kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid. Raadioteleskoop on raadiovastuvõtja, mida kasutatakse objektide vaatlemiseks raadiolainete spektriosas. Raadioteleskoobi põhiosad on raadiokiirgust koondav antenn või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk raadiomeeter. Maapealsed teleskoobid Maa atmosfäär häirib head vaadet kosmosele. Ta paneb tähed vilkuma ja ähmastab galaktikate kujutisi
· Asukoht: Hawai saared · Kaks teleskoopi · diameeter 10m · Asimuudi monteering * maailmas suuruselt teine seisuga aasta 2009 Kanaaride Suur Teleskoop (hisp Gran Telescopio Canarias) * Asukoht: Kanaari saared * Diameeter 10,4m * Avatud juuli 2007 · Seisuga aasta 2009 oli maailma suurim teleskoop Effelsberdi Raadioteleskoop (ingl Effelsberg 100-m Radio Telescope) · Asukoht: Saksamaa · Ehitatud: 1972 · Raadioteleskoop · 29 aastat oli suurim omataoliste seas. · Diameeter 100m Green Bank Telescope · Asukoht: USA · Valmis aastal 2000 · Tänaseks suurim maailmas · Diameeter 100m · Raadioteleskoop Arecibo Observatory · Asukoht: Puerto Rico · Diameeter: 300m · Asub karstilehtris
Teleskoobid Marten Margus 12c Teleskoopide ajaloost 1608 Hans Lippershey, Zacharias Janssen ja Jacob Metius Gelileo 1668 Isaac Newton esimene töötav peegelteleskoop Teleskoop koondab ja kogub elektromagnetkiirgust fookusesse, kus tekib kujutis. Astronoomia, kui teadus saigi teleskoobi leiutamisega alguse Newtoni peegelteleskoop Galileo teleskoop Erinevad teleskoobid Infrapunateleskoop Ultravioletteleskoop Gammakiirgusteleskoop Röntgenkoop Raadioteleskoop Esimene leiutati 1931 a. Karl Guthe Jansky poolt ALMA Tsiili põhjaossa ehitatakse maailma suurimat teleskoop jaama. Euroopa riikide, USA, Kanada, Jaapani, Taiwani ja Tsiili ühistöö Koosneb 66st raadioteleskoobist Selle eesmärk on jäädvustada ja asetada planeedid ja tähed kaardile http://vimeo.com/19711309 http://www.novaator.ee/ET/kosmos/video_raadioteleskoopide_tantsupidu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Teleskoop http://en.wikipedia.org/wiki/File:Progress_at_the_ALMA_Site_-_
kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Ühtset aega ja ruumi ei eksisteeri. -1920 Tank ( De La Mole) Ristsõna Gaasimask Rinnahoidja (Mary Phelps Jacob) Riidelukk Roostevaba teras (Henry Bearly) -1930 Esimene robot Insuliin 3D prillid Spiraalköidetud märkmik PEZ kommid `raudkops' Penitsiliin Mullinäts -1940 Reaktiivmootor Elektromikroskoop Raadioteleskoop LSD Teflon -1950 Tuumapomm Mikrolaineahi Text 20. sajandi teine pool Rasestumisvastased tabletid `Barbie' Erinevad arvutikeeled Arvutihiir (Douglas Engelbart) Pehmed läätsed Videomäng- `Pong' Mobiiltelefon Apple Macintosh Windows prgramm HD telekas World Wide Web Java arvutikeel TÄNAN KUULAMAST!
