Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Atmosfäär - sarnased materjalid

osoon, kloni, rguse, humass, sudu, ikese, soojus, osoonikiht, kasvuhooneefekt, rgema, ekvaator, troposf, front, kiirgusbilanss, humassid, pilvisus, stratosf, oksiidid, soojuskiirgus, unap, tagaj, hjustavad, mbritsev, huringlus, huga, tekkep, huvoolud, rist, htus, kasvuhoonegaasid, hendid, kivis, rjel, happesademete, laiustel, steem, tuult, freoonid
thumbnail
6
doc

ATMOSFÄÄR

Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused:

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Atmosfäär.

Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL ­ HINGAMINE, PÕLEMINE ­ HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND ­ LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM ­ TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI ­ LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI ­ SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU ­ VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID ­ OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine:

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

ATMOSFÄÄR

1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. 2)Stratosfäär-moodustab 20%atmosfääri massist,seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma(selle põhjustajaks on osoonikiht, osoon neelab peaaegu täielikult uv kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Selle olemas olu taga elu püsimise maal) 3)Mesosfäär-osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti,õhk on hõre. 4)Termosfäär-õhumolekule vähe ja nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus-

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Atmosfäär

kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda öökülmaks. Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermid Lumepiir Metsapiir Õhutemperatuuri ajaline käik Õhutemperatuuri aastane käik sõltub suuresti geograafilisest laiusest. Temperatuuri maksimumi ja

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Atmosfäär

ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus:

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

· Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel. Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil?

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfäär

 Mussoonid – Sesoonsed tuuled, mis mandrite äärealadel puhuvad suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa paduvihmu ning talvel mandrilt ookeanile, tuues kaasa kuiva ilma. Tekivad mandri ja ookeani erineva kiirusega soojenemisest ja jahtumisest, mistõttu kõrg- ja madalrõhualad mandri ja ookeani kohal suvel ja talvel vahelduvad.  Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid (kokku üle 40), mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O  Kasvuhooneefekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja.  Osoonikiht – maapinnast 10 – 50 km kõrgusel paiknev osoonist (O3) koosnev kiht,

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfäär

Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. Päikesekiirguse spekter

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Atmosfäär

neelab pikalainelist soojuskiirgust ­ kliima soojenemine. CH4 (metaan) ­ tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus ­ valgus. 36% infrapunane ­ soojus, 8% ultraviolettvalgus ­ päevitus. Osa neeldub, (pilved, osoon, veeaur, aerosoolid, tolm), osa peegeldub tagasi. Maapinnale jõuab umbes pool kogukiirjusest. Suurem osa neeldub ­ maapind soojeneb, alles siis soojeneb õhk. Albeedo ­ iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Värskel lumel kõige suurem (0,8-0,95), musta pöetud põllu albeedo 0,15. Kiirgusbilanss ­ maapinnalt peegeldunud ja maapinnal neeldunud kiirjuste vahe. Positiivne ­ maapind saab rohkem

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Pedosfäär

puna- ja kollamullad. Atmosfäär Õhu koostis: 78% lämmastikku 21% hapnikku 0.93% argooni 0.03% süsihappegaasi 0.04% muid gaase Atmosfäär ­ Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär ­ atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Tropopaus ­ stratosfääri ja troposfääri vaheline kiht. Stratosfäär ­ 15-50 km kõrgune kiht, kus tõuseb temperatuur, mille põhjuseks on seal asuv osoonikiht. Osoonikiht ­ kiht, mis neelab ultraviolettkiirgust Mesosfäär ­ 50-85 km ulatusega kiht, kus enam osooni pole ja temp langeb kiirelt. Termosfäär ­ kiht, kus temp tõuseb ja läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Globaalne õhuringlus ­ suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass ­ kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

