tasuvad tegude Gilmesist värav kreeka-rooma eest eluajal või kultuuris järglastele India *budism *veedad -pühad *arvusüsteem *kloostrid *ülistuslaulud e. *Buddha raamatud *arv0 *uhkete raagad (võisid *askeetlus *pärandati suu- *tänapäeval ehitistega lin- kesta tunde) *nirvaana liselt nim. Araabia nad *veerandtoonid E .eriline hin- *700 a e.Kr. numbriteks *telliskivist *kehakeel gerahu hakati veedasid *malemäng majad tantsudes
Esiaögu arvas Calvin, et mingit üldistkiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduste võrgu näol. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad pidid aga olema suutelised usulis-kõlbeliste jutluste pidamiseks. Calvini õpetus leidis Genfis kiiresti poolehoidu, kuid eeskätt vaesemates rahvakihtides; elurõõmsatele bürgeritele ei olnud selle teatav askeetlus meele järele. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus, selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest ja ehetest
1. Nimeta muusikaajaloo perioodid ja stiilid alates 13. saj.( stiil+ sajandid) /3p. gooti: 13-16. saj; renessanss: 14-17 saj I pool; barokk: 17-18 saj I pool; klassitsism: 18 saj II pool; romantism: 19 saj; 20-21 saj: impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, modernism 2. Askeetlik iluideaal ( tunnused ja kus väljendus) / 1p. askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5
Inimesel sündides Ülimina ei ole. See hakkab kujunema umbes 6. aastaselt. Samas on Miski juba sündides lapsel olemas ning Mina kujuneb umbes 7. elukuul. Tihti peale tuleb Minal paljuga toime tulla, nii väliskeskkonna, Ülimina ja ka Miskiga. Selleks, et kõik oleks kontrolli all kasutab Mina kaitsemehhenismide abi. Nii muudab Mina impulsse ja emotsioone inimesele meeldivamaks muutma või blokeerima. Neid mehhanisme on päris mitu: 1)allasurumine 2) askeetlus 3) eraldatus 4) asendamine 5) enda vastu hakkamine 6) eitamine 7)välja viskamine 8) omakasupüüdmatu eneseohverdamine 9) tagasi lükkamine 10) tühistamine 11) samastumine 12) tagasiminek 13) ratsionaliseerimine 14) ülendamine Allasurumine on motiveeritud unustamine (nt. kui laps on väiksemana olnud uppumisohus unustab selle, kuid kardab vett edasi). Askeetlus on oma vajadustest loobumine (nt. anoreksia). Eraldatus
Philipp Melanchton lihtsad eluviisid, tsölibaat kaotati. vabaneda Taani Madalmaad end lahkulöönuks Lutheri kaaslane. kokkuhoid, kasinus, Henry VIII tütar 8 kodusõda, 1589 ülemvõimu alt. 1520 Hispaaniast. 7 provintsi lõid Thomas Münzer. askeetlus. Mary I Tudor troonile Bourbonide Stockholmi veresaun Hollandi Vabariigi. Mäss suruti julmalt (1553-1558) taastas dünastia. Rajaja Taani kuningas maha. Mässu ei katoliikliku kiriku ja Henri IV, kes pidi Christian II
Siva välimus juuksed seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, Ganges voolab juustest läbi, madu keerdub ümber kaela, kannab tiigrinahka õlgadel, kolmhark käes; kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib. Muusika, grammatika, tantsu ja jooga looja. Siva kaasaks on Parvati, kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganesa. Parvati sümboliseerib järgnevaid voorusi: viljakus, abielu, pühendumus abikaasale, askeetlus, võim. Sivat kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest viljakuse kultusest. SAKTISM Austatakse emajumalanna Saktit kõigis tema vormides. Sakti ise on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Saktismi eripära selles austatakse ühte või mitut jumalannat: Durga, Lalita, Kali. Tantristlik saktism müstiline suund, kus üritatakse jumalani jõuda läbi emotsioonide. Kastikord Portugalikeelne sõna ,,casta" seisus; ,,vanra" sanskriti keeles. 1
