Anna Näeme Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument Dokumendihaldus Arhivaal Arhiiv asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr.
Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: 1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29
-kuupäev; -pealkiri; -jõustumise kuupäev; -juurdepääsupiirangud; -andmed käskkirja muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta. Ja nii on eraldi välja toodud ka protokollide, aktide, lepingute ja muude dokumentide dokumendiregistrisse kantavate andmete nõuded. 6) Dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord: Olemas, antud asjaajamiskorras edastab direktori abi dokumendi direktorile, kes määrab lahendaja, tähtaja ning vajadusel lahendamise korra ja muud asjaolud. 7) Asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord: Asutusesiseseks kooskõlastuseks saadetakse dokument koos kooskõlastuslehega astmelt madalamale töötajale ning seejärel kõrgemale töötajale. Kooskõlastuse kogu protseduuri tähtajaks on kirja pandud 10 tööpäeva. 8) Asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord: Antud asjaajamiskorras puudub. 9) Dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord: On selgelt välja
moodustatud andmete kogum, mida allkirja anda kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. 21. Mis on autentimine? Ehk autoriseerimine 22. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 10 aastat-lühiajaline 23. Mis on pitsat, mis on pitser? Pitseriga kinnitatakse dokumendi allkiri. 24. Mis on tempel? Vahend korduva info / teabe kandmiseks dokumendile (nt.rekvisiidid) 25. Mis on viseerimine? Asutusesisene kooskõlastamine 26. Millise laiusega on plangi veerised? Ülemine-12mm, alumine-12mm, vasak-30mm, parem-15mm 27. Millised kontaktandmed kirjutatakse ametliku E-kirja lõppu? Nimi, asutus, amet, telefon, faks, e-mail. 28. Kuhu vormistatakse ametikirjal seosviit (viide Teie)? Paralleelselt adressaadiga paremasse paberi poole. 29. Millal ja kuidas vormistatakse ametikirja pealkiri? Nimetavas käändes, vormistatakse alati (v.a õnnitlus-ja tänukirjad, tõendid, avaldused,
Outsourcing logistika Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1950 - 1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene ( insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1970- 1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt.
on välja toodud kõik vajalikud asjaajamiskorra osad. Asjaajamiskord reguleerivad normid: Dokumentide vorminõud. Olemas (SYGA 2012:19); Asjade menetlus. Osaliselt puudulik; Dokumentide ringlust. Olemas (SYGA 2012:5-7); Dokumentide sisemine kooskõlastus. Olemas (SYGA 2012:12); Kontrolli tähtaegadest kinnipidamise üle. Olemas (SYGA 2012:6); Dokumentide ametlikku kinnitamist. Olemas (SYGA 2012:7); Asjaajamise üleandmist. Olemas (SYGA 2012:15-16); Asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord, koolisiseste dokumentide teatavakstegemise kord ning nende allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord on samuti selgesõnaliselt välja toodud- kes ja kuidas. Asjaajamiskorra allikad Kehtiv seadusandlus. Olemas (SYGA 2012:3); Organisatsiooni tegevust reguleerivad õigusaktid (põhimäärus jt). Olemas (SYGA 2012:3-20); Organisatsiooni töökorda reguleerivad dokumendid (kvaliteedistandardid,
3. MSVS nõuded: Näided: "Märgukirjade ja selgitustaotluste edastamine vastavalt kuuluvusele ja avaldajale edastamisest teatamine" (MSVS §5 p 3) On järgitud EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" 3. Kunda Ühisgümnaasium ei ole kehtestatud kõik kohustuslikud regulatsioonid, mis võib leida §4. Näiteks, pole teada asutuse asjaajamisperioodi, asutuse dokumendiringlust, asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord. On olemas vähe informatsiooni dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise korrast, dokumentide hoidmise ja hävitamise kord, ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord 4
