Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aukude süvistamine ja avardamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
avardi, süvistamiseks, avardamiseks, pinnakaredus, süvistamine, avardamine, poltide, peade, saavutatakse, ettenihe, avardamisel, puurimisel, lõikekiirus, kiirlõiketerasest, juhtpinnad2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras.
töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud. Raskesti juurdepääsetavate kohtade hõõritsemisel kasutatakse pikendusvardaid .Kui hõõritsemist pole võimalik teostada eelnevate siiretega ühest ja samast ülesseadest, tuleb hõõrits seada tööpinki ujuvalt. Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub pinnakaredus, mida väiksema läbimõõduga ava, seda väiksem on ettenihe. Lähtudes eelöeldust võib ettenihe hõõritsemisel olla piires 0,5...4 mm/p. Lõike-kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min.
Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt-kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 6.Avardid. Nende eriliigid ja kasutamise valdkond. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Avardil puudub tipp, seega on ta kasutatav ainult olemasolevate avade töötlemiseks. 1)Avardid on tavaliselt kolme-, harvemini neljahambalised, mis võimaldab sama ettenihke puhul hambale suuremat ettenihet pöördele ja suurendada töötlemise tootlikkust. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga
Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt;
ja puhastöötlemiseks aga BK6. Teraste ja teiste plastsete metallide kiirtöötlemisel kasutatakse kermisplaate, mis sisaldavad volframit, titaani ja koobaltit (TK grupp). Näiteks mark T15K10 (sisaldab 10 % koobaltit, 5% titaankarbiidi ja 85 % volframkarbiidi) sobib koorimiseks ja juhuks, kui lõikeprotsess on katkendlik, mark T15K6 aga poolpuhas ja puhastöötlemiseks. Lõikereziimi mõiste treimisel. Lõikereziimi elemendid treimisel on lõikesügavus, ettenihe ja lõikekiirus. Lõikesügavus t on tööriista ühe läbimi jooksul maha lõigatud kihi paksus, mida mõõdetakse millimeetrites töödeldud pinna ristsuunas. Välistreimisel on lõikesügavus töödeldava pinna läbimõõdu D ja töödeldud pinna läbimõõdu d poolvahe: t = D d / 2 . Sisetreimisel on lõikesügavus töödeldud ja töötlemata ava läbimõõdu poolvahe. Otstreimisel võetakse lõikesügavuseks lõigatud kihi
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/
5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub
Freesimise lõikereziimi elemendid. Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt. Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min. Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min. Freesimisel eristatakse järgmisi ettenihkeid: ettenihe freesi hamba kohta, ettenihe freesi pöörde kohta ja ettenihe minutis. Suuna järgi eristatakse piki -, risti - ja püstettenihet. Ettenihe hamba kohta (mm / hambale) - töölaua (koos töödeldava toorikuga ) või freesi edasinihkumine mm aja jooksul, mil frees pöördub ühe hamba võrra. Ettenihe freesi pöörde kohta ( mm/ p ) - töölaua (koos töödeldava toorikuga) või freesi edasinihkumine mm freesi ühe täispöörde ajal.
vibratsioonile. Kui on vaja saavutada ilma kraadita detail tuleks kasutada nurga all asetsevat lõikeserva. Teistel juhtudel annab 0⁰ lõikeserv parema tulemuse 6 ning on efektiivsem. Väiksem nurga raadius tekitab väiksema kraadi ja on parem laastu eraldumine madalatel lõikekiirustel. Suurem nurga raadius nõuab suuremat ettenihe ja tagab pikem tööriista eluiga. Kraat tekib alati kasutades 0⁰lõikeservaga plaati. Teraga ei tohi liikuda üle detaili telje. Sisetreimisel o Mida suurem tööriista läbimõõt seda parem tulemus, kuid võib tekkida probleeme laastu eemaldamisega. Tooriku paindumine o Mida kaugemal pakkidest soont töödeldakse, seda suurema paindemoment tekib. Tekib oht vibratsioonile. Laast
poleerimine. 50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade
geomeetrilised töödeldavad tooriku ja eralduva laastu kuju. 1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju,
profiilidega võrreldes? Saab toota kõrgendatud tugevusomadustega ja õhukese seinaga õõnestoodete saamiseks, tooted mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur ( õhendusega sügavtõmbamine). 7. Milliseid tooteid (profiile) saab toota ekstrudeerimise teel? Varbmaterjalid, torud, kujuprofiilid, detailid 8. Millised on lehtstantsimise põhilised kujumuute operatsioonid? Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vormimne venitamisega, reljeefstantsimine ja ribitamine, rotatsioonvormimine, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9. Millised on lehtstantsimise põhilised eraldusoperatsioonid? Maha-, välja-, ava-, ära- ja sisselõikamine, tükeldamine, sälkamine, puhastamine 10. Millisel eesmärgil teostatakse rekristalliseerivat lõõmutamist metallide survetöötlemisel? Selleks et eemaldada keskmiste deformatsiooniastmetega deformeerimisel moodustuv kiudstruktuur. 11
