Kehra Keskkool Astronoomia uurimismeetodid Referaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Astronoomia lk 3 Astronoomia ajalugu lk 3 Astronoomia uurimismeetodid lk 3-4 Pildid lk 5-6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Astronoomia Enne kui saan asuda teema kallale ,,astronoomia uurimismeetodid," pean ära selgitama, mida tähendab astronoomia. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia ...
¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonised ¡ Kasutatud kirjandus Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaeg on teatud aastaringi periood, millal langeb maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale. ¡ Maa telg moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5° ¡ Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste ja aastaaegade muutumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrses seisus. Kuidas jaotuvad aastaajad? ¡ Aastaajad jaotatakse põhiliselt kahte rühma: v Fenoloogilised aastaajad
rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. 2 ASTRONOOMILISED AASTAAJAD Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel
põhjalaius. * Geogr. koordinaadid ei ole absoluutsed. Ühel punktil võib olla mitu geogr. koordinaati. See tuleneb sellest, et Maa mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Nii on erinevatel aegadel Maale arvutatud mitmeid erinevaid mõõte. Maakera mõõtmeid täpsustatakse tänapäeval Maa tehiskaaslaste abil. * Geogr. koordinaadid võib jagada sõltuvalt määramise viisist: – Geodeetilisted koordinaadid – Astronoomilised koordinaadid * Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. * Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. * Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. * Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli.
1. Täielik. 2. Osaline. Esineb sagedamini, eriti osalisi. Kuu on siis punakat värvi, sest punane valgus, kui kõige pikema lainepikkusega peendub Maa taha ja valgustab Kuud. Selline Maa kumer vari Kuu peal näitab, et maakera on ümmargune. (Kuul on väga mitmekülgne mõju Maale, nt. põhjustab tõusu ja mõõna. See tõusu ja mõõna laine on ümber Maa nagu rihmaratas ja põhjustab hästi väikest maakera pöörlemise aeglustumist, st. et ööpäev läheb natuke pikemaks.) 6. Astronoomilised uurimismeetodid. (astronoomia- teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja selle seadusi) · nurgamõõtmisriistad (teodoliit, sekstant) · teleskoobid 1. refraktor- koosneb läätsedest, kõige suurem on läbimõõduga 102 cm. 1609- Galilei- Jupiteri 4 kaaslast, Veenuse faasid, Kuu mäed. 2. reflektor- (maal 6m), 1675- Newton. Teleskoopide probleemiks on olnud teatud moonutused ehk aberatsioonid. Eestist pärit B. Schmidt valmistas sellise
Giza platoo Cheopsi (Hufu) Chepherni (Hafra) Mykerinose (Menkaura) Sfinks lisaks hauakambrid, templid, väikesed püramiidid Templitest Algselt säravvalge Tura lubjakivist ja võibolla kaetud kullaga, pind siluti siledaks kvartsiidiga. 2000 ruutmeetrine ala 4. dünastia ajast ( 25512471 ekr) Maailmaime Üks blokk kaalub u 2,5 tonni Ajaloost Ühe vaaraode perekonna erinevad põlvkonnad Matmispaigad, astronoomilised tähised, koguda loodusenergiat Platoo kaart Cheops Suurim kivist ehitis 10 sajandini, suurim inimese poolt loodud. Algul 146,6 m , hiljem 7,85 m madalam Pindala 5,4 ha 6,57 miljonit tonni Inimjõu abil, kangid, härjad 20 aastat 3 etappi, igas etapis kamber Esimene kamber lõpetamata Teine kuninganna oma Kolmas kuninga omasarkofaag(kivikirst) Palju erinevaid keeruliste käikudega koridore Temp 30 kraadi
(tähesüsteeme). Ko s mo lo o g ia - uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. Astronoomiaga seotud teadused · Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. · Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. · Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö g e o de e s iag a, ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ning o ptikag a. Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga . · Ge o de e tilis i me e to de id on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. · Mine ralo o g ia analüüsib maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. · Ko s mo s e ke e mia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni.
