Metallid argielus (0)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Elavhõbeda ajalugu

frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Oksüdatsiooniaste I, II. Elavhõbe tahkub temperatuuril ­38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda

Keemia

12

doc

Referaat metallid

Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2)

Keemia

35

ppt

METALLID

METALLID ÕPPEMATERJAL 9. KLASSILE KOOSTAJA: KÜLLI PÄRTELSON © Külli Pärtelson, 2001  SISUKORD 1. METALLID ARGIELUS 2. ÜLDOMADUSED 3. AATOMI EHITUSE ERIPÄRA 4. KEEMILISED OMADUSED 5. KOKKUVÕTE  I. METALLID ARGIELUS IGAPÄEVAELUS HEADE OMADUSTE ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT  ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD  RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD

Keemia

14

odt

Elavhõbe

Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus ­ 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine

Keemia

10

doc

Iseseisev töö keemias - Anorgaaniline keemia

Värvus: enamik metalle on hõbevalged ja terashallid. Teistsuguse värvusega on kuld(kollane) ja vask(punane). Plastilisus: enamik metalle on plastilised: välisjõudude mõjul võib muuta nende kuju ja see kuju säilib ka pärast jõu mõju lakkamist. Plastilisuse tõttu saab neid sepistada, valtsida õhukesteks lehtedeks ja tõmmata traadiks. Elektri-ja soojusjuhtivus: suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-ja soojusjuhid. Kõvadus: metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem metall on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid kaalium ja naatrium on niivõrd pehmed, et neid saab noaga lõigata. Tihedus: enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle( Li, Na, K). Sulamistemperatuur: kõik metallid peale elavhõbeda on tavatingimustes tahked. Elavhõbeda sulamistemperatuur on -38,9°C, kõige kõrgema sulamistemperatuuriga metallil volframil aga 3410°C.

Keemia

32

docx

Materjaliõpetus

elektromotoorsed jõud, soojusjuh- tivustegur, mehaaniline tugevus ja suhteline pikene- mine tõmbel. Kuna elektrijuhte käsutatakse enamikel juhtudel traadi kujul, siis käsutatakse eritakistuse ühikuks ka ühe meetri pikkuse ja ühe ruutmilli-meetrilise läbilõikega traadi takistust 1 Ωmm2/m = 1*10 -6 Ωm. JUHTMEMATERJALID Juhtmematerjalide hulka kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, teatud erijuhtudel elektroonikas ka parim elektrijuht hõbe ja kuld. Suurema eritakistusega metallid leiavad kasutamist nagu. teras õhuliinijuhtmete ja kaablite mehaaniliseks tugevdamiseks, volfram - lampide hõõgniitideks kõrge sulamistemperatuuri tõttu jne. Põhilised andmed juhtmematerjalide kohta on toodud tabelis 5. Tabel 5. Juhtmematerjalide põhiandmed. Materjal Eritakistus Takistuse Tihedus Sulamistem- temperatuuril temper.tegur peratuur °C

Masinaelemendid

15

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

2. keskmised ­ H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad ­ H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised ­ HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised ­ H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed ­ H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed ­ HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5

Keemia

23

doc

Keemia konspekt

tekkeks. Hapniku oksudatsiooni aaste on alati ­ll, vesiniku oks aste on l. Metallide oks aste on võrdne iooni laengu või rühma numbriga. Liht ained oskutatsiooni aste on 0. Liitainel oks astmete summa on 0. H2l S0O4ll Oksudeeria: aine mis liidab elektrone. Tähtsamad oksudeerijad on hapnik, halogeenid (Cl, Br, I, f) Halogeenid, lämmastik hape, väävel hape. Redutseeriaks nimetatakse ainet, mis loovutab elektrone, tähtsamateks on H2, metallid, CO Kordamine kontroll tööks 1. Määra kõikide elementide oks aste 2. Kui palju on antud aatomis, prootoneid, neotroneid ja elektrone, elektron kihte, viimase elektron kihi elektrone, koosta elekton skeem. 3. Tähtsamad oskudeeriad ja redutseeriad. Reaktsiooni võrrandid Reaktsioonide kiirust mõjutavad tegurid. Keemilised reaktsoonid võivad kulgeda erineva kiirusega. Tinglikul võib olla reaktsioone

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)