Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "August Gailit "Kas mäletad, mu arm?"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kelli, erika, rein, neiu, rander, armukade, ammu, tuisk, unistusi, igatsus, otsime, külla, hommikul, kohtab, kuressaares, kohtub�tart, loos, eero, naiseks, vaesuses, ärimees, mäletad, elor, lember, gailit, seitse, saadetud, lugusid, elude, ametite, imetlemas, major, alluvad, õppinud, unistada�ürimees, pillimees, teeninud, leidsid, nede, seedSuur Gatsby F. S. Fitzgerald 1. Peatükk jutustaja Nick Carraway isa sõnad: "Kui sul tuleb tahtmine kedagi kritiseerida, siis tuleta, meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toa
lootused) leiab töökoha lõpuks Rudolfi (elupõletaja) koduabilisena. Rudolf rikub mõlema elu ära (tekib armastus) Irma ürituab enesetappu · 1935 - ,,Ma armastasin sakslast,, - armastuslugu kahe inimese vahel (Oskar on eestlasest üliõpilane, kes armub Erikasse, kes on vaesunud balti-saksa suguvõsast) Hakkab lahkama eesti minevikku. Minevik on armastajapaari taustaks, mis hukutab armastuse. Erika vanaisa on arvamusel, et kui Erika abielluks Oskariga, siis ta jääks erakuks (ei võeta omaks) POLE TULEVIKKU. Abielludes oleks kohatu ei ole sakslane ega eestlane. Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest. Oskar on mõistusega armastaja ja Erika on armastaja hävitab mõlemad! Psühholoogiliselt pingestatud romaan. · 1939 - ,,Põrgupõhja uus Vanapagan,, - Mis oli tema viimane romaan. See romaan päästis Tammsaare nõukogude ajast pm
ehtisid Katrinat olid tema omad, et ei jääks tast vaeset muljet, aga ta ei hakanud kirjutama, ta hoidis meestega ühti. Oli oodata tormi, taevas muutus üha süngemaks ning kajakad sädistasid hirmsasti. Eerik Lamm, postivedaja poeg istus kivil ja vaatas laineid. Kivile lähenes Pastori tütar Kelli. Ta nähvas Eerikule, et igale poole kuhu ta ka ei läheks, et alati on Eerik ees. See peale Eerik kaitses end ja nähvas vastu, et nagu temalgi. Kelli rääkis, et lähipäevadel peaks saabuma mees Amadeus Lokk, kes möödunud suvel saarel käis igasuguseid putukaid kogumas. Kellu rääkis ka veel seda, et võib-olla läheb ta Amadeusiga linna kaasa. Eeriku arvates oli see mees imelik kiilakas, muud midagi . Torm hakkas üha enam lähenema, tuul tõusis, lained muutusid võimsamaks ning äike hakkas kah üha rohkem sähvima. Kelli kutsus Eerikut Jõõrilaiule, ta laenas Epp Loona paati
Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima, kuid teda ei leitud nin
1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero – luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja o
sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972 Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub, et kõik kolm on üksikud ning nad otsustavad kampa lüüa ja Muhvi mugava furgoonautoga üheskoos edasi rännata. Linnakest aga painab kassinuhtlus, kuna
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
samme kostma. Juss komistas kuusejuurika otsa ning lõi Pearut jalga, muidu oleks ta arvatabasti peremehe tapnud. Ta ehmatas sellest nii, et pistis jooksu ja viskas pussi ära. Ta läks madala kuuse juurde, võttis pükstelt simusega nööri ja poos end sama üles. Hommikul oli Madise ehmatus suur, ta kutsus kõiki seda õudust vaatama. Mari tundis nööri kohe ära ning lausus, et sama nööriga tahtis ta end ka niitmise ajal üles puua. Juss maeti laupäeval surnuaia taha. Talle ei oldud nõus kelli lööma ja palvet lugema. Seda tegi hoopi Andres, kes taskust palveraamatu võttis ning luges. Maril oli selle üle väga hea meel. Nüüd tundis ta, et on Andresele võlgu ning ta ei saa Vargamäelt lahkuda. XX Peale selliseid sündmusi oli Vargamäel tükk aega rahu. Alles kevadel hakkas Pearu taas ,,rehenutipidamisega" tegelema. Käidi kohut rikutud põldude, teede ja kraavi pärast. Ükskord sõitis Pearu Andrese rukkisse. Seekor võitis kohtus Andres. Kõrtsiski ei saanud veel mehed rahu