See teadus käsitleb arvutusi, mis puutuvad lennutrajektooridesse, kosmoselennuaparaatide liikumisse planeetide külgetõmbejõumõjupiirkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele. Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub ka Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ja juhtimisseadmete loomine. Selle põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonikaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri. Samuti ka lennud Kuule ja Päikesesüsteemiplaneetidele ning kaugemas tulevikus kateiste tähtede juurde. 16.märtsil 1926 aastal tehti USA-s suur hüpe inimkonna suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõusid 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski
galaktikate ja galaktikate klastrite orbiidi kiiruses. On ka teisi tähelepanekuid tehtud tumeda mateeria kohta, mis hõlmavad galaktikate pöörlemiskiirust ning kuuma gaasi temperatuuri jaotust galaktikates ja klastrites. Laialdaselt usutakse, et tume mateeria koosneb uutest, karaktiseerimata subautomaarsetest osakestest ja tänapäeval teevad tugevaid pingutusi osakeste füüsikud, et leida see osake. Väike osa tumedast mateeriast võib olla barüone tume mateeria. Need on astronoomilised kehad, näiteks massiivsed kompaktsed halod, mis koosnevad tavalisest mateeriast, kuid kiirgavad vähe või ei kiirgagi elektromagnetilist kiirgust. Valdavalt enamus tumedast mateeriast peetakse mitte barüonseks ning seetõttu ei moodustu aatomitest ja usutakse, et see ei suhtle tavalise mateeriaga elektromagnetilise kiirguse viisil. Mitte barüone tume mateeria koosneb neutriinodest ja hüpoteetilistest aksionidest või super sümmeetrilistest osakestest.
Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade
Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade
uurimist ning avaldas esimese seisukoha nende tekke kohta 1960. aastatest alates on need jooned kogunud sensatsioonilist tähelepanu 1994. aastal kanti joonised UNESCO maailmapärandite nimekirja Teooriad Paljud teadlased pakuvad, et joonistati pilte jumalatele, kes ainsana saavad neid taevast vaadata Lisaks peetakse neid indiaani hõimude tootemiteks Üks astroloogiline hüpotees, et jooned sihtisid kohti horisondil, kus tõusis ja loojus päike ning muud taevakehad (astronoomilised kalendreid) Usutakse et muistsed inkas kasutasid jooni religioossetel eesmärkidel - mööda neid liiguti, või siis olid need ohverduspaigad Arvatakse ka et need jooned olid kasutuses niisutuskanalite Veel on inimesi kes arvavad, et geoglüüfid on loodud maaväliste olendite poolt või siis nende auks Kasutati õhupalli, millelt juhendati, kuidas mingit joonistust teha Astronaut Lill Astronaut Lill Säilimine
Vaatluste koordineerimiseks asutati USA-s uus instituut umbes 250 töötajaga, oma panuse annab ka Euroopa Lõunaobservatoorium, ESO. 4 Kosmonautika Kosmonautika on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. Kosmonautika põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonkaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri, lennud Kuule ja Päikesesüsteemi planeetidele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Eduardovich Tsiolkovski. Ta põhjendas esimesena teaduslikult rakettide kasutamise võimalust lennuks väljaspoole Maa atmosfääri ja teistele planeetidele. Oma 1903. aastal ilmunud töös "Maailmaruumi uurimine reaktiivaparaatide abil", tuletas ta valemi, mis seob raketi kiiruse gaaside voolukiirusega, raketi massiga ja kütuse massiga
ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE. Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega. Andmeid tähtede kohta (valgusvõimsus, pinna temperatuur, leiduvad keemilised elemendid
meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja määramine, navigatsioon jms), tehnika ja matemaatika arengule. Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu määrati ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste meetoditega ning võimaldab täpselt dateerida sündmuste ajahetke, kuna astronoomilised sündmused on tagasiarvutatavad. 20. sajandil leidis kinnituse Suure Paugu mudel ning saime palju teada tumeda aine ja tumeda energia kohta, mis moodustavad ~95% kogu universumi massist. MEILE LÄHIM TÄHT PÄIKE Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99·1030 kg (330000 korda