harmoonilist pinget Lühiülevaade ühiskonna elule euroopas Toimub üleminek Feodaalkorrale Suureneb kirikuvõim Inimeste teadvusest kaovad vanad Jumalad ning jääb ainujumal Kirikuisad ei tahtnud muusikat lasta kirikusse(kirikus toota muusikat) Kuid siis nähti, et inimestele meeldib muusika ning hakati tootma tekkis Gospli taoline asi.. Ühiskonnas hakkab domineerima askeetlik ellusuhtumine Askeetlus - Ülimalt kasin ellusuhtumine/elulaad, meeleliste püüdluste maha surumine, liha suretamine, isiklikust heaolust loobumine Need põhimõtted avaldusid loomulikult ka kunstis, kultuuris ning muusikas ja nii astubkiantiiksele ühiskonnale omase elurõõmu ülistamise asemele inimese sisemaailma ja seal toimuvate tõsiste protsesside väljendamine Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Muusikalised arengud Varakristlik muusika arenes peamiselt kiriku koguduste ning kloostrite juures liturgilise
taassünd, ruumi ja värviperspektiiv, sümmeetrilisus, fresko ja õlivärvide kasutamine. Kirjandus Itaalia kirjanduse suurkujud oli Dante, Petrarca, Boccacio. Oluline oli see, et hakati kirjutama rahvuskeeles. Renessanssi kõrgajal oli tuntud Shakespeare. Mõned kultuuri uurijad nimetavad keskajalõppu ja uuealgust ,,keskajasügiseks". 3. Kirikliku ja humanistliku maailmavaate võrdlus Kiriklik jumala keskne, õndseks saamine, jumalateenistus, kasinus, rõõmudest loobumine askeetlus Humanistlik rahvuskeelte tõus, universaalinimene, inimese keskne, maise elu väärtustamine, looduse seletamine Erinevused 1. Kiriklik maailmavaade nõudis individuaalsusest lähtiütlemist, aga humanistlik maailmavaade väärtustas isikupära. 2. Humanistid väärtustasid loodust, uurimist, teadust, kiriklik skalastika toetus piiblile. 3. Humanism väärtustas universaalinimest ja oluline oli enseteostus, kiriklikus maailmavaates oli tähtis looja. 4. Maadeavastused
.....................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asustasid 16.-19. sajandil eurooplased, kes tõid kaasa lääne tsivilisatsiooni. Põliselanikud hävitati või tõrjuti elama äärealadele. Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda Uus-Euroopana.. Usk jumalasse ja askeetlus on eriti just Põhja-Ameerikas ajapikku asendunud usuga majanduskasvu, rahasse ja tehnoloogiasse. Ameeriklasi iseloomustab rohke tarbimine. 3 LOODUS Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on Põhja-Ameerika kirdeosas, kust regiooni uusaegne areng alguse sai, väga sarnane Euroopaga. Regiooni põhjaosa(Kanada ja Alaska) etendab sama rolli, mis lähisarktilised ääremaad Euroopas
1. Tõrjutuse motiiv „sohilaps“ 2. Äravalitus, erilisus 3. Ravitseja, imetegija 4. Relvastatud kaaskond 5. „eitas“ Talmudit 6. Ligimesearmastust rõhutas 7. Tülinorija 8. Mässu õhutaja 9. Rõhutab lähedust Jumalaga - Põhilised nn-väärõpetuste liigid: 1. Hea/kuri, valgus/pimedus 2. Inimene hea, patuta 3. Varatus, askeetlus 4. Võitlus, sotsiaalne õiglus 5. Mõistus, teadmine 6. Jeesuse loomus: 1) arianism ütles, et Jumal on inimene; 2) nestoriaanid ütlesid, et Jumalal on 2 loomust; 3) monofüsiidid, et Jumalal on ainult 1 loomus. - Katoliku usu ja protestantismi erinevused: Katoliku usk Protestantism
Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse. 12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega. Populaarsusele rahva hulgas mõjus positiivselt tema askeetlus. Ta ei suitsetanud, joonud alkoholi ega söönud lihatoite. Ainukese aumärgina kandis ta II järgu Raudristi. Vaatamata isikukultusele keeldus ta vastu võtmast mitmeid aunimetrusi, ei omanud aktsiaid ega kinnisvara. Ometi tegi ainuüksi raamatu ''Mein Kampf'' avaldamine ta miljonäriks. Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus
Töötegijad jagunevad omakorda linlasteks kaupmehed ja käsitöölised. Eraldi peatükina on välja toodud keskaja kõrgem haridus. Kuna kooliharidust said keskajal enamasti vaid poisid ja noormehed, keskendungi nende õppimisvõimalustele ja õppekorraldusele. Toetusin põhiliselt H.Palametsa raamatule ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" ning M.Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides". 1. KESKAJA LAPS Keskaja inimese maailmapildi suurimaks kujundajaks oli kristlik kirik. Au sees oli askeetlus, seega arvasid kikumehed, et lapsed sünniad läbi patuelu ja puhtalt elamiseks tuleks nende saamisest loobuda. Lapsi pidasid nad millekski möödapääsematuks ja segavaks, neid arvati olevat mure ja kannatuse allikas, kes segavad täiskasvanuid töös ja usutegevustes. Samas kuulutas kristlus inimelu, sealhulgas lapse, pühadust nii juhuslike, ebaseaduslike kui veel sündimata lapse tapmine oli patt, seetõttu lükati
