Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Arvuti tark- ja riistvara - sarnased materjalid

internet, font, imet, lesanne, veerg, server, sisesta, caption, eris, insert, protokoll, aktiv, monitor, align, lahtris, veeru, printer, loetelu, rtus, koost, lehek, nupp, pakett, veebis, delete, size, lahter, tabelite, tama, numbrite, pealkirjad, lgede, lahtrisse, domeen, face, tehe, chart, pakettide, color, tekstifail, hiir, kohtv, reference, psised
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4

Arvutid
34 allalaadimist
thumbnail
12
docx

TARKVARA JA RIISTVARA

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav sea

Arvutiõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Arvuti riistvara

Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal); · püsimälu - sinna on salvestatud põhimõtteliselt arvuti käivitamiseks vajalikud käsud, arvuti välja lülitamisel see info

Algoritmid ja andmestruktuurid
36 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Tarkvara ja riistvara

ühendusega, mistõttu seda pesa uuematel emaplaatidel enam pole. võrgukaart - Kohtvõrku ühendamiseks ja interneti kasutamiseks vajalik kaart. Paljudel juhtudel integreeritud emaplaadile. Tänapäeval on arvestatav võrgukaart 100Mbit/s. Ei tasu sassi ajada ühikuid Mbit (Mega bitt) ja MB (Mega Bait). ISP (Internet Service Provider) teenusepakkujad reklaamivad kiiruseid siiski Megabittides. 1 Bait = 8 bitti, seega tuleb Megabitt läbi jagada 8'ga. 12 Mbit internet = 1,5 MB/s ehk 1536 kB/s. Võrgukaabli standard on CAT5e ning otstesse käivad RJ45 pistikud. LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. Enne võrgukaartide ajastut, oli võimalik läbi COM pordi ka võrgus arvutimänge mängida.

Informaatika
2 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla. Torn tüüpi korpused paigutatakse aga üldjuhul põrandale nt. laua alla. Tavaliselt on torntüüpi korpused etemad, kui desktop tüüpi, sest nad on ruumikamad ja omavad suuremaid laiendusvõimalusi. Kuigi standardid korpuste suhtes puuduvad, võib siiski eristada 3 eri tüüpi tornkorpust: full-tower- see on kõige kõrgem korpusetüüp, olles 2-3 jalga kõrge, sobides oma ruumikuse ning suurte laiendusvõimaluste poolest hästi server tüüpi arvutitele. Need on ka kõige kallimad korpused.Tavaliselt on tal 2 3.5 tollist ning 4 või rohkem 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 250-375 W või rohkem. mid-tower- see on samasugune nagu eelmine, kuid madalam.Tavaliselt on tal 2 3.5 tollist ning 3 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 200- 300 W. mini-tower-see on kõige enam levinud korpuse tüüp, olles 1,5- 2 jalga kõrge. Oma

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks

Arvutivõrgud
410 allalaadimist
thumbnail
575
docx

Nimetu

Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat

Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).

Arvutivõrgud
55 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

km. Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: privaatliinid (punkt-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL kommuteeritavad liinid: sissehelistamine, ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM. 1.3.1.2 Termini ,,klient-server" tähendus. Client/server architecture ­ klient/server arhitektuur. Võrguarhitektuur, kus iga võrgus asuv arvuti on kas klient või server. Eksisteerivad võimsad arvutid ja/või protsessid kõvakettaajamite (failiserverid), printerite (printeriserverid) või võrgu (võrguserverid) haldamiseks. Klientideks on personaalarvutid või tööjaamad, millel töötavad rakendusprogrammid. Kliendid kasutavad serverite ressursse ­ faile, seadmeid ja nende andmetöötlusvõimsust. Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud

Arvutiõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur ­ 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv paoklahv ESC ­ tühistab eelmise korralduse, viib aktiivaknast välja jms numbriklaviatuur ­ 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid ja tehtemärgid viibaklahvid Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert. funktsiooniklahvid ­ 12 klahvi (F1...F12) Hiir Windows' töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on sisestusseade (nagu klaviatuurgi), mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Tulemusena veereb hiire all olev kuulike, mis omakorda paneb liikuma hiire sees olevad püst- ja rõhtliikumise rullikud, millega on

Arvuti
3 allalaadimist
thumbnail
134
pdf

Programmeerimine PHP

954% 4 (Visual) Basic 9.811% 5 PHP 8.612% 6 Python 4.565% 7 Perl 4.419% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2008 PHP tööprintsiip Kõigepealt moodustab kliendi brauser html päringu ja saadab selle vastavale aadressile (näiteks http://www.site.ee/index.php). Sellel aadressil asuv server võtab vastu html päringu, vaatab, et temalt nõutakse .php laiendiga faili (antud juhul index.php) ja veebiserver käivitab PHP parseri, mis loob sellest .php failist baitkoodi. Seejärel interpreteerib Zend Engine baitkoodi ja tagastab veebiserverile html koodi, mis saadetakse veebiserveri poolt omakorda kliendi brauserile http vastusena. PHP's tehtud Facebook - http://www.facebook.com Tuntud sotsiaalvõrk (rohkem kui 90.000.000 aktiivseid kasutajaid) Flickr – http://www.flickr.com

