1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest p
Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?...............................................................................................6 1.4. Jäätmekäitlus............................................................................................................... 7 1.4.1. Jäätmete kogumine........................................................................................
Seletuskirjades antakse soovitused edasiseks tegutsemiseks ehk siis ala tasakaalustatud arenguks (millised puud kindlasti säilitada, millised ja kuidas hooldada, milliseid puid võib likvideerida ning kuhu võib rajada hooneid ja rajatisi jms.). Dendroloogilise inventariseerimise aruanne on üheks alusdokumendiks edasise planeerimislahenduse väljatöötamisel (detailplaneeringu puhul) või asendiplaanilise lahenduse väljatöötamisel (ehitusloa taotlemise puhul). 2. Asbesti sisaldavete jäätmete käitlemine, nende kogumine, transport. Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/741301 Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12872816 1 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded Ülevaade teemadest, kuidas käisitleda antud tooteid nõuetekohaselt. 1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Diana Savostkina ASBEST Referaat Tartu 2010 SISUKORD Asbest Asbesti kasutamine Asbest ja inimene Tervisekahjustused Kasutatud kirjandus ASBEST Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007). Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000)
terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides. Hoolimata oma headest omadustest on sellel võimalik, et isegi rohkem kahjulikke omadusi. Eriti tuntud on asbesti kantserogeenne mõju: asbestitolmu sissehingamine võib põhjustada kopsuvähki.
nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides. Hoolimata oma headest omadustest on sellel võimalik, et isegi rohkem kahjulikke omadusi. Eriti tuntud on asbesti kantserogeenne mõju: asbestitolmu
põhjustada mürgituse ilminguid pearinglust, üldist nõrkus ja iiveldust. 4 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses ABSEST Aastakümnete jooksul on paigaldatud tuleohutuse eesmärgil asbestikiht küttekollete, kuumaveeboilerite ja kuumseadmete ümber. Nii näiteks on mõned aastad tagasi avastatud sokolaadi valmistamise vanade vannide ümber hulgaliselt asbesti ning see sealt eemaldatud ja asendatud kaasaegse isolatsioonimaterjaliga. Sokolaadimeistrid aga on aastaid päevast päeva hinganud sisse kuumusega õhku erituvat asbestitolmu. Arvatakse, et maailmas on asbest üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid. Kuigi Eestis asbestikahjustusi ei diagnoosita ega registreerita, on Soomes umbes 2000 kopsuvähist aastas vähemalt 100 juhtu põhjustatud tööalasest kokkupuutest asbestiga. Igal aastal sureb
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
kappi – puhaste ja tööriiete jaoks. Võimalus eririietust igal ajal vahetada ümber, kui see määrdubööandja peab töötajaid teavitama ja koolitama • Kemikaalidest tingitud võimalikest ohtudest tervisele; • Kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavatest ettevaatusabinõudest; • Hügieeninõuetest • Kaitsevahendite ja –riietuse kandmisest ja kasutamisest, • Avariiolukorras tegutsemisest • Töökohas, kus töötatakse kemikaalidega peab olema ka silmapesuseadis Mis on asbest? (www.asbest.ee) Asbesti kui materjali iseloomustab: -vastupidavus kõrgele temperatuurile ja keemilisele töötlusele - hõõrdumiskindlus -isoleerimisvõime. Tänu neile füüsilistele ja keemilistele omadustele on asbest leidnud väga laialdast tööstuslikku kasutamist üle maailma. Mis on asbest? Asbesti on kasutatud järgmistes materjalides: -Asbesttsementtoodetes (katuse-, seina- ja laeplaadid) -Soojusisolatsioonimaterjalides (katlad, torud, anumad)