kasvuhoonegaasid Kliimasüsteem. Sise- ja välistegurid Füüsikalisi mehhanisme, mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ning ka põhilised vastasmõjud kliimasüsteemi elementide vahel nim kliimat kujundavateks teguriteks e faktoriteks: · välistegurid energeetiline mõju kliimasüsteemile väljaspoolt · sisetegurid iseloomustavad kliimasüsteemi enda omadusi Välistegurid: Astronoomilised, Päikese kiirgusvõimsus, Maa orbiidi asend Päikesesüsteemis, orbiidi karakteristikud, Maa telje kalle, Maa pöörlemiskiirus · Geofüüsikalised välistegurid: Maa mass ja suurus, Maa gravitatsiooni- ja magnetväli, vulkanism Kliimasüsteemi sisetegurid: Atmosfääri koostis ja mass, ookeani koostis ja mass, mandrite ja ookeanide paigutuse iseärasused, maismaa reljeef, maismaa ja ookeani tegevkihi struktuur, biosfääri mass, krüosfääri mass
Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirlemine ümber päikese .. 2.geograafilised =>mandrite ja ookeanite paigutus geograafilised tegurid määrab ära asukoht. mandrite ja ookeanide paigutus Ilma tunused sademed ; tuulekiirus , rõhkond , tuulesuund Temperatuur õhuniiskus Rõhkkond Tuule suund sademed (Hulk) tuule kiirusuw otsekiirgus mis on nende erinevas .. Hajuskiirgus Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud on "jõud", mis näiliselt mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Coriolisi
Zhou hõim ühendas hiina üheks terviklikuks riigiks ja siis pandi alus hiina klassikalisele kultuurile. Sellel ajal pandi kirja neli raamatut: 1. ajalooraamat (koondati kokku kõik mida teati rahvatest, riikidest, pärimutest ehk raamat mis peaks andma ülevaate) 2. laulude raamat (folkloori sest saadi earu et nendes raamatutes peitus vanemate, targemate põlvde elutarkus. Sinna valiti välja 305 laulu) 3. muutuste raamat (aastaajad, metroloogilised, astronoomilised nähtused (kuu loomine jms ) ööpäev jin-jang (jin passiivne, tume, naine, jang hele, mees)) 4. kombed (kuna hiinlaste elukorraldus toetub kommetel, eristatakse kaht voorust, pojalikkus(kuulad, hindad, oskad aru saada vanemate inimeste elukogemustest) ja vennalikkus (arvestamine, hoolimine, aitamine, toetamine) Kirjandus oli anonnüümne. 7-6 saj ekr kujunes uut tüüpi kirjandus, siis tähistati üles ka autorit.
Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis kord aastas, see on talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5 N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev.
Sisenenud atmosfääri ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabgi virmalisi. Eksosfäär-viimane kiht, järk-järgult planeetide vaheliseks ruumiks üleminev. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel, ilma iseloomustavad ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk). Kliimaa- nim. Mingile maa-alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved, tolm Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus Otse ja hajuskiirguse summa. Peegeldunud kiirgus e albeedo nim
Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilma iseloomustavad ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid, näiteks õhutemperatuur, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk. Ilmastik iseloomustab pikemat perioodi. Kliima kujuneb paljude aastakümnete vältel. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulikku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul, mida nimetatakse kliimatekketeguriteks. Neid jaotatakse: astronoomilised tegurid ja geograafilised tegurid. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Maakera põhiline energiaallikas on Päike. Millal on suvi ja millal on talv? Seleta mõisted: Pööripäevad Polaaröö Polaarpäev Otsekiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Albeedo Atmosfääri Üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat, kogu maakera hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu.