numbrite ja tähtede erinevaid kombinatsioone: näiteks koonusrulllaagrit 7507 tähistatakse nüüd 32207. Liited Liikumatud liited Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide · nuutliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. · 1 Keerme lõikamine · 2 Keerme põhiparameetrid · 2.1 Keermeniidi tõusunurga leidmine · 3 Keermete klassifikatsioon · 3.1 Otstarbest lähtudes · 3.2 Keermeniidi kuju järgi · 3.3 Mõõtesüsteemi järgi · 4 Levinuimad keermestatud detailid · 5 Keermelukud · 6 Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris · 6
t. siis, kui tagapind on kulunud 1...1,5 mm laiuselt. - aeg-ajalt tuleb tera lõikeserva siluda peeneteralise abrasiiv- või teemantluisuga otse terahoidikus. See pikendab treitera iga. - ei tohi asetada treiteri riistakappi korrapäratult. Tuleb jälgida, et nende lõiketerad ei puutuks vastu kapi seinu ega kõvu pindu. TREIMISE LÕIKEREŽIIMI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Lõikeprotsessi iseloomustab kindel režiim. Treimisel on lõikerežiimi elemendid lõikesügavus, ettenihe ja lõikekiirus. Lõikesügavus t on lõikeriista ühe läbimi jooksul maha lõigatud kihi paksus. Lõikesügavust (mm) mõõdetakse risti töödeldud pinnaga. Välispikitreimisel (vt.joon. a) on lõikesügavus töödeldava pinna läbimõõdu D ja töödeldud pinna läbimõõdu d poolvahe, s. t. t = D-d 2 Sisepikitreimisel (vt.joon. b) on lõikesügavus töödeldud ja töötlemata ava läbimõõdu poolvahe
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html Joonis 5.1.2.2 Sammasterituspink http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html a - hõõritsa teritamine; http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html b - avardi teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html c -puuri teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html d - freeside teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html e - süvispuuri teritamine http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse
Standardsete liistude ja pikikiilude ristlõige b*h valitakse lähtudes võlli läbimõõdust, nende pikkused aga arvestades lubatavaid muljumispingeid. 8. Keermesliidete liigid. poltliide kruviliide tikkpoltliide 9. Klemmliited (liigid): ekstsentrikklemmliide, spiraalklemmliide. Enamasti kasutusel väntade ja hoobade võllidele kinnitamiseks, aga ka suuregabariidiliste, poolitatud konstruktsiooniga rihmarataste võlliga liitmiseks. NB! Suur disbalansioht! Vajalik poltide ettepingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Th=f*i*Fv*d tasakaalustab ülekantava momendi T (valemis i-poltide arv, hõõrdetegur f=0,15 Pidades silmas 30% varu, saame Fv = (1,3*T) / (f*i*d). 10.Ekstsentriliselt koormatud keermesliide (poldid) Joonisel on kujutatud vasarpeapoldiga liide, mil tõmmatud poldi vardas lisandub paine. Maksimaalsed tõmbepinged keermestatud osa pinnal avalduvad :
Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37. Mis on lõikereziimi elementideks? lõikesügavus t näitab kihi paksust, mida vaadeldaval läbimil toorikult eemaldatakse ettenihe f iseloomustab lõikeriista liikumist, mis on vajalik lõikeprotsessi pidevuse tagamiseks lõikekiirus v iseloomustab teriku suurima kiirusega liikumist tooriku suhtes; 38. Nimeta olulisemad lõikereziimi valikut piiravad tingimused? Olulisemad on:
Väga väike hõõrdumine tooriku ja matriitsi pindade vahel tänu headele määrimistingimustele pressimisvedelikuga, mis tagab pressimissurve ning matriitsi kulumise märgatava vähenemise. Hüdrostaatvormpressimise puudused on: Tihendamisprobleemid vähendamaks vedeliku väljumist matriitsist. Tooriku eeltöötluse vajadus matriitsiava sobitamiseks sisendkoonusega Tooriku ja vedeliku mahu ebasoodus suhe. Külmjamendamine Külmjamendamist kasutatakse laialdaselt väikeste toodete poltide, kruvide, neetide, mutrite jms. Massvalmistamisel traat või varbtoorikust. Külmjamendatakse külmjamedusmasinatel mille tööpõhimõtte on sarnane horisontaalstantsimismasinate tööpõhimõttega. Selliste masinate tootlikus olenevalt stantsiste mõõtmetest on 2000.....50 000 toodet tunnis. Eeltoodud piirangute ületamiseks kasutatakse sageli külmjamendamist külmvormpressimisega kombineeritult. Näiteks poldi tootmisel
On kasutatav liikuvaliidete, nt liuglaagrite ja
juhikute kujundamiseks.
