. aasta sügisel vallutas Napoleon Viini jt. Austria alad. Tagasilöögiks sõjas Inglismaaga oli Prantsusmaa kaotus Trafalgari merelahingus 1805. aastal. 1805. aasta 2.detsembril saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene tsaar AleksanderI ja Austria keiser Franz II, nimetatakse seda lahingut ka Kolmekeisrilahinguks). 1806. Aasta jooksul purustas Napoleon Preisimaa, jõudis Berliini ja sai suure sõjasaagi. 4 1806. aastal kuulutas Inglismaa välja kontinentaalblokaadi, st
1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, sest viimased olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ühes sellega ei olnud nad vana korra taastamise poolt. Napoleoni loodud riik oli sõjalisbürokraatlik diktatuuririik. Keiser : Sellele järgnes enda kroonimisprotsess Prantsusmaa keisriks 1804. aastal ning rohked vallutused Euroopas: Austria ja vene armee purustamine Ulmi ja Austerlitzi lahingus (1805); kaotus 1805. aastal Trafalgari lahingus Inglismaaga võideldi seejärel majanduslike vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807); Hispaania sõjakäik (18081809); veelkordne Austria armee purustamine AspernEsslingi ja Wagrami lahingus(1909); Venemaa sõjakäik ja Borodino lahing (1812); sõjakäik Saksimaale, toimusid
prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni koodeks”: - eraomanduse puutumatus, - ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba, - kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim. • Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes: 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad: Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa
(lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla võibolla Ajaloosündmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse väikse algustähega, välja arvatud nendes sisalduvad muud nimed näiteks antiikaeg, augustiputs, dekabristide ülestõus, iseseisvuse taastamine, juuniküüditamine, jätkusõda, külm sõda, laulev revolutsioon, märtsipommitamine, oranz revolutsioon, pronksiöö, rahvusliku liikumise aeg, reformatsioon, suvesõda, vabadussõda, vaikiv ajastu, valgustusajastu, varauusaeg; Austerlitzi lahing, Balti riikide iseseisvumine, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda, Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks
Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad. Peamised ümberkorraldused ja muudatused olid nendel aladel pärisorjuse kaotamine, aadlike eesõiguste kaotamine, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused, kõik inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Napoleon saatis tema sõjakäikudel nii ünn kui ka ebaõnn. 1805.a detsembris purustasid Napoleoni väed Austerlitzi lahingus Austria-Vene väed ja 1806. a oktoobris purustasid tema väed Preisimaa. Kuid 1805. a oktoobris toimunud Trafalgari merelahingus hävitasid Inglismaa-Hispaania väed Prantsuse laevastiku, merelahingutes ei saatnud Napoleon üldse edu. Peale Preisimaa purustamist 1806. a algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. a Napoleoni hiilgava võiduga. Nende vahel sõlmiti lõpuks Tilsiti rahu; kuid
Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799.aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustegasuurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809. aastast Jumala armust ja
juuli 1793-tapeti üks populaarsemaid jakobiinide juhte Jean Paul Marati juuli 1794- hukutati jakobiinide diktaduur 1795-uue põhiseaduse vastuvõtmine Rahvuskonventi poolt 9.nov 1799- napoleoni väed hõivasid seadusandliku korpuse hoone 1802- napoleon valiti eluaegseks konsuliks 1804- napoleon kuulutas end prantsuse imperaatoriks, võeti vastu napoleoni tsiviilkoodeks, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. 1805-purustas napoleon austria-vene ühendväed Austerlitzi lahingus, napoleoni häving trafalgari merelahingus Inglise-hispaania ühendlaevastiku vastu 1806- napoleon kuulutas välja majandusblokaadi, prantslased põrmustasid Preisimaa 1807- algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807 napoleoni võiduga, sõlmiti Tilsti rahu 1810- napoleon abiellus Austria keisri tütre Maria-Luisega, 1810 aastaks sõltus enamik euroopa riike Prantsusmaast 24.juuni 1812- napoleoni väed alustasid sõjakäiku venemaale 7.sept
Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tolstoid huvitab inimeste vaimne ärkamine, kõlbelisel teel(jõuab tõdemuseni,et ainus õigekoht ausale inimesele ,venemaal , on vangla) ,,sõda ja rahu"- napoleoni sõjakäigud venemaale, üle 500 tegelase,armastus ja sõda .austerlitzi lahingus saab peategelane viga,napoleon oli egoistlik väejuht,kutuzovile oli oluline rahva saatus.kolm kõrgaadlikihti. Polkonski läheb sõtta,et ennast leida ja teha karjääri.natasa äratab ta uuesti ellu. ,,anna karenina" Dostojevski Looming: Jutustus ,,vaesed inimesed"-näitab peterburi väikese ametniku armetut elu., sotsiaalne ebavvõrdsus hävitab inimeses oleva headuse,siiani polnud psüühikast nii süvitsi kirjutatud.