Nende geneetiline rekonstruktsioon seletas korra kujunemist, mida praegu vaadeldakse aga ruumilisest aspektist. Mileetose koolkonnal on suurt võlg babüloonia astronoomia ees, millelt nad laenasid vaatlused ja meetodid. Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud. Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile
3) mere mõju kliimale- vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa, mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. K K Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. kirdepassaadid
Hindustani trapivulkanism. Impaktivärk pole enam favoriit, aga kosmiliste mõjutustega peab arvestama. Vahepeal impakti vastu ei saanud artikleid avaldada. Kokkuvõte: alusmehhanisme pole liiga palju, need on paleogeograafilised muutused, kliimamuutused, maa siseaktiivsus ja muud geoloogilised tegurid, kosmilised tegurid. Tulemused: ookeanitaseme kõikumine, okeanograafilised muutused, temp muutused, inpaktsündmused ja perioodilised või mitte astronoomilised mõjud. Ookeani kõikumine suurendab ka migratsiooni, muutuvad asualad. Okeanograafilised: muutused bioproduktsioonis. Maha jääb jälg, orgaanika ladestumine muudab süsiniku isotoopkoostist. Orgaanika tekitab anoksia. Temp muudab klimaatilist tsonaalsust, mõjutab ookeani tsirkulatsiooni, muutus peab olema pikaajaline. Impaktid on juhuslikud, kuid korduvad. Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad
Nii on erinevatel aegadel maakerale arvutatud mitmeid erinevaid mõõte ja vastavalt mõõtudele osutuvad ka punkti geograafilised koordinaadid erinevateks. Maakera mõõtmeid täpsustatakse tänapäeval maa tehiskaaslaste abil. Geograafilised koordinaadid võib jagada sõltuvalt määramise viisist ning maa mudeli kujust veel geodeetilisteks, sfäärilisteks ja astronoomilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid määratakse astronoomiliste vaatlustega, saadakse astronoomilised koordinaadid. Lähtesuunaks on sel juhul loodjoon ja punkti asukoht määratakse geoidil. Kolmandaks koordinaadiks maapinna punktile on siin absoluutne kõrgus H, mis määratakse geoidi suhtes nivelleerimise teel. Kui geograafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega, siis nimetatakse neid geodeetilisteks koordinaatideks B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab
Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, Maa pinnalt, siis võib arvata, et need liikumised on näivad .Nad oleksid tegelikud , kui Maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt.Mis vahe on aga näiva ja tegeliku liikumise vahel ja kuidas seda otsustada? Kehade näiva ja tegeliku liikumise üle on kõige lihtsam otsustada siis, kui meil on võimalik seda liikumist vaadata kusagilt ,, eemalt ``. Astronoomilised aastaajad Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna (ehk orbiidi) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole (kõige rohkem on ta seal 22.juunil,asend joonisel 7.8), langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale,samuti on seal päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber
suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett.
elusorganismide olemasoluga. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertsgaasid 0,95% 11. Inimtegevus mõjutab Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12. Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused. Viimaste hulka kuulub ka evolutsioon ja omaliikumine. Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. 13. Tähistaeva muutumine on seotud aastaaegadega sellepoolest, et igal aastaajal on sellele iseloomulik ilm. Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. 14. Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurgad (kujuteldaval)
ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga.
Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud
langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv termosfäär, mis päeval soojenedes paisub ja öösel jahtudes kokku tõmbub. Temperatuur selles võib küündida kuni +1500 °C-ni Maa atmosfääri välimine kiht, eksosfäär, hõreneb järk-järgult ja läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks 2) selgita joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti; 3) tea kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid; Astronoomilised kliimatekketegurid on Päikese aktiivsus, Maa kaugus Päikesest, planeedi tiirlemine ümber Päikese ja orbiidi kuju, planeedi pöörlemine ümber oma telje ja pöörlemistelje kallakus orbiidi tasapinna suhtes. õhutemperatuur, -niiskus ja -rõhk, päikesekiirguse hulk, sademete kogus ja tüüp, tuule kiirus ja suund. 4) selgita joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale;
Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11-aastase perioodiga. Lisaks laikudele ja graanulitele eristatakse Päikese pinnal veel tervet rida mitmesuguseid protsesse, mille ilminguteks on faklid, loited, protuberantsid, hiidmullid jne. Kauguse ühikud mõõtmiseks Päikesesüsteemis ja tähtede vahel. Parallaks. Tähtedevahelistest kaugustest kujutluse saamiseks kasutatakse võrdlust, nagu paikneksid herneterad üksteisest 60 kilomeetri kaugusel, st kaugused on väga suured. Isegi astronoomilised ühikud on liiga väikesed (1 aü=150 miljonit km). Ühikutena kasutakse valgusaastat (1 va või rahvusvaheline lühend 1 ly), so vahemaa, mille läbib valgus 1 aastaga, ja parsekit (parallaks+sekund; 1 va=0,3066 pc=63239 aü). Parallaktiline nihe on mingi objekti näilik nihe kaugemate objektide taustal, kui vaatleja nihkub kaheteistkümne tunni jooksul Maa pöörlemise tõttu diameetri ühest otsast teise.