Tavaliselt on see positiivne, s.t et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirguenergiat, kui ise soojuskiirgsune ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Tervikuna on maakera kiirusbilnass tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirushulk on võrdsed. Kui kiirusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km  O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:  50 - 85 km  O3 pole  temp kiire tõus  õhk hõre Termosfäär:  temp tõus, sest õhumolekule vähe  sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks  õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur):  N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Atmosfäär

vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, sademed, veeringe, mõjutab hingamisel vulkaanipurskel õhu temp. · Termosfäär ­ 1000km, üle avakosmoseks, virmalised temp. Tõuseb · Mesosfäär ­ ulatus 80km, õhk väga hõre, temp langeb kuni -90kraadi · Stratosfäär ­ ulatus 50km, osoonikiht 20-25km vahel temp tõuseb osoonikiht neelab UV kiirgust · Troposfäär ­ ulatus 12km, temp langeb 6 kraadi ühe km kohta, enamus atmosfääri massist siin kujuneb ilm Troposfäär · Ulatub 16km-ni · Kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. · Temp langeb keskmiselt 6 kraadi km kohta. · Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4. Termosfäär õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. 3. Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ­ ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär ­ enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär ­ õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvade

Geograafia
132 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Atmosfäär

pikalainelist soojuskiirgust Veeaur 0,5-4%, neelab nii päikesekiirgust kui maapinna soojuskiirgust Argoon 0,93% Teised gaasid 0,04% 2.Sfäärid Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb peamine osa õhkkonna massist; temp. järk-järguline langemine keskm. 6°C km kohta. Tropopausist kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär - ulatub ligi 50km kõrguseni; temp. hakkab kõrguse kasvades tõusma. Põhjuseks osoonikiht. Mesosfäär - 50-85km; enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär - õhumolekule väga vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. 3.Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. *Veeaur-0,5-4%. Teke:vee aurustumisel maapinnalt. Tähtsus:vähenevad õhutemp. kõikumised Sfäärid *Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, ulatub u.15km-ni.Temp. langeb. Selle kohal on tropopaus. *Stratosfäär- ulatub ligi 50km-ni. Temp. tõuseb. Seal on osoonikiht. *Mesosfäär- 50-85km. Temp. langeb, õhk on hõre. *Termosfäär- ulatub u 500km-ni. Temp. tõuseb. Virmalised. Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid- *Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk horisontaalselt kõrgema rõhualalt madalama rõhuala suuans. *Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Atmosfäär konspekt

Tihe, pilvedega täidetud troposfäär on koht, milles toimib ilmastik. Troposfäär See on 0 - 11 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb keskmiselt 6,5 kraadi ühe kilomeetri kohta. Stratosfäär See paikneb 50-55 kilomeetri kõrgusel, alaosa on külmem, temperatuur tõuseb koos kõrguse kasvuga. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse, seega kaitseb elusaid rakke. Mesosfäär See ulatub umbes 80 kilomeetri kõrguseni ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -100-ni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikese mõjul ioonideks ja gaasimolekulid saavad laengu, õhk muutub elektrijuhiks. Esimene selline ioniseeritud kiht asub 50-65 km kaugusel

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

2.Mulla lähtekivimiks on murenenud kivimite osakesed ehk kui kivim mureneb, siis selle osakestest hakkab tekkima uus mudel. 4.Eesti mullad on suhteliselt noored, kuna siin oli hiljuti jääaeg ja mullad ei saanud areneda. 1. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine toimub kivimiosakeste t0 kõikumisest(kokkutõmbumisest ja soojuspaisumisest)Ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, nt kõrbes.Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavat

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
12
doc

GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

ATMOSFÄÄR

atmosfäär neljaks TERMOSFÄÄR sfääriks? MESOSFÄÄR STRATOSFÄÄR TROPOSFÄÄR TROPOSFÄÄR • Maale lähim kiht. • Ulatub 11 km kõrgusele. • Esinevad kõik meteoroloogilised nähtused: • tekivad pilved ja sademed • õhuringlus • kujuneb ilm ja kliima STRATOSFÄÄR • Ulatub 50 km-ni. • Temp. tõuseb kõrguse kasvuga. • Osoon (neelab UV kiirgust ja pikalainelist kiirgust) • Osoonikiht kaitseb elusloodust UV kiirguse eest. Tooge näiteid liigse UV kiirguse mõjust organismile. MIS MIS PÕHJUSTAB OSOONIKIHI HÕRENEMIST? • Freoonid (kloor- ja fluororgaanilised ühendid) • Lämmastikoksiidid • Vanad külmikud ja kliimaseadmed • Aerosoolid • Tulekustutid • Vulkaanipursked Osooniaugud • Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maakiirgusbilants-maale saabuv ja tagasi peegelduv kiirguse tasakaal