V RAHVUS- vürtsid Koloniaalkauba Puuvill, portselan kestvuskauba Kaubandus- VAHELIN d, stimulandid, d ketid E suhkur ÄRI TOOTMIS Ratsionaliseeritud, Ettevõtjad askeetlus Fordism Post- -VIISID koloniaalne, istandused Fordism RAHA- rahamajandus Krediit tarbijakrediit SÜSTEE M RAHVUS- Sõjaväeline, Avalik, hariv Heaolu RIIGID varuv
Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse. 12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega. Populaarsusele rahva hulgas mõjus positiivselt tema askeetlus. Ta ei suitsetanud, joonud alkoholi ega söönud lihatoite. Ainukese aumärgina kandis ta II järgu Raudristi. Vaatamata isikukultusele keeldus ta vastu võtmast mitmeid aunimetusi, ei omanud aktsiaid ega kinnisvara. Ometi tegi ainuüksi raamatu ''Mein Kampf'' avaldamine ta miljonäriks. Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus.
taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab pörgu, mida ei saa kirik möjutada, mis vabastas katolikust söltuvusest. Calvin röhutas töö austusväärsust ning vajalikkust, töstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Ka jumalateenistus pidi olema lihtne ja ka pühade arve vähendati. Kiriklik organisatsioon loodi koguduste vörgu näol. Vastuolusi pöhjustasbürgelitele mitte omapäerane askeetlus ning Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike vöimude suhtes. 1538 pagendati Calvin Genfist, ent ta kutsuti kolme aasta pörast tagasi. Tema öpetus pääses vöimule. Kalvinismi vöit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud, muu meelelahutus, selle asemel käidi kirikus, loeti pühakirju vöi teisi usulise sisuga raamatuid, loobuuti erksavärvilistest riietest, ehetest
Iga moslem võib selle välja kuulutada, aga teistel pole kohustuslik sellega liituda. 43. Mosee moslemite pühamu. 44. Hidzra - Muhamedi väljarändamine Mekast aastal 622 usulise tagakiusamise tõttu. Selle sündmuse aastast hakkab moslemite ajaarvamine. 45. Mahdi päästja, kelle Jumal maa peale saadab ning kes toob endaga maa peale jumalariigi. 46. Sufi sufismi, islami müstika, järgija. Seda praktiseeritakse spetsiaalsete harjutustega, nt keerutamine ja askeetlus. 47. Mufti ametnik, kes tõlgendab sariaadi seadust. 48. Messias (heebrea keeles Hamasia) tõlkes salvitu, võitu. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 49. Rabi juutide eespalvetaja, kes viib jumalateenistusi läbi. 50. Munk BUDISM/KRISTLUSon oma elu Jumalale pühendanud (mees)isik, kes kristluses üldreeglina on andnud ajutised või igavesed tõotused, ning on seeläbi
Mantra joogas kasutatakse mantraid ehk pühasilpe. 4) õige kultus ja eluviis.ela õiget rituaalset elu. Kodus viib läbi iga päev jumalateenistust. Enne päikesetõusu. Lisaks kodule on olemas templiteenistus. Selle viivad läbi preestrid, brahmaanid, inimesed kelle elukutseks ongi olla jumalate teener.. hindud asustavadelu, kõiki eluvorme, loodusrahvaid ja kultuuri, india köök on peamiselt taimetoit, on pühalehm. Veise liha söömine on sama mis inimliha nende jaoks. Askeetlus, askees- keha kurnamine vaimse valgustuse eesmärgil. On pos. askees-keha kurnatakse läbi liialduste, neg. Askees-keha piinatakse läbi loobumiste. Pereisa läheb kuhugi. Dharma. Ülitõde, universumi kord, maailmakord. Seda usuvad ka budism, ja värk veel oli mingi, see tähendab seda et inimene saabn õigesti aru loodusest või siis jumalast, kuna näeb siis et jumal on ehk brahman on looduse taga ja inimen epeab elama kooskülas selle universumi korraga et jõuda moksasse.