purustasid Prantsuse väed võitluses II koalitsiooni ( Suurbritannia, Venemaa, Austria, Napoli kuningriik jt.) vastu Marengo lahingus 14.juuli 1800 Austria armee. Tagajärjeks oli koalitsiooni lagunemine ning Luneville'i ja Amiens'i rahulepingu sõlmimine. 1805 organiseeris Suurbritannia III Prantsusmaa-vastase koalitsiooni (Suurbritannia, Venemaa, Austria , Rootsi ). Napoleon I saavutas 1805 võidu austerlaste üle Ulmi ning Vene ja Austria armee üle Austerlitzi lahingus 2. detsembril 1805 ja sundis Austriat Pressburgi rahuga 3 loovutama alasid Itaalias, Lääne-ja Lõuna-Saksamaal. Võiduga Trafalgari merelahingus 21. oktoobril 1805 Prantsuse ja Hispaania ühendatus laevastiku üle säilitas Suurbritannia ülekaalu merel.1806 okupeerisid Prantsuse väed Napoli kuningriigi mandriosa, 12.juulil 1806 logi Lääne-ja Lõuna-Saksa riikidest Prantsuse kaitse all olev Reini Liit, 6. augustil 1806 lakkas
Napoleon väljus hiilgava võitjana. Venemaa palus rahu. Sama aasta suvel kohtusid kahe riigi keisrid Tilsitis ning sõlmisid rahulepingu. Napoleon arvas ekslikult, et oli saavutanud oma ammuse eesmärgi-püsiva liidu Venemaaga. Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist saavutas Prantsuse impeerium oma võimsuse tipu. Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine, kuigi maailma ümberjagamine oli meeltmööda mõlemale. Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi all lüüasaamist. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa oli rikkunud kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine pidi paratamatult viima sõjani, seda mõistsid mõlemad pooled. 1812. aastal alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, kus ta eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. 7. septembril toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei
............................................. 1806 1)................................................................... 2) .............................................................. 1807 - ...................................................................... 1821 - ......................................................... 5. Sõjad Lahing Daatu Osapooled Tulemus m Austerlitzi lahing 1805 Prantsusmaa Prantsusmaa saavutas edu. Austria sõlmis Austria-Venemaa Prantsusmaaga rahu. Venemaa sõdis edasi. Trafalgari lahing 1805 Prantsusmaa Prantsuse laevastik sai lüüa. Ebaõnnestus Inglise-Hispaania Napoleoni plaan vallutada Inglismaa.
taastajana, kuid tema ajal hakati Läänemereprovintsidest ka nekruteid võtma. Tal oli 2 korda abielus, ning oli 4 poega. Aleksander I Aleksander I(23. dets. 1777 1. dets 1825),oli Paul I ja tema 1. abikaasa poeg. Valitses aastatel 18011825. Keisrina tegi ta mõõdukaid reforme, näiteks kehtestas Salajase komitee ning Eesti ja Liivimaal uued talurahvaseadused. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.Võitles ka Napoleoniga aastal 1805 Austerlitzi lahingus.Pidas sõdu Iraani, Türgi ja Rootsiga. Abiellus Jelizaveta Aleksejevna, lapsi neil polnud. Nikolai I Click to edit Master text styles Nikolai I (6. juuli 179618. veb 1855), Second level Valitses aastal 18251855. Ta oli Third level Paul I ja tema 2. naise poeg ning
· Sisepiirangute kaotamine ja üleminek vabaturumajandusele · Loodi Keskpank ja kehtestati kaitsetollid d) Sõjavägi ja vallutussõjad: · Peamiselt talupoegadest elukutseliste sõjavägi, kes unistasid sõjasaagist, karjäärist ja seiklustest. · Euroopa valitsejad pidasid Napoleoni usurpaatoriks isehakanud valitsejaks jätkates revolutsiooniaegseid Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. · 1805 Austerlitzi lahing Napoleon purustas Austria-Vene ühendväe. · 1805 Trafalgari merelahing inglased (Horatio Nelson) purustasid Prantsusmaa laevastiku. · 1806 kontinentaalblokaad majanduslik sõda Inglismaaga, millega Prantsusmaa keelas sõltlasriikidel kauplemise Inglismaaga. · 1806 purustati Preisi väed · 1807 Vene vägede purustamine Ida-Preisimaal · 1807 Tilsiti rahu Venemaa ja Prantsusmaa jagasid mõjusfäärid Euroopas