tähtsusega, seega, et dokumentide autentsus oleks tagatud ja kontrollitav läbi aja, on oluline välja töötada kontrollitud keel, mis standardiseerib terminoloogia lubatud terminitest ja metaandmete elementidest. 2 Kuna dokumente tekitavaid asutusi on seinast seina, on ka nende endi nõudmised ja vajadused dokumendi metaandmetele väga erinevad, siinkohal tasuks välja töötada oma vajadustest lähtuv metaandmete skeem- asutusesisene metaandmete standard, mis tagab täpsete ja usaldusväärsete metaandmete loomise, kvaliteedikontrolli, tagamaks soovitud tulemust.3 Ka näiteks Dublin Core standardi järgi välja töötatud metaandmeskeem on piisavalt üldine, et seda saab kasutada kõikvõimalike erineva sisuga dokumentide kirjeldamiseks. Metaandmete standardite kasutegurid ilmnevad info vahetamisel elektrooniliste infosüsteemide vahel-
struktuuriüksuse juhile resolutsiooni saamiseks. Sekretär edastab rektoraadi resolutsiooniga (struktuuriüksuse dokumendiregistripidaja struktuuriüksuse juhi resolutsiooniga) dokumendi dokumendiregistris tööülesandena täitmiseks, teadmiseks või ettepanekute tegemiseks (vastavalt vajadusele) peatäitjale, täitjale või täitjatele. asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord (tähtajad on millised)- Dokumendid esitatakse kooskõlastamiseks algul astmelt madalamale ametnikule või asutusele ning seejärel kõrgemale. Dokumentide asutusesisese kooskõlastamise märgiks on eelnõu viseerimine. Õigusaktide (v.a personalialased ja õigusaktid, mis käsitlevad ühe osakonna pädevuses olevaid küsimusi) ülikoolisiseseks
vaatab)- Registreeritud dokument antakse rektorile, prorektoritele või struktuuriüksuse juhile resolutsiooni saamiseks. Sekretär edastab rektoraadi resolutsiooniga (struktuuriüksuse dokumendiregistripidaja struktuuriüksuse juhi resolutsiooniga) dokumendi dokumendiregistris tööülesandena täitmiseks, teadmiseks või ettepanekute tegemiseks (vastavalt vajadusele) peatäitjale, täitjale või täitjatele. asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord (tähtajad on millised)- Dokumendid esitatakse kooskõlastamiseks algul astmelt madalamale ametnikule või asutusele ning seejärel kõrgemale. Dokumentide asutusesisese kooskõlastamise märgiks on eelnõu viseerimine. Õigusaktide (v.a personalialased ja õigusaktid, mis käsitlevad ühe osakonna pädevuses olevaid küsimusi) ülikoolisiseseks kooskõlastamiseks kasutatakse kooskõlastuslehte (kui kooskõlastusi on rohkem kui kaks)
-Väljasaadetavate dokumentide ringlus hõlmab dokumendi koostamist, vormistamist, signeerimist ja väljasaatmist. -Dokumendid saadetakse välja sekretäri poolt. 8. Kirjeldage sisemiste dokumentide ringlust (tegevused nende õiges järjekorras). Toimingid kirjaga: vastuvõtmine sorteerimine registreerimine edasi suunamine Resolutsioon sisaldab- täitja nime(d),( peatäitjale joon alla), lahendamise tähtaeg, soovitav tulemus, resulutsooniandja allkiri ja kuupäev. Viisa- asutusesisene kooskõlastamine Allkirjastaja- tavaliselt asutuse juht, ülemus Regist uueti, saadetakse ära. Kronoloogiliselt kausta. 9. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute dokumendiregistris? ei registreerita- allkirjastamta kirjad, anonüümne kiri, valele aadressile saadetud kiri 10. Nimeta olulisemad asutusesised asjaajamise korraldamist reguleerivad normdokumendid. Kirjelda lühidalt
4.1-11 Kassaväljavõtted 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-12 Kassadokumendid 7 aastat Arbalans OÜ 6. ASUTUSE SISENE DOKUMENTIDE KOOSKÕLASTAMISE KORD 6.1. Asutuste vahel kooskõlastatakse dokumendid kirjalikult või muul viisil vastavalt õigusaktidele. 6.2. Asutusesisest kooskõlastust nõudvad dokumendid vaadatakse juhataja poolt läbi hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 7. ASUTUSESISENE DOKUMENTIDE TEATAVAKSTEGEMISE KORD 7.1. Asutuses sõltub dokumentide teatavaks tegemise viis dokumendi sisust ja koopiasaajate hulgast. 7.2. Asutusesisesed dokumendid tehakse teatavaks infostendil. 7.3. Käskkirjad, töölepingud ja teatised, mis sisaldavad personaalseid töökohustusi (- ülesandeid) edastatakse töötajatele allkirja vastu. 8. DOKUMENTIDE ALLKIRJASTAMISE JA AMETLIKU KINNITUSEGA TÕESTAMISE KORD 8.1
