Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tool, photo, photoshop, ctrl, kliki, selektsioon, mask, klikk, pintsli, paneel, vajuta, salvesta, hiir, hiire, menüü, kuva, lisame, adobe, select, filter, kihil, valid, piksli, shift, layer, rist, color, aknas, ribal, animatsioon, graafika, kaadri, nupul, liiguta, kihid, raster, tausta, shape, formaadi, selection, tööriistad, formaat, ristkülik2.1 Tööriistaribad Programmi kasutajaliides on Windowsile kohane ning menüüd lihtsalt hallatavad. 6 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Esmakordsel avamisel kuvatakse meile ka tööks vajalik minimaalne nupurida. Meile jääb nendest nuppudest kohe kindlasti väheseks. Lisades menüüs View>Toolbars>Large Tool Set saame kasulikke nuppe veelgi. Tegelikult on meil ühte tööriistariba veel vaja, selleks vali View>Toolbars>Views. See lisab meile vaadete muutmiseks kasuliku riba, kuid natuke valesse kohta. Tööriistariba asukoha muutmiseks haara hiirega riba algusest kinni ja lohista õigesse kohta. 7 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.2 Joonistusala
Kujundi liigutamiseks haara hiirega objekti seest ja lohista seda soovitud suunas. Kujundi suuruse muutmisel (või lisamisel) originaalproportsiooni säilitamiseks tuleb all hoida Shift-klahvi. Sama klahvi hoia all ka siis, kui lood sirgjoont ja/või selle kallet. Kujunditega töötamine Järjestus. Joonistusobjektide loomisel jääb kõige esimesena loodud kujund kõige alla ja iga uus kujund luuakse eelmise peale. Objektide järjestamiseks tee parem klikk joonistusobjektile ja kohtmenüüst vali Järjesta (ingl. Order) alt üks järgnevatest: Too kõige ette (ingl. Bring to Front) – toob objekti kõige ette; Vii kõige taha (ingl. Send to Back) – viib objekti kõige taha; Too ettepoole (ingl. Bring Forward) – toob objekti ühe võrra edasi; Vii tahapoole (ingl. Send Backward) – viib objekti ühe võrra tagasi; Too teksti ette (ingl. Bring in Front of Text) – toob objekti teksti peale;
1.1 Tools presets 1.2 History 1.3 Action 1.4 Histogram 1.5 Layers 1.6 Channels 1.7 Paths 1.8 Paragraph 1.9 Character 1.10 Notes 1.11 Navigator 1.12 Color 1.13 Clone source 1.14 Adjustments 1.15 Swatches 1.16 Info 1.17 Brush 1.18 Brush presets 1.19 Timeline 2. Photoshopi tööriistad 2.1 Märgistamise tööriistad 2.1.1 Rectangular Marquee Tool 2.1.2 Elliptical Marque Tool 2.1.3 Lasso Tool 2.1.4 Polygonal Lasso Tool 2.1.5 Magnetic Lasso Tool 2.1.6 Magic Wand Tool 2.2 Korrigeerivad tööriistad 2.2.1 Blur 2.2.2 Sharpen 2.2.3 Smudge 2.2.4 Dodge 2.2.5 Burn 2.2.6 Sponge 2.2.7 Mode 2.3 Parandamise tööriistad 2.3.1 Brush ehk pintsel 2.3.2 Eyedropper 2.3.3 Healing Brush 2
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl.
geomeetriast. Näiteks joonistab SketchUp maatasandile kui vaade on määratud maatasandiga. On Face: Sinine On Face määrab kindlaks punkti, mis on esiküljel. Kuigi algselt punktjäreldus võib On Fave tegutseda kui tasapinnaline, kasutades lukustust Vaatame esimesena kuidas kasutada Line- tööriista, selekteerida objekte ning kustutada. Alustuseks valime vaateks pealtvaate (TOP) o ning haarame Line-tööriista o Alustame nullpunkti lähedalt tehes hiirega kliki valitud kohas, mis on meie joone alguspunktiks. NB! Tee klikk ja lase hiire nupp lahti, ei ole vaja lohistada! Liiguta hiirt paremale ja jälgi, et joon jääks punane, st et joon on x-teljega paralleelne (On Red Axis) o Järgmise joone tõmbame mööda z-telge, ehk mööda rohelist (On Green Axis) o järgmiseks kasutame nn. SketchUpi järeldusmootorit, mis võimaldab luua uut punkti vanade punktide visuaalsete vihjete abil. Selleks liigu
) Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl+A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu. Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 1. Märgi esimene osa lahtreid. 2. Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi. 3. Nüüd märgi ülejäänud lahtrid. Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul. Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud! Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui
digitaalse fotomaterjali renoveerimiseks, muutmiseks, kiiruga tehtud piltide juures esinevate vigade kõrvaldamiseks heleduse, kontrastsuse, värvide tasakaalu reguleerimiseks. Võimaldab automatiseeritud skeemide abil paika seada tüüpilisemaid vigu. Saab töödelda fotosid, joonistada pilte, luua animatsioone ja konverteerida loodud faile mitmesse formaati. GIMP on täiesti võrreldav populaarseima pikselgraafika programmiga Photoshop. Tasuta fototöötlusprogrammil on olemas oma skaneerimise plugin, ta toetab kõiki enamkasutatavaid pildiformaate ning sobib ideaalselt rastergraafikas veebigraafika ja logode tegemiseks, kuid sellega saab teha ka animatsiooni ja palju muud. GIMP võimaldab viimistleda fotosid ning pakub mitmesuguseid joonistusvahendeid. Sellega saab: · avada ja salvestada erinevaid rasterformaate · võtta ekraanipilti · kasutada kihte · kasutada filtreid
Delete - kustutada sümbol kursorist paremal. SÕNA KUSTUTAMINE Ctrl+BackSpace () - kustutada sõna kursorist vasakul. Ctrl+Delete - kustutada sõna kursorist paremal. TEKSTI VALIMINE (MÄRGISTAMINE, PLOKKIMINE) Hoida all klahvi SHIFT ja liikuda nooleklahvide, Home, End, .... abil. Lohistada hiirega üle märgistatava teksti. o sõna - topeltklõps sõnal. o rida - klõps vasakul rea ees valikuserval. o lause - Ctrl + klõps lausel. o lõik (paragraph) - topeltklõps vasakul serval. o kogu dokument - Ctrl + klõps vasakul serval (või Avaleht (Home)/Vali (Select)Vali kõik (Select All) või Ctrl+A ). o osa dokumendist (ristküliku kujuline plokk) Alt+hiirega lohista- mine o kujundid - Avalehelt (Home) Vali (Select) ripploendist Valiku- paan... (Selection Pane...); kuvatakse vaadeldaval lehel olevad ku- jutised (puudub Word2007-l).
Pildid tekstitöös – MS Word 2003 Jüri Kormik Pildid tekstitöös Kõige lihtsam viis pilti dokumenti lisada on kopeerimise teel. Kui oled internetist või oma arvutist leidnud sobiva pildi, siis tee selle peal parem hiireklõps ja vali käsk Kopeeri pilt (ingl. Copy Image) ning seejärel vii tekstikursor dokumendis kohta, kuhu tahad pildi panna, ja anna käsk pildi kleepimiseks (kas parema hiireklõpsuga avanevast hüpikmenüüst või klahvi- kombinatsiooniga Ctrl+V). Teine viis pildi lisamiseks on menüükäsuga Lisa > Pilt > Failist… (ingl. Insert > Picture > From File…). Äsja lisatud pilt on kohe aktiivne (sellest saab aru nurkades ja külgedel olevata mustade ruudukeste järgi), aga hiljem saab seda vajadusel aktiivseks teha ühe hiireklõpsuga pildi peal. Ühtlasi peaks avanema pilditöötluse tööriistariba, aga kui ei avane, siis saad selle menüükäsuga Vaade > Tööriistaribad > Pilt (ingl. View > Toolba
