Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutimaailma avarus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
avarus, ammu, oodati, käidi, arvutid, riist, sõnaraamatud, ajakirjad, kodutööde, istuma, rate, luuakse, populaarsed, minnes, vaatamis, keerama, kellegil, sünnipäevInterneti ajalugu ja levik maailmas Interneti algust peetakse kusagil 1969, kui USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu. Idee oli ehitada esimene töötav võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). See võrk sai nimeks arpanet. Tol hetkel tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Võrk tuli ehitada üles hajuspõhimõttel, mingit keskust olla ei tohtinud, kuna selle võis vaenlane üles leida ning hävitada. Seetõttu konkureeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Peale 1969 aasta proovi, kus võrku kuulus vaid neli arvutit, prooviti lisada veel arvuteid. 1972.aastal kuulus võrku kusagil 37 arvutit. Aasta hiljem võeti kasutusse projekt, mille
seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. MIS ON INTERNET? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga.
Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. 3 Mis on Internet? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga.
Selleks, et meelitada ostma toidukaupu internetist, lubavad paljud USA firmad enne keskpäeva antud tellimused toimetada adressaadini veel samal päeval. 2002 aastal osteti USAs läbi Interneti ennekõike turismireise, aktsiad ja erinevaid tarbekaupu. Suurt osatähtsust omas firmalt-firmale turundus, mis ületas tunduvalt lõpptarbijale suunatud turunduse. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamikke firmadevahelisi tehinguid teostatakse juba ammu kaugete vahemaade tagant ning Internetile üleminek on tuttava asja lihtsalt mugavamaks muutnud. Kui varemalt arvati et Interneti kaudu on edukas müüa laiatarbekaupu, siis tegelikkuses on osutunud hoopis edukaks kindlalt teatud nissile spetsialiseerunud kauplused. Hoolimata e-kaubanduse küllaltki kiirest arengust ja pakkujate rohkusest, sooritatakse enamik tehinguist siiski ühtedelt ja samadelt lehekülgedelt. USA-s on populaarsemad kauplemiskohad Amazon (www.amazon
E-post ei pruugi küll nõuda samasid tavasid, kuid suhtluse eesmärk jääb siiski samaks. Indrek Meos omas raamatus Antiikfilosoofia kirjutab Sokratese väljendi: ,,Tee, mis tahad niikuinii kahetsed." Pärast kirja saatmist ei ole juba võimalik seda parandada või täiendada, nii et peab korralikult läbi mõtlema mida täpselt ja kuidas kirjutada ja nagunii hiljem mõtled, et võiks asja teha paremini. KOKKUVÕTTE Ei kujutaks praegu maailma ilma arvutita. Arvutid lihtsustavad meie igapäevast tööd. Vahest kerkib selline küsimus: kuidas inimesed said vanasti ilma arvutita? Selle peale toon lause Indrek Meose raamatust Antiikfilosoofia: ,,Turul olles imestas Sokrates tihti, kui palju on 8 asju, milleta võib elada". Vastus on ju lihtne: vanasti oli kõik teistmoodi. Inimesed ei vajanud selliseid teenuseid, mida tänapäeval on võimalik teostada arvutiga, kuna nende elustiil oli teistsugune
Works, MS Office, StarOffice, OpenOffice.org) 5. Arvutivõrgud Arvutivõrk (ingl. computer network) on teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid, mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. 5.1 Lokaalvõrgud ja laivõrgud Kohtvõrguks (ingl. LAN - Local Area Network) nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratud alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu klientidele. Tüüpiliselt on kohtvõrgud ehitatud kasutades Etherneti tehnoloogiat arvutid on omavahel ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl
