mis üheskoos annavadki nagu „kokkuklapitud” kujutise. Lihtsaim moodus selleks on kihtide kasutamine, nagu me ka eelmises töös tegime. Abijooned – abijoonte jaoks; soovitatav on selle kihi värvuseks anda selgelt tähelepandava värvuse, näiteks „red” (punane); jooneliik Continous; Kontuur – kontuurjoontele; jooneliik Continous; Teljed – telgjoonte jaoks, jooneliik CENTER; see on esialgu kasutatavaks kihiks Kihtide kujundamse aken, käsuga LAYER on seadistatud vajalikud kihid Loomulikult on vaja eelnevalt kasutaa käske UNITS ja LIMITS (milleks?) Esimesena on kasutatavaks kiht – Teljed. Valime suurema ringjoone keskpunkti joonestusvälja keskpunkti lähedale, näiteks nii, et punkt A (210,150) ja väiksema ringi keskpunktiks on siis algandmete järgi punkt B (210, 55): Töö 3 Klamber 2
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate
Märkida “sirkliga” (r = 15 mm) ülemisel ja parempoolsel abijoonel punktid G ja H ning tõmmata läbi punkti G otse alla suunduv ~ 50 mm pikkune püstjas abisirge g: Puudub veel midagi, et joonestada ringjoont, mis läbiks punkti H ja puutuks nii sirget g kui ka suurt ringjoont (R = 40 mm). Vastav kooli-geomeetriline konstruktsioon on küll olemas, kuid see on küllaltki keeruline. Käsu CIRCLE valikureas on üheks võimaluseks joonestada ringjoon läbi kolme punkti nii, et ringjoon läbib ühte punkti ja on kahele joonele puutujaks – s.t. anda nendest joonele täppisvalik puutumistena( vt. ka Ülesanne II) ( need INT ja edaspidised TAN leiame OSNAP alamprogrammidega hiire abil) {punkt H} ┐ Näide 4 7 to {punkt joonel g } ┐ (kuigi see punkti võib olla joone g mis tahes kohas, on siiski soovitatav, et ta asuks
Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine E (Extens) kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale P (Previous) tagasiminek eelmisele suurendusele S (Scale) suurendatakse etteantud kordi W (Window) suurendus etteantud piirkonnast 2 GRID mõõduvõrgustiku kuvamine See käsk võimaldab luua punktihulka, mis meenutab võrgusõlmi. On ilmselge, et ruudulisele paberile on eskiisi kergem joonistada kui valgele paberile. Käsuga GRID kaetakse joonestusväli kogu esialgses ulatuses täppidest koosnevate rõht- ja püstjoontega ehk koordinaatvõrgustikuga. Kui kirjutada käsuribale: GRID Kuvatakse tekst Specify grid spacing or [ON/OFF/Snap/ Aspect] Valikuvõimalused on: Spacing(x) võresamm kasutatud ühikutes, vaikimisi senikasutatud samm
joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16); · punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada käsku `OSNAP (objekt-trasseerimine), ühekordseks otstarbeks aga vastavat ikooni (vt. lk. 15);
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400 100
ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe-
o Luua risttahukas põhja mõõtudega 18 mm ja 20 mm ning kõrgus 12 mm [joonis 3-14;a] o Valida Cut ja osutada risttahuka väiksemale küljele. [joonis 3-14;b] o Joonestada ristkülik ja siduda pikem külg risttahuka ülemise serva külge o Määrata mõõdud [joonis 3-14;c] a b c joonis 3-14 o Valida käsk Mirror [joonis 3-15;a] o Kontrollida et tööriista täpsustavas osas oleks sisse lülitatud Copy [joonis 3-15;b] o Märgistada joonestatud ristkülik (seda on kõige lihtsam teha vedades märgistuskast ümber ristküliku) ja osutades plaanile mille suhtes soovitakse peegeldada. [joonis 3-15;c] a b c joonis 3-15
Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 10 Kustutamine Google SketchUp'is kasutame kustutamiseks tööriistaribalt Eraser Tool tööriista või Delete-klahvi klaviatuurilt. Kasutades kustutamist klaviatuurilt tuleb enne soovitud detail või selle osa selekteerida 10.1 Eraser Tool Eraser Tool tööriista abil saab kustutada vaid jooni. Kustutada saab, kui teed ühe kliki soovitud joonel. Juhul kui jooni mida kustutada on palju, võiks kasutada hiirega lohistamist. Kustutamisel ole tähelepanelik ja veendu mida kustutad. Juhul kui on läinud midagi valesti, kasuta Ctrl+Z klahvikombinatsiooni, et võtta tagasi viimane tegevus Pane tähele Kui kustutada joont, mis on tasapinnal, kustutatakse vaid joon - nimetatakse detaili puhastamiseks tasapinnal ristuvad jooned kustutatakse kuni ristumiskohani
musta punkti hoopis üles lohistame, siis olemasolevale tumedale väärtusele omistatakse hele väärtus. Heledat punkti sikutades toimub asi samal põhimõttel - alla sikutades läheb pilt tumedamaks ja vasakule heledamaks. Aga kui haarata kinni diagonaali keskelt, siis lisatakse sinna uus punkt ning leitakse vastavad väärtused. Sikutades kaart üles, muutub pilt heledamaks ja alla sikutades, tumedamaks. (Kui soovid joonel ülearustest punktidest lahti saada, siis haara sellest hiirega ja sikuta Curves aknast välja) 48 Erinevat kirjandut lugedes, või kohata sellist mõisted nagu S-kurv, mis tähendab seda, et loodud joon on S-tähe kujuline. See muudab heledamad toonid heledamaks ja tumedamad tumedamaks (lisab kontrasti). Mida me eelmise tööriista juures ei vaadanud on tööriistade võimekus
Tekstiboksid - Text Box Teksti orientatsiooni saab Võimaldavad paigutada töölehe pinnale suvalisi tekste: selgitusi, pealkirju, mõõtmeid jm. Boksi sees olevat teksti saab vormindada: kirja muuta omadused, joondus, suund jmt. Objektimenüüst Teksti käsk Format Shape ja ilmuvast dialoogiboksist orientatsi valida Text Box. ooni saab Tekstikasti omadused ja võimalikud tegevused on muuta põhimõteliselt analoogsed ristküliku omadega. Teksti saab lisada ka teiste kujundite sisse
Siia Sele 9 Sele 9. Kahe ringikaare sujuv ühendamine kolmandaga. a – käändühend; b – lookühend 11 Siia Sele 10 Sele 10. Kahe ringikaare sujuv ühendamine kolmandaga nn segaühendi abil Terminid mõõtsuhe – масштаб численный ringjoon – окружность nurga ümardamine – lisaekraani võte – способ перемены плоскос- закругление угла тей проекции raamjoon – обрамляющая линия nurk – угол ringikaar – дуга окружности paralleel – параллель Kordamisküsimused 1
sirgjoon. Taoliste ülesannete lahendamine muutub tunduvalt lihtsamaks ja täpsemaks, kui oskame ette näha, mis joon konkreetsest lõikumisest tekib. Selleks on vaja teada järgmisi seaduspärasusi. Kerapinna iga tasandiline lõige on r i n g j o o n Pöördsilindrilise pinna tasandiline lõige on üldjuhul e l l i p s, erijuhul r i n g j o o n ( t ) või k a k s p a r a l l e e l s e t s i r g e t ( || t). Pöördkoonuse tasandiline lõige on ringjoon, kui t või = 90º (joon. 5.13, a); ellips, kui m või > (joon. 5.13, a); parabool, kui || m või = (joon.5.13, b); hüperbool, kui || ^ või < (joon 5.13, c); kaks lõikuvat sirget, kui T ja < (joon. 5.13, d).) 95. Kuidas valida abitasapinnad kahe koonuse (silindri) lõikejoone tuletamisel, et nad lõikaksid antud pindu mööda sirgjooni? 96
on R? a) ristisomeetrias b) ristdimeetrias 123) Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy(xz;yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg? Ellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 124) Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy/xz/yz- pinnaga? Ellips/ring/ellips. 125) Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy/xz/ yz)-pinnaga? Ellips. 126) Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku 127) Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid). juurde telgede moondetegurid).