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päik...
maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed. 11) Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Astronoomilised koordinaadid määratakse astronoomilise vaatlusega loodjoone suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Tasapinnalised ristkoordinaadid x-teljeks võetakse telgmeridiaan võisellega paralleelne suund. y-telg on paralleelne ekvaatori suunaga ja on x-teljega risti. Eestis on x teljeks 24omeridiaan või sellega paralleelne suund.
maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed. 11) Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Astronoomilised koordinaadid määratakse astronoomilise vaatlusega loodjoone suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Tasapinnalised ristkoordinaadid x-teljeks võetakse telgmeridiaan võisellega paralleelne suund. y-telg on paralleelne ekvaatori suunaga ja on x-teljega risti. Eestis on x teljeks 24omeridiaan või sellega paralleelne suund.
ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus Albeedo aluspinna peegeldumisvõime näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes peale langenud kiirgusega selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides Kliimategurid | Tuuled maailmas Astronoomilised tegurid - Maa asend Päikesesüsteemis, kaugus Päikesest, pöörlemistelje kaldenurk, orbiidi kuju. Kliimat kujundavad tegurid (määravad kliima erinevused maakeral) - päikesekiirgus, globaalne õhuringlus, aluspinna omadused (vesi, maismaa, tasandik, mäestik, taimkate) Õhu vertikaalne liikumine Soe õhk tõuseb - tekib madalama õhurõhu ala. Laskumisel õhk kuhjub - tekib kõrgema õhurõhuga ala.
energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud
energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud
Inimtegevusega on ohtlik üha laienev energiatootmine, kui see läheneb Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Energiatootmist tuleks piirata või viia see kosmosesse. Sama moodi mõjub Maale ka inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Tähistaeva muutumise seos aastaaegadega - telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja, et
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine.
Paljud ülikoolid õpetavad mitte ainult niisugused distsipliinid nagu: loodusteadus, sporti- ja sotsiaalteadus, arhitektuur, meditssin, õigusteadus , aga veel ka oma tudengite elukorraldus, selles hulgas ka toitumine, raamatu müümine, panga teenindus, võimalus saada lisatöö vabal õpimesest ajal ning ka baarid ja diskod. Peale selle, ülikoolides on ramatukogud, spordikeskused, tudengide ühindused, arvutiklassid ja laborid. Paljudes ülikoolides on ka enda botaanikaaiad, astronoomilised observatooriumid, äriinkubatorid ja ülikooli kliinikud. Paljud põllumajandused ülikoolid tegutsevad nagu haridus-, teadus-ja praktilised komleksid, mille kuuluvad haridus-ja eksperimentaalsed põllumajandusettevõtted, eksperimentaalsed põllumajandusettevõtted, taimekasvatuse ja töötlemisettevõttes tooted jne. Ülikooli koosseisul tegutsevad täishinnalised kliinikud, mis astuvad sisse linna tervishoiusüsteemisse. Need Kliinikud on teadus-ja haridusasutuste andmebaaside ja
kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia
) Matmisviis: surnutele pandi kaasa varemate surnute modelleeritud kolbad, eriti laste haudades Kellpeekrite kultuuri keraamika geomeetriline ornament. Kultuurid hakkavad eristuma keraamika kujundamise järgi (Naise iidol-anum, Vidra, Rumeenia) Materialide mitmekesistumine (Karu, merevaik, Taani) Megaliitehitised Euroopas Neoliitikum ja pronksiaeg Malta nroliitilised templid u 5200-2300 e.Kr (Mnajdra) Hagar Qim Ovaalsed teineteisele järgnevad struktuurid, pühapaigad ja templid, astronoomilised struktuurid, on arvestatud päikese ja kuu sisse paistmisega. Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e. ehitatud väga suurtest kividest. Men-an-Tol; Cornwall, Inglismaa- kaks pulka ja auk (initsatsiooniriitus- täiskasvanuks saamise või
võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja antiigi esteetikale, ranged reeglid; rangelt hoiti lahus madal ja kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus ülev, traagiline ja koomiline; lahutas vastandid; renessanssi riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud tagasipöördumine; hariduse väärtustamine; õukond ja kirik
(Next Generation Space Telescope) üleslennutamine. Kogu observatoorium on alles kavandamisjärgus ja joonisel on üks mitmest esitatud kavandist. Ka ajakava muutub arvatavasti veel korduvalt. Uued teleskoobid on kavandatud juba uudsema tehnoloogia järgi. Et vältida HST juures tehtud vigu, püütakse uut teleskoopi väga põhjalikult projekteerida ning teha ka prooviteleskoope. Seejuures on tehnoloogilised nõudmised ning astronoomilised vajadused uue teleskoobi jaoks oluliselt kõrgemad. Teleskoobi peegel tuleb painduv ja väga õhuke -- 2 mm -- ning ta toetub aktivaatorite kaudu väga kergele alusele. Kui tavaliste kaasaegsete teleskoopide peegli erikaal (koos aktivaatorite ja toetusraamiga) on 400-1000 kg/m2, siis NGST jaoks on see vaid 15 kg/m2. Kujutist pole küll vaja parandada õhuhäirituste tõttu 6
vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. TV lk 38 ül 7 õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus, tuule kiirus, sadmete hulk Seosed: kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus
ajavahemiku jooksul. 9. mida tähendab mõiste „lokaalne kliima”? Lokaalne kliima on kohakliimade uurimise põhiobjekt. 10. mis on kliimat kujundavad tegurid? Füüsikalised mehhanismid, mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ja põhilised vastasmõjud kliimasüsteemi komponentide vahel. 11. millised on välised kliimat kujundavad tegurid? Energeetilised mõjutused kliimasüsteemile väljastpoolt.(astronoomilised- päikese kiirgusvõime, Maa orbiidi asend päikesesüsteemis, Maa pöörlemiskiirgus ja geofüüsikalised- Maa mass ja suurus, gravitatsioon ja magnetväli, vulkanism, geotremilised allikad) 1 12. millised on sisemised kliimat kujundavad tegurid? Atmosfääri koostis, atmosfääri mass, ookeani koostis ja mass, ookeanide ja maismaa jaotus, reljeef, tegevpinna struktuur
kliimat ei kujune 4. Mesosfäär - temperatuur langeb, sest osooni ei ole, aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 5. Termosfäär - õhu molekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb 6. Eksosfäär - maailmaruum ehk kosmos Päikesekiirgus Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusest Kliimatekketegurid 1. Astronoomilised - Päikesekiirguse aktiivsus - Maa kaugus Päikesestk - Pöörlemistelje kallakust (23,4°) 2. Geograafilised kliimatekketegurid - Päikesekiirte langemisnurk - Mida väiksem on laiuskraad, seda suurem on langemisnurk (seniit) - Maa ja mere jaotus - Aluspinna iseärasused - Aluspinna värvus - Reljeef ehk pinnamood
Aastal 1735 purjetas teine ekspeditsioon sama eesmärgiga Lõuna-Ameerikasse Ecuadori. Põhjas läbiviidud mõõtmiste tulemustel saadi ühe meridiaani kraadi pikkuseks 57,437 toisi, samas kui Picardi mõõtmised aastatel 1669 kuni 1670 Pariisi ja Amiensi vahel andsid tulemuseks 57,060 toisi (tois on vana prantsuse pikkusühik, mis võrdub 1,949 meetriga). Saadud tulemuste võrdlemisel sai selgeks, et Newtonil oli õigus olnud. Celsiuse ülesandeks ekspeditsioonil Lapimaale olid astronoomilised vaatlused (nagu võib näha tema päevikutest, mis on tänapäeval hoiul Uppsala Ülikooli raamatukogus). Prantsusmaa kuningas määras talle teadusele osutatud teenete eest eluaegse tuhande frangi suuruse pensioni. Olulisemad tööd ja saavutused 18. sajandil kuulusid astronoomi töökohustuste hulka ka geograafilised mõõtmised, meteoroloogilised vaatlused ja veel muud, mida tänapäeval enam astronoomiaks ei peeta
takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1. Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. (päikese kõrgus/päikesekiirte langemisnurk, päeva pikkus, aluspinna värvus) 2. Üldine õhuringlus ehk valitsevate tuulte suund Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujundavad välja: a) Külmvöös- idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad välja:
annaabi.ee 