tegevusperiood) * dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; * asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; * dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; * registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; * dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; * dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; * asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; * asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; * dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; * vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; * dokumentide hoidmise ja hävitamise kord; * ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; 9. E- kirja puhul viitame lisadele
Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood; · asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; · dokumendi plangid ja nende kasutamise kord; · registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; · dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; · dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; · asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord; · asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; · digitaalallkirja andmise ja kasutamise kord; · dokumentide avalikustamise ja neile juurdepääsu tagamise kord; · juurdepääsupiirangute kehtestamine asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentidele; · vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrolli kord; · dokumentide hoidmise ja hävitamise kord;
2.4.1 Dokumendiplangid Asutuses on kasutusel nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt kahte liiki dokumendiplangid: kirjaplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm); üldplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm). 2.4.2 Kirjaplangile vormistatavad dokumendid ametikirjad. 2.4.3 Üldplangile vormistatavad dokumendid Koosolekute protokollid, nõukogu otsused, juhatuse otsused, korraldused, käskkirjad, ringkirjad, teated, aktid. 2.4.4 Valgele paberile vormistatavad dokumendid Asutusesisene kirjavahetus, dokumentide projektid/eelnõud, ühisdokumendid, st kui dokumendile kirjutavad alla kahe või enama asutuse esindajad ja juhendid. 2.4.5 Ümbriku vormistamine Asutusest väljasaadetavatele ümbrikutele peab märkima asutuse andmed. 2.5 Rekvisiitide vormistamise nõuded Dokumente koostavad ja vormistavad töötajad, kelle töövaldkonda teema kuulub. Kõikidele asutuses koostatud dokumentidele peab olema märgitud dokumendi koostaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber
E-maile säilitatakse elektrooniliselt ning välja prinditakse vaid juhul, kui seadus nõuab taasesitatavas vormis alusdokumenti. Dokumentide registreerimise kohta puuduvad ettevõttes kindlad alusdokumendid. Iga asjaajamisega tegelev töötaja on loonud enda jaoks sobiva süsteemi. Digiallkirjastamist nõuavad meil kõik tööinspektsiooni dokumendid, kõik teistesse asutustesse minevad dokumendid ning samuti allkirjastatakse enamus lepinguid digitaalselt. Arhiivitöö korraldus on asutusesisene. Väljaarvatud raamatupidamisdokumendid, mis teatud aja jooksul suunatakse seda teenust pakkuva firma arhiivi. Arhiveeritakse dokumente aasta alates dokumendi loomisest ja saamisest. Arhiivihoidla on asutuses olemas ning seal on koos kõik majaehitusega seotud dokumendid, personalidokumendid ja ka raamatupidamisdokumendid. Täpsem loetelu on ära toodud Lisa1 lehtedel. 5 4 SEKRETÄRI AMETIKOHT TRAFOX EESTI OÜs
*tehnoloogia- pakub uusi vahendeid *valitsuse regulatisoon: keskkonnakaitse nõuab korjet *konkurents- sunnib modifitseeruma ning arendama logistilist ketti. 21. Olulised märksõnad väärtusketi haldamisel. *klienditeeninduse efektiivsus (tellimistsükli aeg, tellimuste täitmise määr, aja usaldusväärsus, võimsuse vastavus kliendi vajadusele jne) *Logistiline tõhusus (transport, laomajandus, tootmise kavandamine jne) * 22. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1PL- asutusesisene log-teenus (1950-70). Ettevõte tegi ise kõik logistilised tegevused. 2PL- Log teenuste allhange (70-85) Mõnikord osteti log teenuseid sisse ühekordse tegevusena (transport), kui oma ressurssidest ei piisanud. Sisseost toimub juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel 3PL- log teenuste sisseost (85-2000)- Teenuste sisseostuga moodustatakse pikaajaline koostöösuhe valitud partneriga. Kus nn kolmas osapool täidab kõik logistilised ülesanded või osa neist.