kandma ka tuludeklaratsiooni ettevõtluse vormi peale. Et lõppsumma oleks paremini märgatav, pane summad paksemasse kirja. Samuti võid summade reale ette kirjutada KOKKU. Kui Sa arvutasid summa välja kohe viimase rea lõppu, siis järgmiste andmete sisestamiseks vajad Sa uut tühja rida välja arvutatud summa rea ette. Uute ridade lisamiseks teed hiireklõpsu rea ees oleval rea hallil numbril. Uus rida pannakse alati märgistatud rea ette. Ctrl Ja hoides all Control klahvi , vajutad plussmärgiga klahvile . Kui Sa soovid korraga juurde panna kolm rida, siis märgi eelnevalt ära ka kolm rida. 6 Ära unusta salvestamist! Et arvuti ekraanil oleks näha ka Sissetuleku ja Väljamineku vahe, võid selle arvutada eraldi reale välja. Tee hiire klõps lahtris, kuhu soovid vahet arvutada. Iga valem Excelis algab võrdusmärgiga. Võrdusmärgi (=) leiad
peatükkide järjekord outline -tööriist "view" => outline => ja seal saab leveleid manipuleerides, noolte abil terveid teemasid liigutada. peatükke saab ka lisada. jätad vilkuja mõne peatüki ette ja siis kirjutad ja vajutad enter. alapeatükke saab aktiveerides ja siis vasakul üleval levelite nooled. nool paremale teeb peatüki madalamaks leveliks. nihutab tervet struktuuri. - · Ctrl A ja siis f9 on kõikide väljade värskendamine kogu teksti ulatuses.. Loeng 4: · lk nr. "different first page": siis on esimene eraldi ja ülejäänud lehed. · lehekülje parameetrid : "page setup" /"page layout" Margins/äärised : - köitevaru " gutter" 0,5 on ok. - enne "OK"'i vaata apply to : whole document/ this point foward
· OK Kui soov viidata mõnele olemasolevale failile: · Existing File or Web Page · Look in rippmenüüst üles otsida · Valida · OK Kui soov luua selekteeritud sõnale viide mõnele veebiaadressile: · aadress reale kirjutada vastav veebiaadress · OK Peale seda ilmub originaaldokument ja valitud sõna on muutunud siniseks ja joon on all. Kui selle peale minna hiirega, siis kuvatakse vihjena aadress, kuhu see hüperlink viitab. Hoides ctrl klahvi all ja klikkides sõnal, saab sinna netilehele. Kui kirjutada teksti veebiaadress tavalisel kujul nagu see ikka on, siis luuakse hüperlink automaatselt. Joonealune märkus: · kommenteeritav sõna aktiivseks muuta · references · footnotes · insert footnote · lisatakse automaatselt sõna lõppu ülanumber ja lehekülje lõppu sama number ja kursor hakkab seal vilkuma Kui valida endnote märkus lisatakse dokumendi lõppu.
väikese vaevaga sinu Windows arvutisse korraga nii veebiserveri Apache, andmebaasi MySQL ja meie soovitud Php mootori. Jah, me saame selle kõik paigaldada oma tavalisse laua- või sülearvutisse ning see käitub tavalise veebiserverina. Eeliseks oma arvutisse paigaldamisel on üleslaadimise, testimise ja muutmise kiirus. Linux fännid võiks proovida LAMP serverit. Allalaadimine WampServeri leiad aadressilt http://www.wampserver.com/en/. Seejärel kliki nupul Download ja leia oma süsteemile vastav versioon. Mina teen valiku WAMPSERVER (64 BITS & PHP 5.3) 2.2E. Klikkides oma valikul antakse kolm hoiatust, kus esimest korda WampServeri paigaldamisel on kõige tähtsam paigaldada arvutisse Visual C++ 2010 SP1. Kuna minu arvutis on need kenasti tehtud, klikin tekstile you can download it directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada.