elanikkond mõistis Barclay hukka ja pidas teda argpüksiks. Barclay oli sunnitud oma alamate ja tsaari käsul Napoleoniga võitlema Smolenskis 17-18. augustil 1812. aastal. Napoleon sundis Barclayd taganema, sest ta oli ohustamas Barclay ainsat põgenemisteed. Pärast püha linna Smolenski kaotust, protestikisa ohvitseride ja elanike poolt kasvas selle punktini, kus tsaar ei saanud seda enam vältida. Ta määras Kutuzovi, kes oli kannatanud kaotuse all Napoleoni vägedelt Austerlitzi all, Venemaa sõjaväe ülemjuhatajaks. Barclay jäi ühe väeosa kindraliks. Barclay juhtis sõjaväe paremat rünnakutiiba Borodino lahingus 7. septembril 1812. aastal koos suure vaprusega ja ta andis Filis nõu Kutuzovile kuidas vaenlane Moskvast minema saada. Tema haigus andis sellel ajal tunda ja ta oli sunnitud varsti sõjaväest lahkuma. Pärast Napoleoni välja ajamist Venemaalt, Barclay edukas taktika tegi temast romantilise kangelase. Teda hukka
Touloni tagasivallutamisel rojalistide käest. Järgnesid Itaalia-sõjakäik, Egiptuse- sõjakäik ja seejärel võimuhaaramine (1799). Napoleonist sai Prantsusmaa diktaator. 1804. aastal kuulutas ta ennast keisriks. Euroopa vanad dünastiad vihkasid teda kui tõusikut, samuti temaga visalt kaasnevat revolutsioonihõngu, ning ühinesid korduvalt tema hävitamiseks. Ikka ja jälle lõi Napoleon nad puruks. Üks kõige hiilgavamaid hetki selles peadpööritavas tähelennus oli Austerlitzi lahing, mis toimus 1805. aastal. Enne tema purustamist jõudis Napoleon rajada seninägematu impeeriumi palju suurema kui Karl Suure oma , mis sirutus Läänemerest Atlandi ookeanini ja Vahemerest Põhjamereni. Kuid seegi kadus varsti, nagu Aleksander Suure oma. Mida positiivset ja negatiivset andis Napoleon Euroopale Ta on andnud palju positiivset Euroopale, kuid siiski kõige rohkem Prantsusmaale ja Saksamaale. Tänu 1799
Tema armee oli võidukas tänu keisri väejuhi talendile ja tema kuulsusrikaste marssalite plejaadile. Napoleon saavutas oma kuulsamad võidud lahingutes nagu Marengo, Ulm, Jena- Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga. Ta viis oma väed eemale olulistest lahingukohadest, et näidata nagu ta põgeneks. Liitlastele näis nagu paneks Napoleon suuremat rõhku vasakule tiivale. Vene
korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Prantsusmaaga seotud, sest need riigid olid , kas Prantsuse liitlased, sõltlased või kuulusid Prantsuse keisririiki. Oli ka riike , mis olid Prantsusmaa vasallriigid. Napoleon oli loonud nii Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas. 4
vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema ülendamiseni brigaadikindraliks 24 aasta vanuselt. • 1795 surus maha rojalistide ülestõusu direktooriumi vastu. • 1802 Itaalia-kampaania • 1798 Egiptuse sõjakäik • 1799 Pariisi komandant, I konsul • 1800 võit Austria vägede üle • 1805 Trafalgari ja Austerlitzi lahingud . Napoleoni ümberkorraldused • 1799, riigipöörde järel, I konsul. Mingi osa revolutsiooni saavutustest säilib. • Tegelik võim koondub Napoleoni kätte • Napoleon hakkab teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. • Koostati mitmeid seaduste kogusid, 1804 Tsiviilkoodeks ,millel oli suur mõju Euroopa õigusajaloole. Eraomandi puutumatus, kirik lahutatakse riigist. • Taastab monarhia 1804.