Kalvet 2008). 2009.aastal oli Eestis ainult 13% selliseid ettevõtteid, kus ei olnud ühtegi arvutit (Arvutite hulk ettevõtetes). 2009.aastal kasutas interneti püsiühendust arvutit omavatest ettevõtetest 99%, kodulehekülge omas 60% internetiühendust omavatest ettevõtetest, kodulehe vahendusel toote või teenuse müümise kavatsus oli 25 protsendil internetiühendust omavatest ettevõtetest (Internet). Nagu ülaltoodud faktidest näha, ei ole internet enam ammu ei maailmas ega Eestis vaid IT- meeste pärusmaa – seal veedavad iga päev aega miljonid tavalised inimesed. Internetis toimuv mõjutab poliitikat, majandust ja ühiskonda ning vastupidi. Paljusid töid ja asjatoimetusi saab kõige lihtsamalt, mugavalt ja kiiremini teha interneti kaudu ning turundajatel ja 9 suhtekorraldajatel, kes tahavad, et nende sõnumid sihtgrupini jõuaksid, on mõistlik edastada
Tartu ülikoolis käies on olulisimaks veebileheküljeks õppeinfosüsteemi ehk ÕISi koduleht. ÕISi kaudu on kättesaadavad tunniplaanid, ainete kirjeldused, hinnetelehed, õppematerjalid. Samuti saab ÕISis ainetele registreeruda, õppetoetusi taotleda ning ÕISi kaudu levib ka informatsioon õppejõududelt üliõpilasteni. Süsteem on mugav, turvaline ja usaldusväärne. Samamoodi on kasutusel ka Moodle ehk süsteem, kuhu osad õppejõud lisavad samuti õppematerjale, kodutööde kirjeldusi ja ülesandeid. Interneti kaudu on kättesaadav ka erialane- ja ilukirjandus. Kasutan Ebraryt, rahvusvahelist internetiraamatukogu ja EEVAt ehk Eesti vanema kirjanduse digitaalset tekstikogu. Tegelikult eelistan lugeda raamatuid nende traditsioonilisel kujul, kuid eelnevalt nimetatud kogudes on tihti kirjandust, mis ei ole mujal nii hõlpsalt saadaval. Kooli tarbeks kasutan ka erinevaid veebisõnaraamatuid (ÕS 2006, seletav sõnaraamat, eesti-
Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on tasuta ja jookseb nii IBM PC, Macintosh'i kui ka Amiga arvutites, siis muutub see viimasel ajal üha populaarsemaks. Teine populaarne UNIX'i tasuta versioon on FreeBSD. Mac OS (Macintosh Operating System) USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest. Praegu varustatakse Mac OS'iga Apple Computers'i arvuteid iMac ja Power Macintosh. 1.2.1.3 Populaarsed tarkvararaken- dused ja nende kasutamine: tekstitöötlus, tabelitöötlus, andmebaasid, esitlus, e-post, veebisirvimine, fototöötlus, arvutimängud. 1.2.1.4 Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide erinevused.
401 päring oli anonüümne, on vaja audentida 403 forbidden kui puuduvad õigused lugemiseks 10. Interneti protokollid FTP ja SFTP. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 20 ftp data 21 ftp control ftp data/control (passive mode) FTP (File Transfer Protocol) annab võimaluse võrku (sh lokaalvõrk, internet) ühendatud arvutite vahel faile kopeerida. Võrgus olevad arvutid võivad olla erinevate operatsioonisüsteemidega, kasutada erinevaid failisüsteeme ja kooditabeleid. Faili kopeerimise juures osalevad kaks poolt: · klient - reeglina algatab, lõpetab ja juhib FTP seanssi · server - toimib teenindajana Lisaks failide kopeerimisele saab: · lasta FTP serveril faile pakkida · kasutada makrosid tihtiesinevate FTP käsujadade sisestamiseks · manipuleerida serveri failisüsteemis
Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda.
juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte-tõene. See lähenemine probleemile pärines 19. sajandi keskelt George Boole-lt (1815-1864), kes laiendas kahendüsteemi algebrasse öeldes, et iga matemaatilist tehet võib märkida kas tõese või mitte-tõesena. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad ja nende tööd hakkas varjutama teiste teadlaste samalaadne töö. Esimese Generatsiooni arvutid. Aja arenedes, inimesed avastasid et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. Aastal 1944 leiutas Aiken Mark I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise
seal sisenetakse kodukataloogi ning harutatakse arhiiv lahti
gnoom~$ tar cf - ~/public_html | gzip | ssh reptilus.zoo.tartu.ee 'cd ~ &&
cat - > priidu.koduleht.tgz'
10. Telnet
Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse
virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele
Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta
äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema
osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid
temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti mõistmiseks.