- Andres eriti suure innuga uut perenaist ei otsinud, oli rahul Mariga, kuid teadis samas, et asi igavesti nii jääda ei saa - Juss läks jõulude esimesel pühal üksi kirikusse, sest naisel oli nii palju toimetusi, et tema ei saanud. Teisel pühal läks ka Andres, kuid kutsus endaga Mari kaasa, pakkus, et saunatädi võib lapsi paariks tunniks hoidma tulla, et Mari ka hinge tõmmata saaks, ja nii sündiski - Mindi hobuse ja vankriga, Juss luuras neid metsast, oli armukade - Kui kirikust tagasi tuldi jäi Mari lapsi imetama, Juss oli kurb ja vaikne, saunatädi üritas poisiga juttu teha, aga Jussil polnud midagi vastata, lõpuks läks noormees ka peresse vaatama, mis seal toimub, sauna-Madis manitses saunaeite, et see oma nina teiste asjadesse topib, eit ütles et tal Jussist kahju, kuid see Madist ei kõigutanud, käskis siiski vait olla ja eemale hoida - Juss tahtis Marilt aru pärida, miks naine peremehega läks kirikusse aga temaga mitte, küll
Hommikul mees rääkis sellest oma naisele, kuid Margarita ei uskunud seda juttu ja arvas, et mees tahab hoopis teda kodus hoida, et ise nende metsas mõne teise naisega kohtuda. Kui mees kodust läks, jooksis naine nende metsa äärde ja peitis end põõsasse. Natukese aja pärast ründaski Margaritat hunt. Daami elu päästsid vastu tulevad karjased, kuid naise nägu jäi ikka eluks ajaks armiliseks ja koledaks. Jutt viitab sellele, et ei tohi olla armukade ja endale kalleid inimesi tuleb usaldada. Parem karta, kui kahetseda, eksole? Kümnes ja viimane novell mida ma sellest raamatust lugesin, jutustas rikkast ja õilsameeleste Ruggieri dei Figiovannist. Ta otsustas minna Hispaania kuninga Alfonso juurde, et seal oma vahvust näidata. Ta sai seal tuntuks rüütlina. Ruggier arvas, et kuningas jagab losse ja linnu nendele, kes neid ei vääri, talle aga ei antud midagi. Mees küsis kuningalt luba Hispaaniast lahkuda
teemal harida; kommunist; Lugu: Elu möödus Harala rahvast arstides. Surmapõhjus: loomulik surm 4.26. Vella Silla Sünnikoht: Harala Olemus: arg; tagasihoidlik; lasi Maxil enda üle võimust võtta; vaikne; vagane; Lugu: Noorena läks Vella Max Krassi juurde teenima, loomi talitama, vett kandma ja lehmi lüpsma. Kui ta ühel lõunavaheajal perenaise pitspükse loputas, tuli peremees tema juurde mingit käsku andma ning võrgutas neiu ära. Vella oli vaikne ja vagane ning lasi kõigel sündida. Hiljem mõtles ta enesetapu peale, aga see läks luhta. Surmapõhjus: veetõbi 4.27. Peeter Ots Sünnikoht: Harala Olemus: ei pooldanud kommunismi ega saanud selle alustest aru; eestimeelne; Lugu: Tal oli poeg, kes sai kasvatatud eesti vaimus ja eesti toiduga. Ometi sai temast punane, kui ta oli kolm aastat Venemaal sõdinud. Poeg tegi kolhoosi ning kiitis seda. Perekond: poeg Surmapõhjus: südamerabandus 4.28. A. Jänes