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär ­ õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirle

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

KT 4. Atmosfäär Atmosfäär ­ õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolker

Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

Päikesevalguse tee läbi atmosfääri. Valguse hajumine kolloidosakestel. Valguse neeldumine atmosfääris, erinevate ainete osa valguse neeldumises. Osooni roll atmosfääris, osooniaugud. Kas inimene on põhjustanud osooniaukude tekke? Maapinna kiirgus. Maapinna öine jahtumine. Radiatsiooniline öökülm. Kasvuhooneefekt. Atmosfääri soojuslik mudel -- kasvuhoone. Soojus- ja kiirgusprotsessid klaaskasvuhoones. Soojuslik tasakaal kasvuhoones päeval ja öösel. Kasvuhooneefekt kui atmosfääri soojuslik mudel. Soojuslik tasakaal atmosfääris. Seos atmosfääri koostise ja soojusliku tasakaalu vahel. Inimeste tegevus ja atmosfääri koostise muutumine. Loodushoid. Milliste tegurite ablil sõltub maapinnale jõudvate päikesekiirguste hulk? Osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Osooniaukude tekepõhjused ja tagajärg. Osooniaukude tekkeks on vajalik kõigi eelpooltoodud 4 protsessi toimimine: intensiiivse

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel.Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2.Selgita ilmaelementide( õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelisi seoseid. Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfääri kihid

1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär ­ kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär ­ 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist ­ neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär ­ 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär ­ kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär ­ atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus.

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Atmosfäär ja osoon

Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reageerimisel · stratosfäär, 20-50 km kõrgusel · neelab uv-kiirgust · kõigub sesoonselt · osooniaugud- s. t osoonikiht · hõrenemist Freoonid põhjustavad osooniauke. Metaan · CH4 · Kasvuhoonegaas, neelab maa soojuskiirgust · Osakaal suureneb: 1) lagunemisprotsessid märgaladel 2) jäätmete lagunemine prügimägedel 3) loomakasvatusmahtude kasv 4) riisikasvatuse laienemine Veeaur · aurumine aluspinnalt · eraldub atmosfääri vulkaanipurskel, kuumaveeallikatest · fossiilsete kütuste põletamisel ( soojuselektrijaamad, transport, metallurgia, lubja

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sfäärid

tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Maa soojuskiirgus on, seda suurem, mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhu temp. Atmo. vastukiirgus esineb, kui ilm on pilves, õhk on soe ja sisaldab palju veearu. Efektiivseks kiirguseks ­ nim. Maa soojuskiirguse ja atmo. vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss ­ on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Osooniaukudeks nim. osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Kasvuhooneefekt ­ temp ja niisukse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiksekiirgust, kuid ei lase atmo. tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmo. ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoone gaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmo. välja. Kasvuhoonegaasid ­ atmo

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geograafia - Atmosfäär

Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu. · Stratosfäär - troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht (keskmiselt 15-50km kõrgusel), kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Stratosfäär moodustab u. 20% atmosfääri massist. Osoonikiht - osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva UV-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne UV-kiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. · Mesosfäär - 50-85km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temp. langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Enam osooni pole ja õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär - kõige ülemine atmosfäärikiht, kus õhk on väga hõre ja temp

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geo KT Atmosfäär

Geograafia kordamine: Atmosfäär Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid ­ püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Atmosfäär, õhk

ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapunakiirgus 36%) Nähtav kiirgus ­ silmaga nähtav roheline valgus Ultraviolettkiirgus- päevitamine, nähtav

Geograafia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun