Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad Vanavanemad ja sõbrad võivad pakkuda noorele perele olulist täiendust ja tuge. (Eckert 2001; 75) Paljude noorte emade suhted vanematega muutuvad varasemast palju lähedamaks. (Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid.
John V. Atansoff Clifford Berry Esimese Generatsiooni arvutid Teise maailmasõja ajal alustasid füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. 1939- Lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). J. Presper Eckert ja William Mauchley 1945 -John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 1947- ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 1951- Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i
Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947 · Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti· esimene programmeeritav arvuti ameerikas · John Mauchly, Presper Eckert-1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti; Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse; Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega · John von Neumann - 1946. aastal sõnastas järgmised printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad 0. põlvkond 1642 - 1945 mehhaanilised arvutid 1
2. Esimese generatsiooni arvutid Teise maailmasõja ajal hakati ehitama esimese generatsiooni arvuteid, mis kasutasid arvutuste teostamiseks elektronlampe. Füüsikaprofessor John V Atansoff ja Clifford E.Berry alustasid elektroonilise arvuti ehitamist, kuid sõja tõttu oli see raskendatud. Oluliseim uuendus nende poolt oli loogiliste operatsioonide kasutamine nende ABC arvutites otsese lugemise asemel liitmise ja lahutamise teostamiseks. J.Presper Eckert ja William Mauchley töötasid välja ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator), mis suutis arvutada 5000 tehet sekundis. Tänapäevaste arvutitega ei saa seda kiirust muidugi võrrelda, aga tolle aja kohta oli see siiski väga hea saavutus. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer), mis kasutas John von Neumanni ideed, kuidas binaarkoodprogrammi
üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Esimese generatsiooni arvutid 1. Mis aastal leiutati esimene elektronarvuti(EA)? Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi? Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). 3. Palju kaalus ja kui suure pindala (ruutmeetrites) võttis enda alla esimene EA ? See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t. 4. Esimene arvuti, mis kasutas programmi (nimi ja valmistamise aasta) ? ABC, 1942 Teise generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene teise generatsiooni arvuti ? Aastal 1947 leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori
1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need
Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. Teine maailmasõda Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need
Hermann Hollerith · 1884 leiutas perfokaartide sorteerimise seadme Hollerith'i firmast tekkis IBM Hermann Hollerith · Hollerith'i laud Konrad Zuse · Leiutas releedega digitaalarvuti Konrad Zuse · 1936-1938 Z1, ehitatud vanemate kodus · ... · 1941 Z3 Z1-Z3 hävisid pommitabamustega · ... Z4 Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti · esimene programmeeritav arvuti ameerikas · Suutis arvutada 23 kohaliste arvudega +- 0,3 sek * 4 sek / 10 sek John Mauchly, Presper Eckert · 1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti · Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse · Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega ENIAC, 1943 -1945 John von Neumann 1946. aastal sõnastas alljärgnevad printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (ainult numbrite 1 ja 0 abil) 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad · 0. põlvkond 1642 -1945 mehhaanilised arvutid · 1
" E. E. Cummings ,,Mitte keegi peale hästikasvatatud inimese ei suuda oma viga tunnistada või eksimust omaks võtta." Benjamin Franklin ,,Inimesel on õigus olla hinnatud tegude järgi, mitte selle järgi, mida keegi tema tegude kohta on rääkinud." Allan W. Eckert ,,Inimene olgu üllas, abivalmis ja hea! Sest ainuüksi see eristab teda kõikidest teistest olevustest maamunal." J. W. von Goethe ,,See, mis on meie taga ja meie ees, on tühiasi võrreldes sellega, mis on meie sees." Oliver Wendell Holmes ISIKUPÄRA
ABC erines eelnevatest arvutitest ainult sellevõrra, et see kasutas loogilisi operatsioone, et teostada liitmist ja lahutamist erinevalt vanadest arvutitest mis kasutasid otsest lugemist. Esimese elektroonilise digitaalse arvuti projekti alustati 1943.aastal ja see valmis 14.veebruaril 1946.aastal Pennsylvanias ning hinnaks oli peaaegu 500 000 dollarit. Selle tulemuseks oli arvuti ENIAC, mille lõid John Mauchly ja John Presper Eckert. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ning võttis enda alla terve toa. Nimelt ENIAC sisaldas endas 17 468 elektronlampi, 7200 kristalldioodi, 1500 releed, 70 000 takistit, 10 000 kondensaatorit ja umbes 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust. See kaalus 27 tonni ja võttis enda alla 70 ruutmeetrit põrandapinda ning selle koguvõimsus oli umbes 150 kW. Kuid ENIAC polnud just kõige töökindlam masin, sest elektronlambid lakkasid tihti. töötamast
Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist, et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt, mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone, et teostada liitmist ja lahutamist. 5 Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid
sajandi keskelt George Boole'ilt (1815-1864), kes laiendas kahendsüsteemi algebrasse öeldes, et iga matemaatilist tehet võib märkida kas tõese või mitte-tõesena. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad ja nende tööd hakkas varjutama teiste teadlaste samalaadne töö. Esimese arvuti projekti alustati 1943 aastal. Projekti tulemuseks oli arvuti ENIAC, mille lõid John Mauchly ja J. Presper Eckert. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO, loodi Inglismaal 1951. aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide valmistamise ja laialikandmise andmetega. 1953. aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi kiiremaks ja töökindlamaks. 1954
elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. 6 Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need
2300 ekr (Rinde n. d.). Abakuse abil tehti arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Arvatavasti olid esimesed abakuse kasutajateks kaupmehed. Arvelaud aga kaotas oma tähtsuse, kui levima hakkas paber ja kirjutamine. Järgmiseks suureks leiutiseks oli Blaise Pascali liitmisarvuti 17. sajandil, kahjuks võimaldas see masin ainult liita. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergendada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Tadolder ja Tänav 2001). Masinat ehitati neli aastat, lõplikult valmis 20. sajandi keskpaigaks. See arvuti kaalus umbes 30 tonni, võttes enda alla 70 ruutmeetrise põrandapinna. Pärast viiekümnendaid võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet märkimisväärselt, pärast mida loodi ja koostati uusi arvuteid pidevalt. Eestisse jõudis esimene arvuti viiekümnendate lõpus (Wikipedia 2013)
Tähtsaim J.von Neumanni saavutus on tuntud teoreemi: "Piisavalt keerulistel automaatidel on võime iseennast taastoota ja sünteesida veelgi komplitseeritumaid automaate" tõestamine. Teadusharude sfäär, milles Neumann end koduselt tundis, oli imetlusväärselt lai. J. von Neumann suri 1957. J. von Neumanni arvuti tegeles ainult ühe ülesandega korraga ehk immiteeris inimarvutaja tööd. Aastatel 1947-1949 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVACi(Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 1949. aastal nägi päevavalgust EDVAC. See oli professor J. von Neumanni poolt väljatöötatud siseprogrammjuhtimisega. St. arvuti tööd juhib programm, mille käsud salvestatakse kahendarvudeks kodeerituna mälupesadesse samuti nagu töödeldavad arvud. Formaalselt ei erine käsk arvust millegi poolest
Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS FMS, IBSYS 1952.a. Esimene operatsioonisüsteem loodi firma General Motors uurimislaboris IBM-701
aastase tsükliga. 1943 Robert Oppenheimer määratakse USA tuumaprojekti vastutavaks isikuks. 1943 Schrödinger peab Dublinis Trinity kolledzis loenguid pealkirjaga "Mis on elu?". 1944 Werhner von Brauni juhtimisel arendadatkse välja rakett V-2. 1945 16. juulil viiakse Alamogordos läbi esimene tuumakatsetus. 1945 6. augustil hävitatakse tuumarelvaga Hiroshima. 1946 Bloch ja Purcell tegelevad tuuma magnetresonantsiga. 1946 Eckert ja Mauchly teatavad ENIACist, esimesest täiesti elektroonilisest arvutist. 1947 Cecil Powell avastab pi-mesoni. 1947 Willard Libby tutvustab vanuse määrasmist süsiniku isotoobi C- 14 abil. 1947 Lennukiga saavuatakse esimest korda helikiirus. 1948 Maria Goeppert-Mayer näitab, et aatom koosneb kihiti paiknevatest prootonitest ja neutronidest. 1948 Bardeen, Brattain ja Shockley kontrueerivad esimese transistori.