Piirnormi lagi lubatud aine maksimaalne kogus õhus, mida määratakse 15 minuti jooksul kiiresti toimivate ainete jaoks. 42. Mis on LD 50 ? Lethal dose Suukaudse mürgistuse korral (mg/kg) aine kogus, mis surmab 50% katseloomadest. 43. Keemilise tolmu ohtlikkus ja toime inimorganismile Püsivus ohtlik osakeste suurusega kuni 5m Kuju ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline klaas, kvarts, asbest, tekstiil Keemiline koostis tekitab kopsuvähki Allergilisus Ohtlikkus sõltub koostisest, kogusest ja osakeste suurusest. Hingamiselundite kahjustused: *pneumokonioos kopsutolmustus (tolmuosakesed kinnituvad kopsukelmele) *limaskesta põletik (trahheiit, bronhiit) Silmade kahjustused: *põletik *mehaaniline vigastus Nahakahjustused: *dermatiit, ekseem, põletikud Seedetrakti limaskesta põletik *gastriit 44
1. Hoida temperatuur madal 2. Takistada hapniku juurdepääsu põlemisprotsessile Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos
1. Hoida temperatuur madal 2. Takistada hapniku juurdepääsu põlemisprotsessile Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos
tõrvasaadused 455306,543 722,738 99,78 2240,5 0 56 223364, 61797,9 Metallid (sealhulgas sulamid) 1178,517 102131,341 0 23807,18 2 76 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 285,76 0,61 7948,557 0 0 121,306 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 2645,28 0 21,48 0 0 531,663 19486,6
Esimesed õigusaktid: Eesti jäätmeklassifikaator (1992), Eesti jäätmeseadus (1992), Saastekahju hüvitise seadus ( 1993), Säästva arengu seadus (1995), pakendiseadus (1995) Jäätmemajandusega seotud seadusandlike aktide peamised eesmärgid: a) Jäätmetekke vähendamine (nt. prügilasse ladestatavad jäätmed) ning liigiti eraldi sorteerimine ja käitlemine (Jäätmeseadus); b) Ohtlike jäätmete (nt. kemikaalid, vanaõli, värvid-lakid, asbesti ja elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud jt.) olmejäätmetest eraldi kogumine ja käitlemine vältimaks nende keskkonda sattumist ja ohtu inimeste tervisele; c) Pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimine ja vähendamine ning kordus- ja taaskasutuse eelistamine teistele jäätmekäitluse viisidele (Pakendiseadus). d) Prügi ladestamisega prügilasse seotud keskkonnanõuete täitmine. JÄÄTMETE KOGUMINE: Jäätmevoog 1. Jäätmetekitaja 2
omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: Õli sisaldavad jäätmed 75,4%, Reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4%, Kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0%, Akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5%, Tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja Koldetuhk 3,7%,
Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Muud ohtlikud jäätmed: Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: õli sisaldavad jäätmed 75,4% reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7%
eesnäärmevähi käsitlustes. Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse. Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest. 1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel
pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7%
pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7%
Rühmatööde kokkuvõte Jäätmete kogumine ja vedu Jäätmemajandusega seotud seadusandlike aktide peamised eesmärgid: Jäätmetekke vähendamine (nt. prügilasse ladestatavad jäätmed) ning liigiti eraldi sorteerimine ja käitlemine (Jäätmeseadus); Ohtlike jäätmete (nt. kemikaalid, vanaõli, värvid-lakid, asbesti ja elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud jt.) olmejäätmetest eraldi kogumine ja käitlemine vältimaks nende keskkonda sattumist ja ohtu inimeste tervisele; Pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimine ja vähendamine ning kordus- ja taaskasutuse eelistamine teistele jäätmekäitluse viisidele (Pakendiseadus). Prügi ladestamisega prügilasse seotud keskkonnanõuete täitmine.
pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7%
Järgnevas loetelus toodakse välja erinevad kutsehaigused ja neid põhjustavad tegurid töökeskkonnas. Loetelu pikkusest võib järeldada kui mitmekesine on kutsehaiguste ja neid põhjustavate ohutegurite nimistu. Kutsehaiguste esinemistihedus on ajas muutuv sedavõrd, kuidas neid põhjustavaid kemikaale ja materjale kasutatakse. Samuti on suur roll töökeskkonna muutumisel järjest töötaja sõbralikumaks. Näiteks on asbest tänapäeval enamus riikides keelatud materjal ja tänu sellele on asbestoosi esinemine kaduv nähtus. Tööriistad ja masinad disainitakse lähtudes sellest, et inimene peab nendega tõhusalt ja pikalt töötama. Näiteks on tänapäeva rasketehnika nagu buldooserid, ekskavaatorid, veoautod jne. juhikoht tehtud väga mugavaks ja ergonoomiliseks. Alla on viidud lubatud müratase ja vibratsioon, kogu juhtimis aparatuur on tehtud lihtsaks ja käepäraseks
Ainult 5% ajast veedetakse tegelikult värskes õhus ning seetõttu on ruumiõhul inimese tervisele ja enesetundele oluline tähtsus. Ruumide õhusaaste allikad Allikad, mis tulenevad hoone elanike tegevusest. (Ained, mis erituvad õhku põlemisjääkidena, kütmise, toiduvalmistamise ja suitsetamise tõttu) Ehitus- ja viimistlusmaterjalid. Hoones kasutatud materjalidest võib õhku sattuda mitmesuguseid keemilisi ühendeid, olulisimad neist on lenduvad orgaanilised ühendid, formaldehüüd, asbest jms. Välisallikad. Välisõhu saasteained võivad kergesti ruumidesse tungida. Ka pinnasest või veest võivad majja sattuda mitmesugused tervisele ohtlikud ained (näiteks radoon). Peamised riskitegurid on vingugaas (CO), lämmastikoksiidid, tahked osakesed, vääveldioksiid (SO2), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ja osoon. Bioloogilised allikad. Bioloogilised materjalid, mis oma elutegevuse käigus või lagunemise tagajärjel saastavad ruumiõhku
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud.........................
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T21ME BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Tallinn 2010 1. SISSEJUHATUS Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Tavajäätmed -
multitsüklonid, kus gaasivool jaguneb samaaegselt paljude ühises keres asuvate tsüklonite vahel (joon. 3.4). Tsükloni puhastusaste (kasutegur) oleneb suurel määral tolmuosakeste suurusest ja kontsentratsioonist gaasis. Nende vähenemisel tsükloni kasutegur langeb järsult. Tolmuosakeste suuruse puhul 30-40 µm on tsükloni keskmine puhastusaste 98 %, 10 µm tolmuosakeste korral 80 % ja 4-5 µm osakeste puhul 60 %. Alla 4-5 µm osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. Üsna head gaasi puhastusastet tolmust on võimalik saavutada tolmufiltrites. Filtrid on efektiivsed aerosoolide kõrvaldamise vahendid. Puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus: - toimub osakeste otsene põrkumine filtriva pinnaga - kaootiliselt liikuva osakese difusioon kiu pinnakihti - toimivad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud - sõelaefekt - nimetatud nähtuste koosmõjud. Filtrite materjalid jagunevad:
ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Kemikaalide jaotus: Tolm, aur, gaas Lahustid Metallid ja nende ühendid Happed alused Orgaanilised ühendid, taimekaitsevahendid, biotsiidid jne. Tolmu ohtlikkus Püsivus ohtlik osakeste suurusega kuni 5 m Kuju ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline klaas, kvarts, asbest, tekstiil Adsorptsioonivõime (tolm+õhk=plahvatusoht) Keemiline koostis tekitab kopsuvähki Allergilisus Tolmust põhjustatud haigused Hingamiselundite kahjustused kopsude sidekoestumine(pneumokinoos) limaskesta põletik (trahheiit, bronhiit) Silmade kahjustused põletik mehaaniline vigastus Nahakahjustused dermatiit, ekseem, põletikud Seedetrakti limaskesta põletik gastriit Lahustid Vedelad orgaanilised ained, omaduseks lahustada rasvu ja määrdeaineid.
materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust. 11 Veeimavus
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................
kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on: 1) silikoos; 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos; 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit; 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