Sõja puhkemise tõttu ta jääb Soome. Lühemat aega oli tegev poliitikas. 1921 asub ta tööle eestikeelses Tartu ülikoolis, kus ta sai professoriks. Suits oli väga hoolas õppejõud. Kirjandusteadlane. Tema käe all õppis esimene põlvkond kirjandusteadlasi. Ülikoolis töötamise ajal jäi looming tagasihoidlikuks, need olid põhiliselt looduskirjeldused. 1940 jäi ta küll ametisse, kuid 1944 lahkus siiski Rootsi. Seal avaldas ta emigratsioonikogu ,,Tuli ja tuul". Mälestus ja igatsus luules meenutab nooruspõlve Tartut ja sealset helgust. Pilkab nõukogude võimu, kujutab kodumaa kaotuse traagikat, pagulaseks olemist. Teemaks sõjaaeg ja võimu vahetumine. Seal koostas ta Eesti kirjanduslugu. Suri 1956. Suits oli oma loomingu suhtes väga nõudlik, seega ei ole seda kuigi palju. Pilet 6: Ivan Bunini elu ja looming Ivan Bunin elas 1870 1953. Ta on päritolult aadlik, aga suguvõsa oli Poolast. Palju vanemaid vendi, üks noorem õde. Kooku oli 9 last, elama jäi 4
Saatuslik tutvus Aasta või paar varem oli ta tutvunud endast 18 aastat noorema Käthe Weltmaniga, kes sel ajal töötas Tallinnas Päevalehe toimetuses korrektorina.Veel 1919. aasta aprilli lõpul või mai algul allkirjastab Tammsaare Käthe Weltmanile saadetud postkaardi "Teie A. Hansen" tutvus oli seega veel teietamise järgus (Tammsaare kirjad siin ja edaspidi "Kogutud teoste" 18. köitest). Napilt kuu aega hiljem, 28. mail saadab ta neiu Weltmanile hoopis isiklikumates toonides kirja, millest ilmneb, et Käthe on Tammsaarele Koitjärvele külla tulemas, kuid kirjanik püüab neiu tulekut tolle pakutud ajast hilisemale lükata. "Parem oleks vististe nii 15. juulil tulla, siis saaks ehk osagi heinatööst mööda ja minul oleks rohkem vaba aega," teatab Tammsaare. "Ma pean igatahes neid aitama, sest nemad on minule ikka vastutulelikud olnud ja on ka seda tulevikus" (jutt käib vend Jüri Hanseni perest)
oli sellele pihta läinud üks töömees oma kepiga, ja see oli pöörelnud ja seisma jäänud suunaga Firenze poole. II novell VAAT Algusjutt sellest, et kui naised petavad, siis nad peaksid seda juttu levitama, et mehed taipaksid, et ka naised on selleks võimelised, mitte ainult nemad. See paneks neid mõtlema, et ka naised võivad petta, mitte et mehed võivad ainult teiste tunnetega mängida. räägib Filostrato. Oli vaene mees ja vaene neiu. Neiu- Peronalla- oli väga kena. Ta oli kuduja, mees müürsepp. Sissetulekud olid neil seega väga väikesed. Kord nägi ilusat neiut aga keigar- Giannello, kes armus temasse. Tunne oli vastastikune. Et nad kohtuda saaks, lepiti kokku, et keigar luusib hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad
perenaisena. Järgenvat nuhtlust - kariloomade ja isegi laste surma koledasse nakkushaigusse, mis kõrvenurgast pea pooled lapsed viis, seletab Mari Jussi kättemaksuga. Ta ei suuda endale andestada seda, et talle salajas päris meeldis mõte saada Mäe perenaiseks, ja kuigi ta seda kunagi tõsiselt ei mõelnud ega kavatsenudki Jussi juurest ära tulla, oskab ta ikkagi end nii süüdistada, et kõik talu õnnetused kuidagi ta fantoomkuriteoga seotud on. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, kirik ei taha enesetapja surmaga midagi tegemist teha. Mari on mehe surmast nii löödud, et kavatseb kindlasti Vargamäelt lahkuda. Jääma paneb ta (teadmatult) Andres, kes Jussi matusel võttis lauluraamatu ja luges talle nagu poleks ta surmas midagi põlgusväärset ega ebanormaalselt, luges, nagu Krõõdalegi lugenud oli. Seda ei suutnud Mari unustada. Vahepeal muutub naabrite vahekord aina veidramaks ja pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.