Praeguseks kasutuselt üldiselt läinud, asemel USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, mälukaardid, arvutivõrgud ja eesotsas internet. MAGNETLINT õhuke magneetuv kiht pikal kitsal plastribal. Töötati välja Saksamaal, põhinedes traatsalvestusel. Seadmed, mis seda kasutavad on magnetofon (heli) ja videomakk (pilt). Praegugi laialt kasutusel. Fritz Pfleumer 1928. Esimene arvuti, mis kasutas andmete salvestamiseks magnetlinti oli Eckert-Mauchly UNIVAC I 1951. MAGNETOPTILINE ketas kirjutamisel kasutatakse magnetid, lugemisel optikat. Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlik metallist ketas. Nii kirjutamise ja lugemise ajal pole kunagi füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisel võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada
ELS Entry Level System EM Electronic Mail + Emphasized + End of Medium + Expanded Memory EMA Electronic Mail Association + Enterprise Management/Memory Architecture EMACS Editing Macros [Unix] E-MAIL Electronic Mail EMB Extended Memory Block [LIM/AST] EMBARC Electronic Mail Broadcast to a Roaming Computer [Motorola] EMC Electromagnetic Compatibility + Enhanced Memory Chip + E-Mail Connection + Extended Math Coprocessor EMCC * Eckert-Mauchly Computer Company (World's first computer company, founded by Presper Eckart and John Mauchly, who invented and built the first UNIVAC) EMF Extended Metafile Format [Microsoft] EMI Electromagnetic Interference .EML Electronic Mail (file name extension) EMM Expanded Memory Manager EMP Electro-Magnetic Pulse EMR Electro-Magnetic Radiation + Enhanced Metafile Record EMS Electronic Mail System + Electronic Message Service +
mittekontrollitavad ja mõttetud. 1945 Konrad Zuse began work on Plankalkul (plan Calculus). The first algorithmic programming language, with an aim of creating the theoretical preconditions for the formulation of problems of a general nature. John von Neumann wrote "First Draft of a Report on the EDVAC." Grace Hopper recorded the first actual computer "bug." 1946 In February, the public got its first glimpse of the ENIAC, a machine built by John Mauchly and J. Presper Eckert that improved by 1,000 times on the speed of its contemporaries. Fully programmable (Turing complete) all-electronic computer Initial versions required rewiring to reprogram. Used for ballistic calculations for the military & for calculations for the thermonuclear bomb. START OF PROJECT: 1943 COMPLETED: 1946 PROGRAMMED: plug board and switches SPEED: 5,000 operations per second INPUT/OUTPUT: cards, lights, switches, plugs FLOOR SPACE: 1,000 square feet PROJECT LEADERS: John Mauchly and J
719 p. ISBN: 0471572438 69. Thollot, P. A. (editor), Power Electronics Technology and Applications, NY: Institute of Electrical and Electronics Engineers, 1992. 429 p. ISBN: 0780308808 70. Thorborg, K., Power Electronics, (English translation of Kraftelektronik), NY: Prentice Hall, 1988. 504 p. ISBN: 0136865933 0136865771 71. Tihanyi, L., Electromagnetic Compatibility in Power Electronics, NY: IEEE Press; Sarasota, Fla.: JK: Eckert; Oxford, U.K.: Butterworth Heinemann, 1995. 403 p. ISBN: 0780304160 72. Trzynadlowski, A. M., Introduction to Modern Power Electronics, NY: Wiley, 1998. 433 p. ISBN:0471153036 73. Tse, C. K., Complex Behavior of Switching Power Converters, Boca Raton: CRC Press, 2004. 262 p., ISBN: 0849318629 74. Vithayathil, J., Power Electronics: Principles and Applications, NY: McGraw-Hill, 1995. 632 p. ISBN: 0070675554 75. Vodovozov, V. M. and R
annaabi.ee 