ja andmebaasi loomine (Ülesanne 1) Teemad andmebaasi kasutaja kasutaja õigused andmebaasi loomine tabelite loomine andmeväljatüübid Eesmärk Selles peatükis loome andmebaasi kasutaja ning edasiseks õppimiseks esialgse andmebaasi. Kasutaja loomisel vaatame, kuidas määrata erinevaid õigusi ning andmebaasi loomisel, millised on võimalikud andmebtüübid. Andmebaasi kasutaja loomine Ava http://localhost/phpmyadmin ning kliki Kasutajad menüüs. Avanenud menüüs peaksid nägema juba lisatud kasutajaid. Uue kasutaja lisamiseks kliki Uus kasutaja lingil. Avanenud aknas on uue kasutaja loomine jagatud kolmeks. Esimesena tuleb kirja panna 'Sisselogimise teave': Kasutajanimi - väldi täpitähti ja tühikuid Host - ligipääsuserver, lisa siia localhost. (Kui soovid andmebaasile ligipääsu väljastpoolt serverit, siis lisa vastav IP. Lisades %, siis saab ligi igast masinast)
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
10. Põhitegevused ridade ja veergudega Ridade ja veergude märgistamine · Ühe rea või veeru valimine. Klõpsata tema tähist rea- või veerupäises. · Mitme järjestikuse rea või veeru valimine. Klõpsata päises esimese rea või veeru numbrit või tähist ja lohistada hiirega viimaseni. · Mitme mittejärjestikuse rea või veeru valimiseks. Valida esimene rida või veerg, hoida all Ctrl -klahvi ja valida suvalises järjekorras ülejäänud. Veergude laiuse muutmine · Ühe või mitme veeru laiust saab muuta mitmel erineval viisil, peamised on järgmised: · Vedada hiirega veerupäises kahe veeru eraldusjoont. · Valida välja veerud ja määrata nende täpne laius korraldusega Format Column - Width. Avanenud dialoogiaknas määrata veergude täpne laius (kirjamärkides). Ridade kõrguse muutmine
ARVE VORMISTAMINE Selle peatükiga töötamiseks vajad tabelitöötlusprogrammi. Pildilõiked on tehtud MS Excelist. SISSEJUHATUS Iga ettevõtlusega tegelev inimene peab esitama klientidele dokumendi, millele on kirjutatud ARVE. Arve koosneb tavalisest kahest ühesugusest poolest. Üks pool jääb arve esitajale ja teine arve saajale. Arvel peavad olema esitatud järgmised andmed: · müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood, · arve number ja väljastamise kuupäev, · ostja nimi ning aadress, · kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga, · kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDMETE SISESTAMINE
Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, märgista andmed F veerus, vali Insert menüüst käsud Insert Pie or Doughnut Chart-Pie. Sisesta pealkiri. Kustuta legend. Diagrammile väärtuste ja andmesiltide lisamiseks ning % näitamiseks klõpsa diagrammi parema kõrval olevat + märki ja vali Data Label-More Options. Märgista Category Name, eemalda märgistus Value eest, märgista Percentage ning vali Label Position-Outside End. NB! Varasemates versioonides vali siin ja edaspidi + märgi asemel käsud Table Tools
sümbolid märgistada. Märgistamiseks on järgmised võimalused: lohistada hiirega üle märgistamist vajava teksti. viia kursor märgistamist vajava ploki algusesse, vajutada alla klahv SHIFT, liigutada kursor märgistamist vajava ploki lõppu (hiireklõpsuga või klaviatuuri abil, vaadake kursori liigutamise osa), lasta klahv SHIFT lahti. sõna - topeltklõps sõnal. rida - klõps vasakul rea ees valikuserval. lause - CTRL + klõps lausel. lõik (paragraph) - topeltklõps vasakul valikuserval vastava lõigu juures või kolmikklõps lõigu sees. kogu dokument - CTRL + klõps vasakul valikuserval (ka käsk Select All menüüst Edit või klahvikombinatsioon CTRL+A). On võimalik kasutada ka teksti plokkimise reziime: F8 - lülitab sisse plokkimise reziimi. Kui Te peale seda liigutate kursorit, siis märgistatakse automaatselt tekst, mis jääb kursori vana ja uue asukoha vahele
KUI OLED OMA ARVUTI PAROOLI UNUSTANUD VÕI TAHAD NIISAMA HÄKKIDA I. Kõigepealt proovi süsteemi sisse saada tavaliste meetodite abil Parool (password) on tähtis turvamehhanism ja ta on vajalik selleks et takistada häkkerite ja muude taoliste tegelinskite mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asuk
Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida: märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti; sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal; mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade; eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl; lauset – Ctrl + hiireklõps lausel; pilti (graafikat) – klõps pildil; lõiku – hiire topeltklõps lõigu ees märkimisalal või kolmikklõps lõigul; kogu dokumenti – klahvikombinatsioon Ctrl+A; märgistuse tühistamine – klõpsa suvalisel kohal väljaspool märgitud ala. -1- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik
Teksti eraldaja (ingl. Separate text at), mille järgi tekst tabeliks teisendada. Valida on kas Lõigumärgi (ingl. Paragraphs; ehk kõik -2- Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik lahtriväljad on eraldi real), Semikooloni (ingl. Semicolons), Tabeldusmärgi (ingl. Tabs) ja Muu (ingl. Other; siis tuleb tekstikasti sisestada sobiv sümbol) vahel. Tabeli kustutamiseks kliki tabeli suvalises lahtris ning vali menüükäsk Tabel > Kustuta > Tabel (ingl. Table > Delete > Table). Teine võimalus: märgista kogu tabel ja kliki Backspace-klahvile (muide, Delete-klahviga saab kuustutada tabeli sisu). Andmete sisestamine tabelisse Tabelisse saab sisestada teksti, numbreid kui ka pilte. Kui on soov kirjutada või lisada pilt kuhugi lahtrisse, tuleb teha vastavas lahtis hiirega üks klõps ja sooritada siis soovitav toiming.