Wiglaf on ainus, kes tuleb Beowulfi aitama. Kangelane sureb haavadesse. Beowulf matetakse ilusti ära koos draakoni varandusega. Draakoni jäänused visatakse merre. 2. Keskaja kangelaseepos ,,Nibelungide laul". "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees
Üleminek ei toimunud järsult. Juba "Tolmus ja tules" võib aimata uut, eelkõige soneti "Sügis" looduskujutlustes. Teiselt poolt jätkuvad endised motiivid ja väljendusviis. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Äkki ilm läks sulale Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: milleks, milleks minna? Heitsin nurka kübara, mantli tuvihalli, mähkisin end üleni punasesse salli. Vanaema oli noor, kui neid lõngu keris.
välja tuleb... 30. Aleksander Sarapik kirikus. Üleminek füüsiliselt tegevuselt vaimsele tegevusele, sisemine kodu ja varjupaik. 31. Marju Kõivupuu Kristiine linnaosa Karjamaal. Lapsepõli Võromaal, lehma ilusad silmad. Siin samuti lehmakene tarõ takan. 32. Ruslan Trochynsky Ukraina keskuse köögis. Saabumine Tallinnase. Sina oled minu naine, kohtumine tulevase abikaasaga. Kui sa magad õige hetke maha, võib keegi teine sinu õnne endale võtta. 33. Rein Lang Linnahallis. Olümpiaregatiks rajatatud NL kõige uhkem kontserdimaja, millel ajutine puitkarkassile rajatud lava. Lavaaugus paljunesid sääsed ja hiired-rotid. Hiir, kass ja administraator Roza. 34. Ülo Sirp Linnahalli müüri ääres. Linnahalli müüri ehitamise ja puhastamise lugu. 35. Harry Liivrand Linnahalli trepil. Valge laev 1996. aastal Esto-le saabuvate väliseestlastega, kes tulid tagasi kodumaale. 36. Vello Salo Pirita Brigitta kloostris
kasutada, kuna sealt võib veel midagi selguda. TEINE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe neab oma reisi. Kavatseb oma tulevast naist veelgi tsivilisatsioonist eemal hoida, et keegi talle n.-ö. liiga ei teeks. TEINE STSEEN Arnolphe tormab oma teenreid nüpeldama, et nood lubasid Horacel nende majas ringi jalutada. Seejärel läheb õue oma närve tuulutama. KOLMAS STSEEN Teenrid omaette. Alain leiab, et isand olla armukade. NELJAS STSEEN Arnolphe omaette. Kavatseb kreeka filosoofi Augustuse elujuhendi järgi toimides lasta Agnesel kõik südamelt ära rääkida, mis vahepeal juhutnud on. VIIES STSEEN Arnolphe saadab teenrid tuppa tagasi. KUUES STSEEN Uurib Agneselt, et kas kõik on vanaviisi. Ei, kass on surnud. Mees saab pahaseks ning lõpuks tuleb välja, et üks mees käis teda mitu päeva järjest vaatamas, kui tüdruk rõdul istus. Igakord olid nad üksteist tervitanud. Siis oli tulnud üks vanaeit
Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. kahjuks oma sõbra tapnud, duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. väga kaunis daam
heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile
(lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata
Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia. Kremer läheb nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada. Prillup ikka sunnib Marit nii kaua, kuni ta lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja lillepidu-raske töö, raske müüa saadusi. Endise piimamehe saladused tulevad ilmsiks, Prillupil ei lähe äri hästi ja peab poolmuidu kaupa ära andma. Amet muutub kurnavaks