Eepilisel luulel oli folkloorne ainestik, bengali luules oli tunda budismi toimet. Tugevalt mõjustas India rahvaste kirjandust bhakti hinduismi ja hinduistliku kirjanduse vool, mis lähtus isiksuse vabanemise õpetusest. Bhakti sai alguse 4.-5. sajandil ning ta õitseaeg oli 11.-12. sajand. Tekkisid teravad kritiseerijad kastikorra vastu ning propageeriti piiramatut armastust jumala vastu ja sügavat andumust, mille kõrval kahvatusid brahmanismi ortotokssed tõekspidamised, rituaalid ja askeetlus. Bhakti ideed kadusid kõikjale üle maa, leides toetust nii hindude kui ka moslemite hulgas. Kuulsamad poeedid, kes reisid mööda maad ning levitasid bhakti tõekspidamisi luule kaudu Kabir (1440-1518) ja Nanak (1469-1539). Nanak rajas bhaktist islamist mõjutatuna uue usundi sikhismi. 13.-15. Sajandil arenes hoogsalt kirjandusteadus. Paljud õpetlased uurisid ning kommenteerisid India varasemat kirjavara, sealhulgas nii vanaindia usufilosoofilisi töid kui ka 4.-5
02.11 Jaan Lahe · Sunna- jutustused, kuidas mingis olukorras käituda või mida öelda. - Põhinevad haditide jutustustel. - Kaks peamist ja kõige tunnustatumat kogumikku: al- Buhart ja as-Sahih - - · Prohvetite kohta saab infot tema biograafiadest-sira - Kõige varasem kirjutatud ibu Ishag. Pole originaali säilinud - Väljaarenenud usundid · Siitlus · Sufism-jõudmine Jumala juurde juba eluajal; askeetlus - Islami tugisambad · Peamist 5 alustala: - Usutunnistus ehk sahada - Palvus ehk salat: 3 palvust päevas algselt; hiljem 5 palvust päevas - Annetamine-annetus ehk zakat: 2.5% sissetulekust peab minema vaestele - Palverännak ehk hadz: kõigil see ei õnnestu, peab täpselt kuukalendri kaudu toimuma - Paavstumine ehk sawm: terve päev ei tohi süüa, juua jne, öösel võib jälle süüa,
seda ettemääratust muuta. Õndsaks võib saada ainult kiriku abiga. · Töö austusväärsus ja vajalikkus, tõstis esile kokkuhoiu ja lihtsa eluviisi. · Jumalateenistus lihtne, vähendati pühade arvu. Loodi ühtne kiriklik organisatsioon kogudus: juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. · Õpetus leidis poolehoidu Genfis vaesemates rahvakihtides. Vastuolud: Calvini arusaam kiriku ülemuslikkust ilmalike võimude suhtes; bürgeritele polnud askeetlus meele järele. 1538. aastal ta pagendati 3 aasta pärast kutsuti tagasi õpetus pääses võidule. · Kalvinism muutusid teisitimõtlejate suhtes vaenulikuks. Nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Sallimatus anabaptistide ja humanistide vastu. Kalvinismi seisukohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale Miguel Serveti (1511-1553) avastas väikse vereringe olemasolu, arvustas kolmainsuse dogmat, eitas ettemääratust.
rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Askees Askees (kehalisest armastusest loobumine) tekkis antiikajal vastusena seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane. I sajand VanaRooma naine Demostheneselt (384322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks kaunid orjatarid, abielunaise ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi VanaRooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli,
ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Askees Askees (kehalisest armastusest loobumine) tekkis antiikajal vastusena seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane. I sajand Vana-Rooma naine Demostheneselt (384–322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks kaunid orjatarid, abielunaise ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi Vana-Rooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks
Uuenemisperioodil, 8.9. sajandil, tekkisid kaks uut luulezanrit: 1. Hamr veiniluule. Lõbustustest, veini joomisest. Selle olemasolu põhjendatakse uskumusega, et paradiisis on veini joomine ja kõik muu lubatud. Seda kasutasid ära sufistid, kes uskusid, et mõtiskluste ja meditatsiooni abil on võimalik juba eluajal jõuda paradiisini. Veinist luuletas Abu Nuwas. 2. Zuhd askeetlik luule. Vastukaaluks esimesele, kristluse eeskujul. Kuigi askeetlus on islamis keelatud, on see luule mõnes mõttes lubatud, põhjendatuna islami ramadani traditsioonist. Askeetlikku luulet viljeles al-Ma'arr. Islamis usutakse, et Koraan on ilmeksimatu ja reprodutseerimatu. Mõnedki vaidlesid sellele vastu, nt al-Ma'arr, kes kirjutas teose, mida nimetas oma versiooniks Koraanist. Hea luuletaja suutis kasutada õigesti kõiki retoorikavõtteid ja anda oma mõtte edasi erilisena, olenemata sellest, mis see mõte olla võis.
(läbi sakramentide, rituaalide vms). 3. Prohveteid on kaht liiki: eetiline (tehke nagu ma ütlen, mitte nagu ma teen) ja eeskuju andev (jätab eeskuju oma käitumise läbi). Viimane kaldub olema elitistlik, lunastus pole lihtrahvale kiirelt kättesaadav, vaid üksnes kauge eesmärk (budism). 4. Kui lunastuse saavutamisel on osa individuaalsetel püüdlustel, siis on oluline, kas on tulemuseks aktiivne askeetlus - tööeetika koos piiratud tarbimisega nagu kalvinismi puhul (mis soodustab sotsiaalset muutust ja kapitalismi arengut) või teispoolsusele orienteeritud askeetlus, müstitsism, mille kohaselt lunastus on saavutatav vaid selle maailma, ihade ja soovide, hülgamise teel (budism). Teispoolsusele orienteeritud askeetlus ei too kaasa sotsiaalset muutust. Religiooni ratsionaliseerimine, preester ja institutsioon
vormid olulised. Ta ei maini seda, et kui palju siis neid on, kes seda täiuslikku elu elavad. Saab teha järelduse, et 4. sajandi alguseks on suure kristliku krooniku jaoks askeetlik kristlik elu midagi, mis ei ole dekadentlik ega allakäinud, vaid on täiesti auväärne ning kuulub kristliku olemuse hulka. Kui vaadata tagasi varasematesse sajanditesse, siis näha, et 4. sajandi alguses jõutaksegi osaduskonnas toimivasse munkluse vormi. Sajand-kaks tagasi ei olnud askeetlus tingimata kristlik nähtus. Kusagil 3. sajandil on see võtnud esimese vormi, esineb mõiste monachos – psalmidest, kus on mainitud, et Jumal paneb üksildased elama majadesse (askeedid, omaette elavad inimesed). See saab alguse Egiptuse ja Süüria aladelt. Sellest tuleb ka eestikeelne sõna monastiline ehk munklik laad. Kui suureks võib distantseerumine kasvada? Kristlik askees astub 3. sajandil julge sammu –