kaustas Minu pildid nende jaoks uue jaotise või alamkausta. Windows paneb ka alamkaustale nime. Võite nime igal ajal muuta. Alamkausta klõpsamisel kuvatakse selle sisu pisipiltidena. Foto suurema variandi vaatamiseks Windowsi Pildi- ja faksivaaturi eelvaatepaanil topeltklõpsake pisipilti. Kaustast rohkem kui ühe foto valimiseks vajutage klahvi CTRL ja hoidke seda fotode klõpsamisel all. Siis saate valitud fotosid lohistades teisaldada, kopeerida või kustutada. Windowsis saate salvestada ka muudest allikatest kui digitaalkaamera pärit fotosid, näiteks e- postiga saabunud või veebist leitud ja salvestatud fotosid. Piltide salvestamine CD-le On suurepärane, kui saate arvutis olevaid fotosid kiiresti vaadata. Paraku kasutavad aga digitaalpildid sageli rohkem arvuti mäluressurssi kui ülejäänud failid. Windowsiga on lihtne
Olulisemaid klaviatuuri kiirlülitusi 1. CTRL+a= märgista kogu töö (all) 2.CTRL+c= kopeeri (copy) 3.CTRL+v= kleebi (paste) 4.CTRL+s= salvesta (save) 5. CTRL+z=võta tagasi (undo) 6. CTRL+y= tee uuesti (redo) 7. CTRL+x=lõika (cut) 8. CTRL+F=otsi või asenda (find) 9. CTRL+N= ava uus fail (st. avab täiesti uue töö) (new) 10. CTRL+End= kursor liigub kohe töö lõppu 11. CTRL+Home= kursor liigub kohe töö algusesse 12. End= kursor liigub rea lõppu 13. Home= kursor liigub rea algusesse Pildi lisamine 1. Kõigepealt kontrolli kus asub kursor, pilt asetub kursori kohale 2. Seejärel ava menüü LISA 3. Vali alammenüüst PILT 4. Edasi vali LÕIKEPILT 5. Paremalt paanilt vali KORRALDA LÕIKEPILTE 6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8. Klõpsan pildi kõrval ol
Antsla Gümnaasium Uurimustöö Wordpadi,Notepadi ja OpenOffice võrdlus Koostaja:Jaanika Vichterpal Juhendaja: 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Wordpad................................................................................................................................................4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine......................................................................................................5 Oma dokumendi vormindamine...........................................................................................................6 Dokumendi salvestamine......................................................................................................................7 Progra
ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE
MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt Lahtri vorming Lahtri vormingu muutmiseks tuleb avada menüü Vorming (Format) Lahtrid (Cells). Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud. Veeru kustutamiseks märgista
Cell), kus saad määrata endale sobiva vertikaaljoonduse. Kuid siinkohal oleks hea mainida, et parema hiireklõpsu alla on see tööriist mugavamalt esitatud. Tee paremklõps vastavas lahtris, vali Lahtrijoondus (ingl. Cell Alignment) ja vali soovitud paigutus. Tekstisuuna muutmine Tabelite vormindamisel on vahel vajalik ka muuta teksti suunda, selleks märgista vastavad lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Teksti suund… (ingl. Format >Text Direction…). Tee klikk soovitud kastile ja vajuta OK. -4- Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutused 1. Ava eelmisel tunnil loodud harjutuste fail (kui pole seda veel tehtud) ja lisa faili lõppu paar tühja rida. 2. Loo uus tabel suurusega 4 veergu ja 7 rida (kasuta selleks endale meeldivat viisi; vt. eelmist loengumaterjali). Täida see suvaliste andmetega. 3