TELESKOOPIDE JAOTUS: Refraktor e. Läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. Reflektor e. Peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts(läätsede süsteem) Raadioteleskoop: töötab radaripõhimõttel. Very Large Array (VLA) Kosmoseteleskoop: Hubble'i kosmoseteleskoop, mille tööd ei takista Maa atmosfäär. TELESKOOBI ÜLESANNE: järgi, kus on objektiivi fookuskaugus ning okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad olema esitatud samades mõõtühikutes, tavaliselt millimeetrites. MIS ON TÄHTKUJUD: Tähtkuju moodustavad ühes taeva piirkonnas paiknevad tähed. Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid
kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3. Päikesevarjutus + joonis: -Päikesevarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike on ühel joonel ning Kuu vari langeb Maale. 4. Teleskoobitüübid + kirjelda ühte lähemalt (ei leidnud kirjeldusi, kahjuks) Läätsteleskoop, peegelteleskoop, raadioteleskoop, satelliitteleskoop. 5. Liikumised, milles osaleb Maa: Pöörlemine ümber oma telje, Maa tiirlemine ümber Päikese, päikesesüsteemi tiirlemine ümber galaktikakeskuse, galaktikate omavaheline kaugenemine 6. PÄIKE: -keskmise suurusega täht -mass ~2 x 1030 tonni -saab energiat termotuumaprotsessidest -kollase värvusega 7. LINNUTEE: (kõik võetud Wikipediast) -varbspiraalne -läbimõõt u. 100,000 valgusaastat -vanus ~13,2 miljardit aastat -Kohalikus Galaktikarühmas suuruselt teine 8
tähekaartide koostamiseks. Mõõdetav on teleskoopi läbinud valgus: - On võimalik määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrelda neid maapealsete allikate kiirgusega. - On võimalik kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Mõnevõrra erinevat metoodikat kasutades saab mõõta ka raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust: SETI poolt kasutatav raaditeleskoop Very Large Array (VLA). See raadioteleskoop koosneb 27 suurest, 25-meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. Suur osa kiirgusest neeldub Maa atmofsääris ja selle vältimiseks kasutatakse kosmoseteleskoope. Suurim on 1990. aastal orbiidile paigaldaud Hubble, millel on 2,4 meetrine reflektroteleskoop. Kasutatud materjalid: http://opik.obs
Peegelteleskoop Selline optiline seade oli mitmete sajandite jooksul inimsilma pikenduseks universumi uurimisel. Teleskoop refraktor Refraktor on läätsobjektiiviga teleskoop. Suurimate refraktorite läbimõõt on 1 m piires. Teleskoop reflektor Teleskoop reflektor on peegelobjektiiviga teleskoop. Suurimate reflektorite läbimõõt on umbes 10 meetrit. Raadioteleskoop Tänapäevaste raadioteleskoopidega mõõdetakse kosmilist raadiokiirgust. Kasutatakse ka raadiolokatsiooni. Kosmoses on võimalik uurida ka taevakehade infrapunast ja röntkenikiirgust.
mis tekib osakese sisenemisel anumasse. Neutriinodetektor koosneb suurest veeanumast, milles tekib valgussähvatus, kui neutriino seda läbib. 4 Pildid: Hubble Teleskoop Gammakiirte teleskoop 5 Röntgenkiirte teleskoop Ultraviolettkiirte teleskoop Radarteleskoop(üleval) ja raadioteleskoop(all) 6 Kasutatud kirjandus ja materjal: ,,Eneke 4" Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" http://et.wikipedia.org 7
......................4 MITTEHOMOGEENSUSEST..............................................4-5 UNIVERSUMI TEKKEST...................................................5-6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................7 AJALOOST 3 Sellist kiirgust mõõtsid esmakordselt Arno Penzias ja Robert Wilson 1964. a. ruuporikujulise raadioantenniga Crawford Hillis USA-s. See raadioteleskoop oli mõeldud küll vesiniku vaatlusteks meie Galaktikas, kuid oli ehitatud madala müratasemega ja seetõttu registreeris ka nõrka reliktkiirgust temperatuuriga ligi 3 K. Penzias ja Wilson said selle eest 1975. a. Nobeli preemia, sest reliktkiirguse avastamine oli kosmoloogiale pöördelise tähtsusega. Galaktikate maailma paisumisest sõltumatult tõendab see jääkkiirgus varasest Universumist (ehk reliktkiirgus ehk