Rakenduse kasutamiseks tuleb anda oma arvuti käsurealt korraldus:
telnet [
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti.
Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda.
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.....................................................................
Google`i gruppide vahel saab omavahel suhelda, koostööd teha ning teadmisi jagada. Kui hakata gruppi looma, saab valida, millistele inimestele liitumiskutsed saata.. Google`i grupi tegemine on lihtne ja tasuta, on tarvis on vaid Google`i kasutajakontot näiteks Gmaili e-posti. Google gruppe võiksid kasutada: Kindla hobi või huvialaga seotud teemade arutamiseks, ühisürituste planeerimiseks. Õpilastele ja tudengitele kodutööde jaoks grupikaaslaste leidmiseks, õppematerjalide jagamiseks ja arutelude pidamiseks Virtuaalsetele ja teineteisest füüsiliselt kaugel asuvatele töögruppidele infovahetuseks, teemade arutamiseks ja vajalike failide jagamiseks. Sõpruskonnale niisama vestlemiseks, ühiste ürituste planeerimiseks, põnevate veebilinkine jagamiseks jne. 10 2
3. Seega arvuti juhtseade täidab programmi käske automaatselt, ilma inimese sekkumiseta. Programm võib vahetada infot välismäluseadmetega. Kuna viimased töötavad aeglaselt, siis juhtseade võib vahepeal peatada programmi täitmise seniks kuni lõpeb andevahetus. 3 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost Esimene elektronarvuti ENIAC loodi 1945.a. Arvutid, mis ehitati möödunud sajandi 1945- 50.a. olid suured seadmed, mis olid realiseeritud elektronlampidel ning võtsid enda alla terveid ruume, maksid ränka hinda ning olid kättesaadavad ainult suurtele rikastele firmadele ja riiklikele teadusasutustele. (Näiteks arvuti ENIAC oli realiseeritud 18.000 elektronlambil, tegi 5000 operatsiooni sekundis, kaalus ~50 tonni, ning tarbis elektrivõimsust ~50 kW). Seoses kaasaegse tehnoloogia arenguga elektroonika valdkonnas muutusid ka arvutite
Esimesed kriminaalide mõistmise, püüdmise eelteaduslikud psühholoogia meetodid olid enne kolme väljatoodud viisi füsiognoomika ja frenoloogia. 1.9.2 Füsiognoomika Füsiognoomika ehk teadus, õpetus näojoonte ja iseloomu seosest (Eesti Entsüklopeedia, 2013). Idee, et kriminaalsel käitumisel on kindlad seaosed teatavate isikuomaduste, ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste omaduste kindlakstegemise esimesed katsed tehti ammu enne teadusliku psühholoogia sündi. Ka "kriminaalsed näo" teema ehk küsimus sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud sajandeid. Näiteks näo teatavate anatoomiliste iseärasuste sidumisest inimese sisemise rikkusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist, samuti Hippokratese ja Galenose antiikaja meditsiiniliste dokriinidest. Näiteks 5. sajandil eKr süüditas nägude lugeja Sokrates sellest, et tema näos peegeldas brutaalsus
LAN kasutab jada andmeedastust ilma vahepealse tüüpi Ethernette, sest ta on säilita-ja-saada-edasi seade. Sillad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid andmete salvestuseta (mäluta) ja ilma edasisaatmise tehnikata. säilitavad filltreerimistabeleid, mida nad on võimelised iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis Siinivõrk (bus) – kõik arvutid asuvad ühe liini peal. Siinivõrgu õppima, neid ei pea reguleerima. Sildade kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk otstes asuvad terminaatorid, mis tagavad signaali leviku funktsioonid:1)Pakettide filtreerimine–mingid kaadrid jätta Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli magistraalkaablis. Ringvõrk (ring) – peamagistraal, kuhu kõik samasse võrku, mingid kaadrid saata üle silla
Teabeallikad hõlmavad riistvara, tarkvara, andmeid ja võrguühendusi. Rakendused on saavutanud organisatsioonides kriitilise tähtsuse (rakenduse mittefunktsioneerimine võib tähendada organisatsiooni töö seiskumist). Teabehallikate haldus muutub ajas üha keerulisemaks. - 1950ndatel üks peaarvuti, töötajad ei suhelnud otse peaarvutiga, peaarvuti asus terviklikult IT osakonna kontrolli all -> lihtne hallata - Tänapäev arvutid läbi terve organisatsiooni ja ei asu terviklikult IT osakonna kontrolli all -> keeruline hallata, IT osakonna funktsioon on eeskätt töötajate konsulteerimine, IT osakond üldjuhul ei ole teabe omaja. 11. Miks muutub IT ressursside haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? Puudub ühtne standard vastutuse jagamiseks Vastutuse jagunemine sõltub järgmistest asjaoludest: · Organisatsiooni suurus ja iseloom, riik · IT ressursside kogus ja tüübid