3.3 Kogu tõde Print Screen nupust. Kõigil klaviatuuridel on selline nupp nagu Print Screen või PrtScn või Print Scrn, kuid Windowsi kasutajatele on siiani see nupp olnud suhteliselt kasutu. Vanades DOS-i programmides sai sellel nupul vajutades välja trükkida ekraanipildi. Windows ekraanipilti enam välja ei trüki. Selle asemel kopeerib Windows ekraanipildi hoopiski lõikelauale ehk Clipboardile. Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint, PhotoShop või PhotoPaint. 3.4 Ujuvad tööriistaribad Office’is See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud. Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati
3.3. Kogu tõde Print Screen nupust. Kõigil klaviatuuridel on selline nupp nagu Print Screen või PrtScn või Print Scrn, kuid Windowsi kasutajatele on siiani see nupp olnud suhteliselt kasutu. Vanades DOS-i programmides sai sellel nupul vajutades välja trükkida ekraanipildi. Windows ekraanipilti enam välja ei trüki. Selle asemel kopeerib Windows ekraanipildi hoopiski lõikelauale ehk Clipboardile. Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint, PhotoShop või PhotoPaint. 3.4. Ujuvad tööriistaribad Office'is See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud. Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati. Office 2000 pakub uut ja huvitavat tööriistaribadega seotud
tagasipöördumisel eelmisesse menüüsse. Joonis 10. Escape ehk paoklahv Funktsiooniklahvid (vt joonis 11) otstarve sõltub täielikult töötavast programmist. Paljudes programmides avab näiteks klahvi F1 vajutades abiinfo Help akna. Joonis 11. Funktsiooniklahvid F1 ja F12 Kursori juhtimisklahvid: Suuna- e. Nooleklahvid (vt joonis 12) võimaldavad kursori või valitud objekti liigutamist ekraanil. Koos Ctrl, Alt klahvidega on võimalik liikumine ka sõna, lõigu kaupa. Kui menüü on aktiveeritud võimaldavad nooleklahvid liikumist menüüs. 11 Joonis 12. Nooleklahvid Asendus/lisamisrežiimi overtype/insert ümberlülitusklahv (vt joonis 13). Iga klahvivajutus lülitab sisestuse ümber teise režiimi. Asendusrežiim tähendab, et sisestatav märk asendab kursorist paremal oleva märgi sellega, mis tipitakse
o Võib minna ka teist teed, valides soovitud töövahendi, ning seejärel sobiva tasapinna. o Selle tegevuse tulemusena sisenetakse nn. Sketch-i reziimi ja keeratakse ekraan valitud pinna suhtes pealtvaatesse. Vahendid, mille abil luuakse Sketch, on paigutatud Home lindil sektsiooni Draw. [joonis 2-6] joonis 2-6 Märgistamine Select Tool lubab märgistada ühe või mitu elementi ja vajadusel saab neid ka nihutada, juhul kui mõni määratud side ei tekita konflikti.. Jooned Line/Arc loob sirglõigu või kaare kahe otspunkti järgi. Et minna sirge joonestamiselt üle kaarele ilma vahendit vahetamata tuleb vajutada A. Peale kaare lõpp-punkti näitamist jätkatakse uuesti sirgega.
Näiteks: "perekonnanimi, eesnimi" välja Autor juures jne. Akna alaosas saab määrata välja omadused (Field Properties). Milliseid omadusi saab kasutada, oleneb sellest, mis tüüpi andmetega on tegu. Allpool on toodud mõnede omaduste kirjeldused: Field size - teksti või numbrivälja pikkus. Format - määrab, kuidas andmed kuvatakse. Decimal places - kümnendkohtade arv peale koma. New Values - kas nummerdada järjest (Increment) või juhuslikult (Random). Input mask - andmete sisestusmall Caption - välja nimetus, mida kasutatakse vormidel ja aruannetel. Default value - väljale vaikimisi antud väärtus Validation rule - kontrollimiseeskiri andmete sisestamisel. Validation text - veateade sisestusvea korral. Required - kas väli peab olema täidetud. Allow zero length - kas nullpikkusega stringid on lubatud. Indexed - kas välja sisu kasutatakse indeksina. Indeksi kasutamine kiirendab tunduvalt kirjete sorteerimist