Ava võllist väiksem
Lõtk : S = Dd
D> d
Pingest-kuulub istude hulka , kus on garanteeritud ping. Võimaldab koostada püsiliiteid, kus
võib nt. jõudusid rummult võllile üle kanda ja liiteelemente hästi tsentreerida.
Ava võllist väiksem
Ping : N = -( D - d ) = d - D
D
5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2 Kaliibrite tolereerimise põhimõtted 13. Mõõtahel. Analüüs. Min-max meetod. 2 Tõenäosusmeetod 14. Mõõtmete ja tolereerimise vektorkäsitlus 2 Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus. 15. Hälvete kontroll
Tera liik sõltub saetavast materjalist. HCS tööriistaterasest tera. Kasutatakse metalli ja puidu saagimiseks 12 HSS kiirlõiketerasest tera. Kasutatakse metalli saagimiseks. BiM bimetallist tera (HCS+HSS). Universaaltera. HM kõvasulamkattega tera. Saelehtede erinevad kinnitussabad Nõuandeid kasutamiseks -Algajatel saagijatel esinevaks põhiliseks veaks on liigne ettenihe, mis koormab masinat, lõhub materjali pinda ning lõiketera. Põhitähelepanu tuleks pöörata sae juhtimisele. -Saag peab lõikama materjali märkjoone kõrvalt, jääkmaterjali poolt. -Töödeldava materjaliga kokkupuutel peab saag töötama täispööretel. Töötavat tikksaagi või veel liikuvat saetera ei ole soovitav saeteest välja tõsta. Selle nõude eiramine võib põhjustada tera purunemise vastu materjali pinda. -Sae järsuks pööramiseks saetees puuri sinna eelnevalt ava.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Lõikeinstrumendid Puidu Masintöötlemisel . Ketassaed . Ketassaage kasutatakse saagpinkides puitmaterjalide : Tükeldamiseks Täpsesse mõõtu lõikamiseks Ketassaage on väga erinevaid vastavalt nende kasutusotstarbele : Saagimise suund puidukiudude suhtes Saetav materjal . Ketassae elemendid : Sae korpus Hammasvöö Võllilava Ketassae nimimõõdud : Välismõõt ( D ) Võlliava läbimõõt ( d ) Korpuse paksus ( b ) Hamba laius ( B ) Hammaste arv ( z ) Kaasaegsetel ketassaagidel on sae korpusesse tehtud väljalõiked : Termopaisumise kompenseerimiseks st. Kuumenenud saeketas ei hakka laperdama . Saeketta pöörlemisel tekkiva müra vähendamiseks . Ketassaed jagunevad sõltuvalt konstruktsioonist kaheks : Tervikmaterjalist saekettad – materjaliks on legeeritud süsinikteras Joodetud kõvasulamhammaste
Suur rõhk on asetatud ruumilise mõtlemise arendamisele. Aines õpitakse tundma ISO ja Eesti standardeid. Mistahes tootmine, hooldus, teenindamine ei ole tänapäeval mõeldav jooniste ja skeemideta. Neilt saab enamuse informatsioonist objekti kohta, selgituse seadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest, erinevate detailide ja sõlmede koostööst. Jooniselt selguvad detaili kuju, mõõtmed, materjal ja teised vajalikud andmed, nagu pinnakaredus, tole- rants, kõvadus, termiline töötlemine, pinna katmise viisid jne. Detaili tööjooniste alusel valmistatakse detailid, seejärel koostatakse nendest koostejooniste järgi sõlmed, seadmed, masinad, mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdraulikaskeemide alusel koostatud juhtorganitega. Õppeaine “Joonestamine” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmiste kinnistamiseta tegelikkuses, praktiliste ülesannete lahendamiseta.