paketid edasi saata. 5. OSI mudel See on avatud süsteemide kokkuühendamise reeglistik. See on rohkem teoreetiline raammudel, mis on enamasti võrdlemiseks mõeldud ja sinna sisse on kirjutatud, mida kõike üldse on võimalik võrkude maailmas teha. See on de jure standard. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht see pakub rakendusega seotud teenust (e-maili edastus, internetis surfamine jne) 2)Esitluskiht Kui erinevad arvutid räägivad erinevat keelt, siis esitluskiht on see, mis tegleb nende omavahelise andmevahetuse tõlkimisega. 3)Sessioonikiht Selle ülesanne on suhelda teise arvutiga. 4)Transpordikiht See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega ehk protsesside vahelise andmevahetusega. Ta ei tea millised võrgud all on ja kuidas läbi võrkude andmeid liigutada. Tema hoopis suhtleb teise otspunktiga. Selle ülesanne on tagada töökindel ja veakindel andmevoog.
t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha. 5. OSI MUDEL Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa
.............................................................. 32 2 SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside.
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused
Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows'i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh'i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. 5 Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86
operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows’i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh’i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele
andmeedastuskiirusest kui võimalik, ükskõik kui väike see ka on. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. 8 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil, mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb.
Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne. 8) Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja teada unikaalseid aadresse (IP- aadress) ja leida parim tee (kus on kõige vähem tõkkeid) ühest arvutist teise. 9) Andmete taastamine – andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. Peame suhtlema teise osapoolega
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
lindi ja viis väljund lindi 1401-e, selle asemel, et see välja printida. Monitorile tutvustati vajalikke programme juhtkaartide abil. Selleks oli loodud juhtkaardi interpretaator. Teine programm laadur tegeles soovitud programmide laadimisega mällu. Monitor vajas ka seadmedraivereid sisend-väljundseadmetega suhtlemiseks. 8 Suured teise generatsiooni arvutid olid kasutusel teaduslikel ja programmeerimise arendamiseks. Tüüpiline operatsioonisüsteem oli FMS( the FORTRAN MONITOR SYSTEM) ja IBSYS,IBM peratsioonisüsteem 7094-e. Kolmas generatsioon(1965-1980) Multiprogrammeerimine ja ajajaotussüsteem 9 Varajastel 60ndatel aastatel oli oli täiesti selge, et tootjatel oli täiesti kokkusobimatu toodete suund
Windows 7 põhinevad Windows NT, kuigi nad ei ole marginimega kui Windows NT. Kuigi erinevate Microsofti trükised, sealhulgas 1998 küsimuste-vastuste voor koos Bill Gates , selgub, et tähed "NT" laiendati "New Technology" turustamise eesmärgil, nad algselt seisis "N-Ten," koodnimetust on Intel i860 XR protsessor, mis NT oli algselt välja töötatud. Kuid nad enam olema konkreetne tähendus. Konstruktsiooni peamiste eesmärki NT oli riist-ja tarkvara portability.Various versioonid NT pere operatsioonisüsteemid on lastud mitmeid protsessori arhitektuur, esialgu Intel IA-32 , MIPS R3000/R4000 ja Alpha , mille PowerPC , Itanium ja AMD64 toeta hiljem maksetena. Idee oli omada ühist koodi baasi custom Hardware Abstraction Layer (HAL) iga platvormi. Kuid toetust MIPS, Alpha ja PowerPC hiljem langes pärast NT 4.0. Lai tarkvara ühilduvus saavutati toetust mitme API "isiksused", sealhulgas Win32 , POSIX ja OS / 2 API - viimased
annaabi.ee 