võrra. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust. 3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi, mis andis astronoomidele kahekordse võidu: suurendas vaatenurka (e toob kauged esemed lähemale) ja teiseks võimaldas objektiiv kui lääts valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga ja suurt teleskoopi ei saa käes hoida. See on monteeritud liikumatule alusele. Pannes teleskoobi taha ükskõik millise optikast tuntud mõõteriista, saame määrata
tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga 3) Taevakehad on kaugel, kaugusi pole võimalik hinnata, mõõdetakse nurkkaugusi. 2. Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike. Astronoomilisi vaatlusi tehakse teleskoobi abil. ? ?, raadioteleskoop. 3. Mis on tähtkuju? (Kuuvalguseta ööl on palja silmaga näha umbes 3 000 tähte. Tähed jagatakse tähtkujudesse.) Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. 4. Kuidas liigitatakse tähti tähesuuruste ja värvuse järgi? Tähed võivad olla erinevat värvi: punased, kollased, valged, sinakasvalged. Kõrgeima
15 Lisad Illustreeriv pildimaterjal Foto 1. Foto 2. Foto 3. Foto 4. Foto 5. Foto 6. Foto 7. Foto 8. Foto 9. Foto 10. Foto 11. Foto 12. Arecibo raadioteleskoop. Very Large Array raadiote- The Big Ear raadioteleskoop leskoop. 16 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/ http://ufologie.net/ http://www.ufoevidence.org/ http://www.seti.org/ Ajakirjad ,,Tehnikamaailm" ja ,,Horisont". Illustreerivad fotod on võetud mitmetelt erinevatelt veebilehekülgedelt. 17
IDentification), mille puhul saatja tekitab elektromagnetvälja, tänu millele indutseerub transponderis (n.ö. uksekaart) vool, mis toidab omakorda raadiolülitust, mis edastab endas paiknevad andmed, reeglina alfanumeeriline kood. [19] Sama tehnoloogiat kasutatakse ka lemmikloomade kiibistamisel, poes turvamärgistel ja veel paljudes muudes rakendustes. Raadiolaineid kasutatakse ka astronoomias, selleks ongi eraldi teadusharu raadioastronoomia. Selle haru teadlaste töövahenditeks on raadioteleskoop tundlik raadiovastuvõtja, mis püüab kosmosest nii tähtede, galaktikate kui ka universumi sünnist tekkinud raadiolaineid (kosmiline mikrolaine taustkiirgus) [20] Pilt 4 RFID kiip Kokkuvõte Raadiolained on kõikjal meie ümber, kuid tihtilugu me isegi ei mõtle sellest. Need soojendavad meie toitu, edastavad meie kõnet ning toovad koju ja teele kaasa meelelahutust
Green Bankis asuvat raadioteleskoopi, ning peagi liitusid temaga entusiastid ka teistest riikidest ja millega tegeleb nüüdseks juba kümned tuhanded astronoomid ja teised teadlased. Praegu koordineerib lõviosa nende tegevusest Californias, astrobioloogiale spetsialiseerunud NASA Ames Laboratory lähedal asuv SETI Instituut. Uuringuid rahastatakse pea terves ulatuses erasektori vahenditest kuid on ka miljardnäride poolt abi tulnud. SETI au ja uhkus on raadioteleskoop ATA (Allen Telescope Array), mis koosneb 350st omavahel ühendatud väikeantennist, mida hetkel Põhja-Californiasse ehitatakse ja koguaeg täiustatakse ning mis on saanud nime oma peamise rahastaja, Microsofti kaasasutaja Paul Alleni järgi. Hetkel on töökorras 42 antenni. Olemas on ka väike optiline SETI programm, mis otsib põgusaid laservalguse sähvatusi, ning loomulikult ei tohiks unustada ka arvukaid asjaarmastajaid, kes
................... 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop................................................................................... 12 3.2.5. Teleskoopide süsteemid.......................................................................12 3.2.6. Kosmoseteleskoobid............................................................................. 13 4. KOSMOLOOGIA................................................................................................. 14 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST..................................
annaabi.ee 