selle. Budismile mõjus hullemini. Hinduismil polnud 1 kindlat asutajat. BUDISM Asutaja oli Buddha. Linnade tekkega 8-6.saj eKr kaasnes ühiskondlik stress, filosoofilise mõtte areng, millega kaasnes askeetlike liikumiste tõus ja uute religioonide teke. Võimuvõitlus erinevate linnade vahel jm ühiskondlik surve tekitas inimestes küsimuse, kuidas sellest pääseda. Vedade ohvririitus ei pakkunud sellele vastust, see oli pragmaatiline, tihtipeale vabanemist need ei pakkunud. Askeetlus oli ka hinduismis tuntud, aga see omandas uued mõõtmed, muutus olulisemaks. 1 sel ajal tekkinud religioonidest siis oligi budism. Budism ütleb, et Atmani e hinge, mina, isiksust ei ole olemas. Budismiõpetus räägib ümbersünnist, mis tähendab ebamäärase substantsi ümbersündi (mitte hinge v isiksuse kui sellise ümbersündi). Budism nõuab järgijatelt kirest ja hingest loobumist, hinduismis see pigem polnud nii, oli see,
· Piiskopkond- teatud piirkonna kiriklik ühendus, mis koosneb kogudustest · Katedraal- piiskopkonna peakirik, piiskopi kirik= toomkirik-ld k domus-maja-sk tomkirche, Eestis- toompeal, Tartus toomemäel baltikumi suurim sakraalehitis, Haapsalus · Presbyter- koguduse vanem tuleb kreeka keelsest sõnast · Sakramendid- püha usuline toiming · Visitatsioon- kiriku kontrollimis reidid · Eremiit-üksiklane · Lihasuretamine=askeetlus= elada kasinluses, taltsuda oma ihasi ja kirgesid · 529. Monte Casino kloostri alustamine · Püha Benedictus- kirjutas kloostri põhikirja · Alandlikkus, karm distsipliin, lahti saada egost, täielik allumine kloostri korral, 5 palve aega, töö kloostri majapidamises, raamatute lugemine 3.Restouratsioon ja rev. Euroopas Pärast napoleoni tuli võimule Louis XVIII Kuningavõimuga kaasnes terror
Kr., kürenaikude kk mandus, sünnitades süngema koolkonna. Hegesias elas III saj. e. Kr. Oli algul kürenaiku, hiljem leidis, et elu on suur kannatus, millest välja viib vaid üks suur nauding enesetapp. Paljud noored tapsid end selle õpetuse mõjul. H. ise suri loomulikku surma. 2 . k üüni k ud Kk püsis elujõulisena kristluse võidukäiguni IV saj. p. Kr. Antisthenes elas Atheenas IV saj. e. Kr. Tema filosoofia vastandlik naudingutele. Naudingust tulevad õnnetused. Ideaaliks on askeetlus ja füüsiline töö. Austas Heraklest. Autarkia sõltumatus välistest asjadest, eelkõige ühiskonnast. See toob kaasa hingerahu. Elada nii, nagu koerad looduses. (kyon `koer') Küünikud eitasid riiki, seadust, abielu. Jumala suhtes oldi eriarvamustel. Elasid koopas või vaadis. Lakkusid ojast vett. Antisthenese tuntuim õpilane Diogenes. Elas õlivaadis. Küünikute meelest on vooruseks vabadus, st. loobumine kõigest. Nominalism - keskaja filosoofia kasut
XIV XV XVI XVII XVIII XIX XX XXI RAHVUS- vürtsid Koloniaalkaubad, Puuvill, kestvuskaubad Kauba VAHELINE stimulandid, portselan ket ÄRI suhkur TOOTMIS- Ratsionaliseeritud, Ettevõtjad askeetlus Fordism Post-Fo VIISID koloniaalne, istandused RAHA- rahamajandus Krediit tarbijakrediit SÜSTEEM RAHVUS- Sõjaväeline, Avalik, hariv Heaolu RIIGID varuv LUKSUSED aadelkond Linnastunud ärikodanlus väikekodanlus Ala
annaabi.ee 