tavaline ja tema kohta raske midagi öelda, kaine peaga ei teretatud, oldi üleolevad, purjus olekus aga suures sõbrad, mille õnge Theo ei läinud, viskas ühe mehe oma kõrtsust välja - Naised olid hullud Theo järele, läks tuppa kus oli 2 neiut, talle meeldis lühem ja tahtis temaga vahekorda astuda, jõi tüdrukutele tõestuseks mitu klaasi viina ära, Theo meelitas oma juttudega neidu, neiu üritas panna Theod end lahti riietuma, tuli mäluauk, sest Theod pidevalt joodeti, ärkas hommikul pargipingil naiste öösärgis, neiud arvatavasti näitlejad, vähemalt nii väitsid end olevat, Theo järeldas seda ka nende käitumisest - Õhtul kohtas veel Theo üht plikat, kellesse armus, oli kaine, olid vahekorras, neiu jäi magama, theo läks nukralt koju - Lapsena tahtis Theo saada lauljaks
peremehele tervitusi ta poeg Karlalt. Et Ekke rõõmsaid uudiseid toonud ostavad talu naised temalt mitmekümne krooni eest asju. Peremees annab vihjeid kuhu kohta minna, et kus asju ehk ostetaks ja nii lahkubki Ekke Undeperve talust saatjaks peretütar Viia. Nad lähevad läbi tuisu kuni viia ütleb Ekkele, et mine Pille- Riini juurde, ta pakub sulle hoolt ja armastust. Nii koputabki Ekke Pille-Riini uksele, seal tabab teda aga ootamatus, hoone on pime, tuld ei ole, maja on külm, tuisk tuleb igalt poolt sisse ja Ekke pole üldse rahul, ta üritab küll Pillet meelitada, aga Pille on tõre ja ajab oma joru reaalsuses elamise kohta. Nõnda vaidlevad nad päris tükk aega, kuniks Ekke Pillele paar paremat sõna ütleb ja Pille tagasi tõmbab. Nüüd on aeg magama minna. Pille ütleb Ekkele, et too võib tema voodis magada ja ta vaatab ise kus ta endale koha leiab. Kui Ekke Moor järgmise päeval ärkab on tuisk lakanud ning päike paistab kõrgelt, Pille on
tuisk tuleb igalt poolt sisse ja Ekke pole üldse rahul, ta üritab küll Pillet meelitada, aga Pille on tõre ja ajab oma joru reaalsuses elamise kohta. Nõnda vaidlevad nad päris tükk aega, kuniks Ekke Pillele paar paremat sõna ütleb ja Pille tagasi tõmbab. Nüüd on aeg magama minna. Pille ütleb Ekkele, et too võib tema voodis magada ja ta vaatab ise kus ta endale koha leiab. Kui Ekke Moor järgmise päeval ärkab on tuisk lakanud ning päike paistab kõrgelt, Pille on juba läinud postiveole, nüüd avaneb Ekkel pilk vaesusele ja mahajäetusele, kus on ta veetnud öö. Lumi on teinud tuppa hange, ämblikuvõrgud on igal poole, seinad on purunenud, toas pole midagi muud kui paar lagunenud tooli ja logu voodi. Ekke Moor tõuseb asemelt, võtab oma asjad ja lahkub. Ta ei hakka täna kauplema vaid ta ostab kokku igasugu erinevad asju, et teha Pilleriini kodu hubasemaks ja rõõmsamaks
Need annavad hästi edasi tolleaegse olustiku. Kuid tegelikult saab need lood samastada ka väga hästi tänapäevaga – inimesed endiselt jagunevad kas rumalateks ja uhketeks, kes hiljem saavad karistada või tarkadeks, kes oma nutikuse tõttu elus kaugele jõuavad. Samamoodi allutakse ka igasugustele maisetele rõõmudele. Boccaccio näitab, et iha teiste inimestega vallatleda ja elu põletada pole ainult praeguse aja tendents, see oli ka nii juba väga ammu. „Dekameron“ on lustlik ja samas ka õpetlik teos.
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle
Giovanni Boccaccio "Dekameron" 5. päev 1. novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell Pietro ja Agnolella otsustasid koos Roomast põgeneda, aga pöörasid vales kohas ära ja sattusid vaenlaste lossi juurde, kust nad mõlemad kiiresti põgenema pidid, aga nad põgenesid eri suundades. Nad ekslesid metsas ja õhtul sattus naine majja, kus elas vanapaar, kes lahkelt naisel nende juurde ööseks jääda lubasid, aga hoiatasid ohtude eest. Hommikul pidi Agnolella end heina sisse peitma, kuna kuuliski võõraid hääli lähenemas. Kahtlased mehed vaatasid maja ja ho
annaabi.ee 