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
toodangu arvestus, toorme ja energia kulu. Automaatjuhtimissüsteem tehnoloogilisel liinil on ette nähtud tehnoloogiliste operatsioonide täitmiseks kindlas järjestuses; sisse-väljalülitused; mootorite reverseerimine; klappide-sulgurite avamine ja sulgemine jne. Automaatne optimeerimise süsteem määrab ja kehtestab optimaalse reziimi tehnoloogilise protsessi kulgemisele (optimaalne ettenihe, aeg liimimiseks jne.). Mehhaniseerimise ja automatiseerimise taset tehnoloogilises protsessis määravad järgmised näitajad: 1. Tööliste mehhaniseeritud tööga seotuse aste 2. Mehhaniseeritud töö tase Tootmisprotsessi mehhaniseerimise ja automatiseerimise tase on kompleksnäitaja. Peale arvulise mehhaniseerimise ja käsitsitöö suhte iseloomustab see näitaja ka kvaliteeti
Kus seda kasutatakse? Lamineeritud puitlaastplaat: Puitlaastplaat, mille pinnale on liimitud vaiguga immutatud paber, Paberile on trükitud muster. Kasutatakse mööblitööstuse toorainena kilpmööbli valmistamiseks. 35 Selgita mis materjal on OSB plaat. Kuidas OSB plaati valmistatakse? Kus OSB plaati kasutatakse? OSB plaat: Suuremõõdulisest laastust pressitud plaat. Kihilise ehitusega pinnakihid asetsevad plaadi pikisuunad, sisekihid pinnakihtidega risti. Sellega saavutatakse vineerile lähedased mehhaanilised omadused. Kasutatakse peamiselt ehituses konstruktsioonmaterjalina. 36 Liimi definitsioon Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Liimi koostisosad: Sideaine moodustab liimühenduse. Lahusti liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist.
Kus seda kasutatakse? Lamineeritud puitlaastplaat: Puitlaastplaat, mille pinnale on liimitud vaiguga immutatud paber, Paberile on trükitud muster. Kasutatakse mööblitööstuse toorainena kilpmööbli valmistamiseks. 35 Selgita mis materjal on OSB plaat. Kuidas OSB plaati valmistatakse? Kus OSB plaati kasutatakse? OSB plaat: Suuremõõdulisest laastust pressitud plaat. Kihilise ehitusega – pinnakihid asetsevad plaadi pikisuunad, sisekihid pinnakihtidega risti. Sellega saavutatakse vineerile lähedased mehhaanilised omadused. Kasutatakse peamiselt ehituses konstruktsioonmaterjalina. 36 Liimi definitsioon Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Liimi koostisosad: Sideaine – moodustab liimühenduse. Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist.
kinnitamiseks, tugevatel vibratsioonkoormustel. Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. 41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust. (Tasapinnalisus Sirgsus Ümarus Silindrilisus) Pinnakareduse all mõistetakse detaili pinna reljeefi moodustavaid suhteliselt väikese Projektarvutusel tavaliselt valitakse neeti läbimõõt d ja arvutatakse vajalik neetide sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel
Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus · Täitematerjalide tera suurus ja terastikuline koostis · Täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus · Betooni niiskus · Terase ja betooni paindetugevus vähenevad oluliselt temperatuuri tõustes ja seetõttu tulekahju korral võivad betoonehitised puruneda. · Betooni tugevus oleneb suurel määral vesitsementtegurist mida suurem on vee hulk, seda rohkem tekib väljaauravast veest kapillaarpoore ja seda madalam on tugevus. Ka õhupoorid alandavad betooni tugevust. · Tsemendi lubatud minimaalne hulk betoonis oleneb betooni
Jahutus – vedelik juhitakse jahutussärki alt ja ta väljub jahutussärgi ülemisest poolest selline jahutusvedeliku liikumine vähendab termilisipingeid, kuna hülsi ülemises osas on temperatuur kõrgem, siis jahutusvedeliku üles liikudes ta soeneb ja selle tulemusel on temperatuuride vahe väiksem ja seega termopinged väiksemad. silindrisärgid valatakse tavaliselt malmist 2 tak SPM silindrisärgid valatakse eraldi ja kinnitatakse poltide ja äärikutega omavahel kasutatakse ka AL sulamist silindriplokke 4 tek forseeritud SPM –i silindriplokid võivad olla valmistatud ka teerasest plokkkarteritega mootorites valatakse silindrisärk ja tugipukk ühes tükis SILINDRIHÜLSS 1-mootoriplokk 2-silindrihüls
Lõikab puitu ainut edasiliikumisel . Sarikhambad ristikiudu saagimiseks Teritatakse hamba külgservad Lõikeserv on hamba külgserv Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel . Segasaagimise hambad . Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile Tänapäeval kasutatakse üha enam karastatud hammastega saagisid, mis ei vaja üldjuhul teritamist .
annaabi.ee 