Hotellimajandus Hotellimajandus on üks osa teenindus- ja turismimajandusest, kuid nende valdkondade vahel piiri tõmmata on väga raske. Kõik turismiettevõtted teenindavad kliente, kuid sugugi mitte kõik teenindusettevõtted ei paku oma teenuseid turistidele. Suur osa majutusasutustest, nagu koolide ühiselamud, vanglad , haiglad , kasarmud , vanadekodud ja teised, tegutsevad väljaspool turismisektorit , kuid teenindamine toimub ka seal. Toitlustusettevõtted (kui välja jätta asutusesisene toitlustamine) teenindavad nii kohalikke elanikke kui ka turiste. Majutusasutustes asuvad toitlustuskohad on eelkõige mõeldud turistidele, kuid sinna on oodatud ka kohalik elanik. Hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid, ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses. Majutusteenuse pakkumine laiemas mõttes hõlmab majutustegevust majutusettevõtetes ja
KAIZEN tegevuste operatsioonide vähehaaval täiustamine. Logistikateenuste osutamise areng jaotub 4 tasandisse vastavalt tehnoloogia arengule: Tegevusaegsed elemendid kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile: 1. 1PL (1950 1970) First Part Logistics ehk asutusesisene logistika. Sel ajajärgul tegi 1. Defitsiidi tase . laodefitsiiti analüüsitakse kaupade ning klientide lõikes. Juhul, kui laos ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid. hilisema kauba kohaletoimetamisega
tööõnnetuseni, samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks rakendatavad abinõud, riskianalüüs. Valmistatakse kolmes eksemplaris, üks jääb tööandjale. Dokumentide teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni vastava piirkonna kontorile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast õnnetuse uurimise lõpetamist. 15. Sisekontroll, milles seisneb? Juhtkonna loodud ja tema poolt koordineeritav asutusesisene süsteem, mis aitab kaasa ettevõtte eesmärkide saavutamisele ja toimib seadusega määratud raamides. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib ta töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt seaduse nõuetele. 16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
isegi siis kui ollakse muudatusteks nõus kulutama suuri rahasummasid. Positiivne maine kujuneb heade tegude, sõnade ja sõbraliku suhtumise pikaajalisel koosmõjul. Alustav ettevõtja peab hästi teadma millisena ta enda firmat tulevikus näha tahab ja selle nimel palju tööd tegema. Maine kujundamisel on määravateks komponentideks enamasti siiski kirjalikud kommunikatsioonivahendid (reklaamlehed, tutvustused jne.), ametialane kontakt ettevõtte ja kliendi vahel ja asutusesisene atmosfäär. Siit saabki järeldada, et mainekujundus ja hea imago loomine, on üheks siseturundusega seotud valdkonnaks. (Varey, Lewis, 2000) Ettevõtte ja kliendi suhted ,,Klient on kõige tähtsam külaline meie valdustes. Ta ei sõltu meist, meie sõltume temast. Ta pole kõrvalseisja meie äris, ta on osa sellest. Me ei tee teda teenindades talle teenet, tema teeb meile teene, andes võimaluse ennast teenindada." (Kotler, 2003: 49-50)
HINDAMINE Avalike suhete korraldamise all mõeldakse viise, kuidas ettevõte ja üldsus edastavad üksteisele teavet ning lahendavad erimeelsusi. 2.1. Avaliku arvamuse kujundamine Positiivse avaliku arvamuse kujundamine saab alguse ettevõttest endast ja on tegevuse tulemus. Abivalmis ja pühendunud personal loob firmale hea maine. Oluline on seejuures, et töötajatesse ei suhtutaks kui tööjõusse, vaid arvestakse neid peamise sihtgrupina. Kui asutusesisene infovahetus on toimiv, luuakse sellega koos ka hea sisekliima. 2.2. Ettevõtte maine kujundamine Kõigepealt tuleb välja uurida, millisena nähakse ettevõtet. Kasuta selleks uurimismeetodeid nagu küsimustikud ja töö sihtgruppidega. Otsi tahtmatult saadetud sõnumeid. Tähelepanu pööra kõigele, mis võib ettevõtte kohta sõnumit kanda (hooned, klienditeenindus). Hea imago loomiseks võib kuluda aastaid, ent maine hävitamiseks piisab sekunditest.