koalitsioonisõda: *1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid. *1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a
3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802.a eluaegseks konsuliks>1802 sai keisriks · Napoleoni vastu sõlmisid liidu Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria 1) 1805.a Trafalgari merelahing (prantslased saavad peksa) 2) 1805.a dets. Austerlitzi lahing e. Kolme keisri lahing, vastase hävit 3) 1806.a Inglismaa vastu kehtestab N kontinentaalblokaadi 4) 1811.a hakkas N ettevalmistama nn. Suurt armeed>Borodino lahing>Moskva vallutamine>prantslaste taganemine · Vene ja Preisiväed jälitavad prantslasi>1814.a Pariisi langemine ja Viini kongress 1) 1813.a okt Leipzigi lähedal Rahvaste lahing>N esimene kaotus reetmise tõttu · 1815
manööverdades oma vägedega kiiresti ja rakendades lahinguis uudseid taktikalisi võtteid. Ja tema sõjavägi oli väga suur, sest Robespierre oli kehtestanud värbamissüsteemi, mille kohaselt kõik täiskasvanud mehed olid sõjaväekohuslased. Armees oli 1799. aastal 750 000 sõdurit ning aastail 1803-1815 liitus sellega veel 2 miljonit meest. Seda suurt jõudu püüdis Napoleon ära kasutada Euroopa vallutamisel. Napoleoni sõjad Napoleon võitis 1805. aastal Austerlitzi all Austria ja Vene väed, 1806. aastal Jena juures Preisi väed ning 1807. aastal Friedlandi lahingus uuesti venelasi. Napoleon rajas uusi riike ja aitas seal võimule oma sugulased. Samuti lõi ta üle-euroopalisi seadusi ja võimuorganeid, mida nimetati kontinentaalsüseemiks. 1805. aastal saavutas Suurbrirannia Prantsusmaa üle võidu suures Trafalgari merelahingus. Briti admiral Horatio Nelson (1758-1805) sai lahingus surma, aga tema võit päästis Suurbritannia invasiooniohust. 1808
Prantsusmaa keiser 1799-1815. Viis läbi mitmeid ümberkorraldusi konsulaat-riigivälisesindus, mis kaitseb välisriigis selle riigi kodanike õigusi trikoloor-kolmevärviline lipp marseljees-Prantsuse riigihümn, revolutisooniliste sõdade tunnuslaul Maria-Luise-Austria keisri tütar, Napoleoni teine abikaasa konkordaat-Napoleoni ja Rooma paavsti leping, mille alusel kuulutati katoliiklus prantlsate usuks usurpaator-ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja kolme keisri lahing-Austerlitzi lahing 1805. Franz II, Aleksander I, Napoleon Venemaa kaotus rahvastelahing-1813 Leipzigi all toimunud sõda koalitsiooni ja Prantsusmaa vahel, kus kaotajaks osutus Napoleon.Reini jõest idapoolsed alad kaotati sada päeva-Kui Napoleon saadeti asumisele Elba saarele, põgenes ta sealt tagasi Pariisi ning väeosad tulid temale üle, ta valitses veel 100 päeva. vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse
(lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa)
rahva esinduse õiguste kärpimine, suur roll politseil, lasi koostada mitu seaduste kogu ,, Tsiviilkoodeks ,, inimeste võrdsus seaduse ees eraomandi puutumatus, kiriku lahutamine riigist. · 1804 lasi end kroonida keisriks. Napoleoni sõjad · Napoleini eesmärgiks oli allutada Euroopa ja rajada maailmaimpeerium · Okoobris 1805 kaotati trafalgari merelahing brittidele · Austria ja Vene armee purustamine Austerlitzi lahingus · Jätjest allutati Lääne-Saksamaa riigid, Preisimaa, sõlmiti rahu Vene keisriga. Prantsusmaa sõltlased ka Hispaania, Sveits, Itaalia väikeriigid, Poola. Kontinentaalblokaad · Prantsusmaa ja tema liitlased ei kaubelnud enam Suurbritanniaga. · Blokaad ei olnud edukas, kuna hinnad tõusid 300% Sõda Venemaa vastu · Napoleon astus vastu Venemaale. Alustas 1812 aasta juunis sõjakäiku.
Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes aga ei saanud kunagi valitsejaks vaid suri 1832. aastal tuberkuloosi. Napoleoni eesmärgiks oli vallutada kogu Euroopa ja teha sellest turg prantsuse kaupade jaoks. Samuti soovis ta teha administratiivseid ümberkorraldusi ja kehtestada laiemalt oma koodeksit. Oma esimesel sõjakäigul Prantsusmaa valitsejana purustas ta austerlased Marengo all (1800). 1805-1807 aastani jagas ta Euroopa suurvõimudele hirmsaid hoope: võit austerlaste üle Austerlitzi lahingus (1805), võit preislaste üle Jena all (1806), võit venelaste üle Friedlandis (1807) jt. Ometi ei suutnud ta lüüa inglasi, kes võitsid 1805. aastal Trafalgari merelahingu admiral Nelsoni juhtimisel. 1809. aastaks hõlmas Napoleoni impeerium enamikku Lääne- Euroopast. Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi, keelates teistel Euroopa riikidel inglise kaupu sisse vedada. See nn. kontinentaalblokaad oli küllalt
sõjaliselt toetama vallutussõdades ning milles Napoleon nägi vastukaalu Austriale ja Preisimaale. Kuna Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, lakkas see eksisteerimast ning selle senisele keisrile Frantz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Euroopa valitsejad, kes ei tunnustanud Napoleon I võimu, jätkasid võitlust seadusliku monarhia ja vana korra taastamiseks. Napoleoni väed purustasid 1805 Austerlitzi lahingus Austria- Venemaa ühendväe ning 1806 a. Jena ja Auerstedti lahingutes Preisimaa armeed. Edu ei suutnud Prantsusmaa saavutada, vaid merelahingutes. 1805 aasta Trafalgari merelahingus said prantslased hävitavalt lüüa admiral Nelsoni poolt juhitud Inglise-Hispaania ühendlaevastikult. See tugevdas oluliselt inglaste ülemvõimu maailmameredel ning ühtlasi luhtus ka Napoleoni Inglismaa vallutamise plaan.
koalitsioonisõda: *1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid. *1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a
Sealt saavutas Napoleon I kindla võidu. Võiduvõti oli prantslaste väga kiire tegutsemine, et isegi venelased ei suutnud reageerida. Teine suurlahing toimus aga Inglismaaga. See lahing oli teistest väga erinev, kuna see toimus merel. Napoleon I sai selles lahingus täielikult lüüa. Admiral Horatio Nelson hävitas terve Prantsusmaa ja Hispaania laevastiku, tõkestades Napoleoni väe võimaliku Inglismaale tungimise. Kolmas lahing oli nimega Austerlitzi lahing 2.12.1805. See lahing on oma kuulsuse saanud kui Kolmekeisrilahing. Selles lahingus said kokku Vene keiser Aleksander I, Prantsusmaa keiser Napoleon I ja Austria keiser Franz II. Lahingu tegevus toimus väga lühikest aega, ligilähedale 9 tundi. Prantslastele tuli sellest lahingust suurim võit, mida Napoleon saavutanud oli. Kindel võit tuli suurest arvulisest vähemusest. Selle lahingu tulemusena lakkas olemast SRPR ehk Saksarahvusepüharooma. Võimsusetipp
seas populaarne? Milliseid muutusi korraldas Napoleon Prantsusmaal pärast võimuletulekut? N. Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Kes surus maha rojalistide mässukatse. 37. Mis olid Napoleoni sõjad? Millal need toimusid? Kelle vahel? Nimeta olulisimaid lahinguid! Napoleon I poolt peetud sõjalised kampaaniad, aastatel 1793-1814, mis peeti Põhja Aafrika ja Euroopa ja Prantsusmaa vahel. Olulisemad lahingud olid Waterloo lahing, Auterlitzi lahing 38. Mis oli Austerlitzi lahing? Kelle vahel see toimus? Kes selle võitis? Toimus Prantsuse ja Vene Austria vägede vahel, mille viimane kaotas. 40. Mis oli Leipzigi lahing? Kelle vahel see toimus? Miks oli see oluline? Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi ja Prantsusmaa vaheline sõda, mille tagajärjel Napoleoni vallutatud alad vabanesid. 41. Miks oli Napoleon 1814. Aastal sunnitud troonist loobuma? Mida temaga seejärel tehti? Kes seejärel Prantsusmaal võimule sai?
annaabi.ee 