asendeid, koostab sirge ja tasandi võrrandeid, määrab võrranditega antud kahe sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nurga nende vahel. Õpilane kasutab neid teadmisi geomeetrilise ja füüsikalise sisuga ülesannete lahendamisel. Enne ruumigeomeetria juurde asumist tuleb kindlasti tuletada meelde 10. klassi viimases kursuses õpitu ning natuke korrata ka tasandigeomeetriat (kolmnurk, ringjoon, puutuja jne). Kohe alguses tuleb aga märkida, et selle teema käsitlemisel on suureks abiks Jane Albre koostatud dünaamilised slaidid, mida on kõigil võimalik kasutada. Leiate need matemaatikaõpetajate virtuaalse võrgustiku kodulehelt, lisaks tasub vaadata ka Koolielus olevaid materjale. Kursus algab punkti asukoha määramisega ruumis ning kahe punkti vahelise kauguse leidmisega. Siin oleks hea demonstreerida ka olukorda, kus punktid jäävad
Mat. analüüsi eksami küs. vastused: OSA 1 1. Millisel tingimusel nimetatakse sümbolit x muutujaks mingis hulgas X? Kui sümbol x tähistab hulga X suvalist elementi, siis nimetatakse sümbolit x muutujaks hulgas X 2. Tooge hulkade kohta 2 näidet! y fx () Reaalarvude-, kompleksarvude-, vektorite-, maatriksite-, kaubahalli kauba hulk. 3. Mis on operaator? Tooge 2 näidet! Eeskirja f(f()fx()) , mis näitab kuidas leida muutuja x väärtusele hulgas X vastavat muutuja x hulgas Y, nimetatakse operaatoriks. väärtust f ( x) Näited: aritmeetilised tehted reaalarvudega, aritmeetilised tehted kompleksarvudega, tehted vektoritega, tehted maatri
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia
). Kaardikihina on käsitletavad: 1) Vektorkujul olevad andmekogud (vector dataset) Coverage, .shp, CAD failid või geoandmebaasi andmekogud/objektiklassid; 2) Annotatsioonid; 3) Rasterkujul olevad andmekogud (raster dataset) GRID ja erineva formaadiga rasterfailid; 4) TIN andmekogud. Kaardikihi omadustega seonduvalt saab TOC aknas kaardikihi selekteerimisel ning paremat hiireklahvi alla vajutades kasutaja aktiveerida layer properties akna ning seadis tada seal vastavate linkide alt erinevaid parameetreid, mis hõlmavad nt. kaardikihi sümboloogiat, tekstide paigutamist, andmeväljade struktuuri, metaandmete vaatamist, mõõtkava-vahemike fikseerimist jne). ArcMap`is on võimalus salv estada juba valmis kujundatud kaardikihti lisaks kaardidokumendile ka eraldi kujundusfailina (.lyr), mida saab hiljem vajaduse korral jagada ka teis tele kasutajatele (vt. ka joonis 8). Kujundusfaili (
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal rist
Kahekordne reavahe Ctrl+2 12-punktine vahe enne lõiku Ctrl+0 TEISALDAMINE JA KUSTUTAMINE kopeerimine vahemällu Ctrl+C lõikamine vahemällu Ctrl+X vahemälust väljatoomine Ctrl+V ERIMÄRGID Lehekülje piir (uus lehekülg) Ctrl+Enter Rea katkestus Shift+Enter Veeru katkestus Ctrl+Shift+Enter Allmärkus Alt+Ctrl+F Poolitusmärk Ctrl+miinus Katkestamatu kriips Ctrl+ Shift+miinus Katkestamatu tühik Ctrl+ Shift+tühik Peitemärgid Ctrl+Shift+8 Kellaaeg Alt+ Shift+T Kuupäev Alt+ Shift+D Lehekülg Alt+ Shift+P © AltGr+C ® AltGr+R AltGr+E TM AltGr+T
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sis
2007. aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x . 1 3x 3 1)
4 Z V(u, v, w) · P (x, y, z) Y X Tasapind on pind, mis asetseb tasaselt ning orientatsiooni määratleb pinnanormaal. Tasapind on defineeritud vähemalt kolme punktiga, mis ei asetse ühel joonel. Kolme punkti skaneerimisega (mõõtmisega) on võimalik tasapind arvutada. Ühe punkti määratlemisega on vajalik lisaks pinnanormaali leidmine. Punktiks võetakse tavaliselt tasapinna raskuskese. Ringjoon - keskkoht, kõik punktid raadiuse kaugusel ühel tasapinnal, pinnanormaal. Z V(u, v, w) · P (x, y, z) Y R
Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult laiemad kui looduses. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Seega ei ole võimalik neid kujutada plaani mõõtkavas. Tüüpilised punktobjektid on geodeetilised punktid, elektripostid, üksikud puud,tornid, kaevud jne. Punktobjekti kujutamiseks plaanil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter selle objekti keskpunktiga. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused, arvud ja lühendid, mis kantakse plaanile lisaks nii punkt-, joon- kui ka pindobjektide leppemärkidele. Näiteks kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte 41. Trigonomeetriline nivelleerimine 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii 43. Tahhümeetrilised arvutused 44
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi kontekstis), e. kaart on ka ma
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv
soojadest ruumidest mastini ulatuvas lainejuhis võivad tekkida kondensatsioonivee piisad, mis suurendavad märgatavalt energiakadusid. Lainejuhi suuna muutmiseks kasutatakse painutatud lõike. Lainejuhi sektsioonide ühendamiseks kasutatakse drosselühendust. Drosselühendus üks äärik tehakse lame, teise aga tehakse ringikujuline kanal sügavusega ¼ lainepikkust kaugusele ¼ lainepikkust lainejuhi laiast seinast. tihend süvend λ/4 Ühenduskoha suhtes moodustab drosseli kanal lühistatud kahejuhtmelise lõigu pikkusega ½ lainepikkust, mis on samaväärne lõikude otseühendusega. Ühenduse hermetiseerimiseks on drosseliäärikusse sisse lõigatud teine (välimine) ringikujuline kanal, kuhu pannakse kummist rõngakujuline tihend. Ühendused kinnitatakse üksteise külge nelja kruvi abil. Vaatleme lühidalt, kuidas toimub ülikõrgsageduslike võnkumiste levi lainejuhes
töölehel). Piketaazi märkimisel tuleb valida ka ristprofiilide asukohad, ristprofiilid valitakse tingimata sellistesse kohtadesse, kus maapinna kalded ristisuunas muutuvad. Tihti nõutakse ka ristprofiilide märkimist iga piketi kohta. Ristprofiil märgitakse märgitakse mõlemale poole teed välja tee maariba laiuselt ja sellele ristsihile märgitakse kõik maapinna iseloomulikud, mis asuvad sellel ristprofiili joonel, kaugused märgitakse lähtudes tee teljest. Kauguse numbri ette märgitakse täht V või P. Ja need punktid tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga. 5. Trassi nivelleerimine Kõrguste saamiseks nivelleeritakse trass tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Kaasajal kasutatakse trigonomeetrilist nivelleerimist elektrontahhümeetritega. Lühikesi trasse on lubatud nivelleerida rippuva käiguna edasi-tagasi suunas. Mõnikord nivelleeritakse ka kinnise käiguna
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
5. Tuletada näiva horisondi kauguse arvutamise valem. 4 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 Vaatleja silma läbivat loodjoont risttasandil nimetatakse tõelise horisondi tasandiks. Selline tasapind on üksnes kujutuslik. Tegelikkuses asub vaatleja mingisugusel kõrgusel merepinnast ning avamerel näeb vee pinda, mida ümbritseb ringjoon AA'. Seda ringjoont nimetatakse näivaks horisondiks. B e - silma kõrgus merepinnast e R - maakera raadius C De - näiva horisondi kaugus De
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
vahetulemuste ja lõpptulemuste salvestamiseks. Lippude registris säilit info ALU-s tehtud operatsioonide tulemuste kohta (nt tulemus oli 0, tekkis ületäitumine, tekkis ülekanne jne). 6 7 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1. Käsukoodi laadimine ja dekodeerimine (IF - Instruction Fetch + Instruction Decode) 2. Operantide laadimine (OF - Operand Fetch) 3. Operatsiooni täitmine ALU-s (OE - Operand Execute) 4. Tulemuse salvestamine (OS - Operand Store) Ilma konveierita täidetakse käske jadamisi ning igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Kui need neli käsutäitmise etappi on sõltumatud, ligilähedaselt sama kestvusega ning iga käsuga käib ümber
Iga kihi iga neuroni väljund on seotud järgmise kihi iga neuroni ühe sisendiga. ("igaüks igaühega" printsiibi järgi). Mitmekihilises pertseptronis on alati üks sisendkiht ( N I - input layer, ), üks väljundkiht ( N O - output layer, ), ülejäänud kihid kannavad peidetud Joonis 1.10 Mitmekihiline pertseptron kihtide nimetust ( N H - hidden layer, ). Peidetud kihtide sisendid ja väljundid ei ole otseselt seotud väliskeskkonnaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