raamatukogu või asutuse ametlikus teeninduspiirkonnas. Juurdepääs tasulistele elektroonilistele raamatukoguteenustele (nt omandatud või litsentsiandmebaasid, jadaväljaanded jne) autenditakse tavaliselt IP-aadresside plokkidele. Päringud · Tuleb eeldada, et kõik kordaläinud päringud on esitanud teenindatavad. Päringuid tasuta teenustele (nt elektronkataloog ja raamatukogu veebisait) on võimatu täielikult kontrollida. Kui asutusesisene juurdepääs (tuvastatav IP-aadresside järgi) pärineb eeldatavasti teenindatavatelt, siis kaugkasutamine (nt koduarvutitest) on tavaliselt anonüümne. Ka pole sama puhverserverit kasutavad individuaalsed IP- aadressid tuvastatavad, kuna logifailis registreeritakse ainult puhverserveri IP-aadress. E-kogu kasutamise mõõtmise raskused · Raamatukogu elektroonilise kogu kasutamise mõõtmist mõjutavad paljud asjaolud. Olulisimaks
(1) Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: 1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas ,,Arhiiviseaduse" § 13 alusel
Asutuse asjaajamiskord Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998
· Pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused (joonkood) · Korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed · Kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine · Maksmise lihtsus ja rahastamisteenused · Paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine. 33. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene (insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli autopark ja load ning ta pidi pöörama põhitegevuse kõrval suurt tähelepanu ka nende juhtimisele. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part nLogistics) ehk logistiliste teenuste allhange (subcontract). Ettevõttel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad
Poolte kohustused ja õigused Poolte vastastikused kohustused Töötaja kohustused täidab isiklikult Tööandja kohustused täidab isiklikult või esindaja kaudu Töölähetus tööülesannete täitmine väljaspool kokkulepitud töö tegemise kohta (max 30 päeva korraga) Õigused tulenevad TL, seadusest, teistest õigusaktidest, kollektiivlepingutest Mall Gramberg Ametijuhend ja töösisekorra eeskirjad Ametijuhend asutusesisene dokument, mis piiritleb töötaja tööülesanded ja nende täitmiseks vajalikud üksikud toimingud Töösisekord määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes Määratakse töösisekorraeeskirjadega, mille kinnitab tööandja ja mis sisaldab vähemalt: tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad
kollektiivorganid, ka KOV asutused ja organid ja iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TÜ) aga ka eraisikud (notar9 kui nad täidavad avalikke ülesandeid) Haldusõigus Haldusmenetlus on tegevus mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega st üksikisikut puudutavad tegevusvormid. Haldusmenetluse reguleerimise eesmärk on kodanike kaitsmine riigi omavoli eest Haldusmenetlus ei asutusesisene asjaajamine Arhusi konventsiooniga seotud rakenduslikke probleeme Kaalutlusõigust tuleb eristada nn seotud haldusest. Õigusnormid koosnevad enamasti kahest osast · abstraktsest faktilisest koosseisust KUI ,,A" · ja sellega seotud õiguslikust tagajärjest SIIS ,,B" Nn. seotud halduse korral on tagajärg ,,B" haldusorganustele täpselt ette kirjutatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine toot...
Kajastada tuleks ka e-kirjade registreerimise ja dokumendisüsteemis haldamise tingimused. dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu: määratletud peab olema dokumendiregistrisse kantavate andmete koosseis iga registreeritava dokumendiliigi kohta ning registreerijad; dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord: peab olema määratletud, kelle poolt sissetulevad dokumendid läbi vaadatakse ja kuidas vormistatakse resolutsioon täitjatele; asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord: peab olema määratletud, millised asutuses vormistatavad dokumendid kuuluvad kooskõlastamisele, milliste ametiisikute poolt üks või teine dokument kooskõlastatakse ning kuidas vormistatakse kooskõlastusmärge; asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord: tuleb näidata, millised dokumendid milliste töötajateni peavad jõudma, mis kujul ja milliseid kanaleid pidi
Jackson 1996, 105). Koolitusvajaduse hindamine võiks toimuda erinevatel tasanditel, kattes kogu organisatsiooni tervikuna. Koolitusvajaduse hindamise protseduuri tulemuste põhjal peaks valmima koolitusplaan, selle kooskõlastamine juhtidega ja vastavusse viimine koolituseelarvega. Järgneb koolitusvajaduse muutmine koolitustegevuseks. (Simson jt 2002, 91) 1.9. Koolitusmeetodid Peamisteks koolitusvormideks on asutusesisene ja asutuseväline koolitus. Asutusesisese koolituse vormideks on omakorda koolitus töökohal ja spetsiaalne organiseeritud koolitustegevus. Koolitusvormidena on kasutusel avatud koolitus, tellimuskoolitus ehk grupi- või meeskonna koolitus, iseseisev õpe, kaugkoolitus ja E- koolitus (Mõttus 2004, 64). Õppemeetodid võib jagada ka õpetajakeskseteks või õppijakeskseks (Jarvis 1998, 145-170). Koolitus töökohal on levinuim treeningmeetod, kus töötaja otsene juht või kogenum
annaabi.ee 