Allika?petus
53 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Kirjuta fotol 1 iga pistikupesa juurde (nii täpselt, kui võimalik otsustada) tema eesti- keelne nimetus (tüüp) ning näiteks mõni seade, mida sinna pessa asetada saab. Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline 4 tähendus? Millised on mehaaniliste hiirte puudused võrreldes optiliste hiirtega? Miks ei tasu hiire asendajana kasutada graafikalauda (digitaallauda)? Mida tähendab mõiste ,,värskendussagedus" kineskoopmonitoride juures (seletus, ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada?

Informaatika
94 allalaadimist
thumbnail
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that there will be intervals of activity followed by a period of inactivity ie sending a message and then waiting for a response or contemplating the received response. Thus three groups of researchers, unaware of each others’ research, began inventing packet switching as an alternative to circuit switching. This pretty much laid down groundwork for nowadays Internet. In 67(I think?) the overall plan for ARPAnet was published, the first packet-switched computer network and the ancestor of today’s Internet. By 72 ARPAnet had grown from four to fifteen nodes and the first host-to-host protocol was completed. Since the latter was created, it was possible to begin developing applications. 1972-80 The initial ARPAnet was a solitary, closed network. To communicate with a host one had to be physically connected to another ARPAnet IMP

Arvutivõrgud
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvutivõrgud eksamiks

Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2

Arvutivõrgud
306 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse kontrolliga. Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d kasutavad HTTP (web), FTP(File Transfer), Telnet(Remote login), SMTP(email). Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Selliseid võrke nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale

Arvutivõrgud
156 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
40
doc

EXCEL - Tabelitöötlus

Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 ­ sellest peaks enamikule kasutajaist piisama. Igal lahtril on oma aadress, mis kosneb rea ja veeru tähisest, milles see lahter asub

Arvutiõpetus
307 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

päringu järgi otsida üles objekti ja vastab selle objekti saatmisega kliendile. HTTP kasutab TCP protokolli, sest on vaja garanteerida kõikide andmete kohaletulek. Kui kasutatakse TCP protokolli, siis TCP protokoll loob ühenduse serveri TCP protokolli osaga. Serveripoolne TCP protokolli osa võtab selle ühenduse vastu ja aktsepteerib seda, kui tal on vabu ressursse ja siis saadetakse edaspidi päringud serverisse. Server ei pea midagi meeles ehk HTTP on olekut mitte säilitav protokoll. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP päringu objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP vastuse objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP protokoll võib olla kahte tüüpi: 1) iga objekti kohta luuakse TCP ühendus 2) ühe ühenduse kaudu saadetakse mitu objekti korraga

Arvutivõrgud
36 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................

Arvutid i
586 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................

Arvutid i
475 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET- i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxy serverist. Kui proxys lehekülge ei ole, tõmbab proxy server selle ise originaalasukohast, et hiljem saaksid kasutajad selle juba kohaliku võrgu proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt. 404 ­ Page not found). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 14. FTP + File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks.

Arvutivõrgud
411 allalaadimist
thumbnail
24
rtf

Wordi kasutusjuhend

olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus. Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku. Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte. Word-i programmiaken Nimeriba Microsoft Word Menüüriba FILE EDIT VIEW INSERT FORMAT TOOLS TABLE WINDOW HELP Igas menüüs on terve rida käske. Mingi käsu valimiseks klõpsutage hiirega kõigepealt menüü nimel ja seejärel avanenud rippmenüüs soovitud käsu nimel. FILE ­ korraldused kogu dokumendile New - avab uue dokumendi 3 MS Word

Arvuti õpetus
231 allalaadimist
thumbnail
555
doc

Programmeerimiskeel

PDP-10 computer, in FORTRAN. His first version included caver jargon, and many of the names of rooms in this version came from actual features in the caves Will had been exploring. Unfortunately, it was during this period that Crowther's marriage ended. Feeling estranged from his two daughters and wanting to be closer to them, he decided to write a program that they might enjoy.Crowther's daughters enjoyed the game, and it was passed from friend to friend during the early days of the Internet, appearing on countless computers on and off the fledgling network.  Canada's Automatic Electronic Systems introduces the world's first programmable word processor with a video screen, the AES 90. The computer system uses magnetic disks for storage, and a custom-built microprocessor.  Gary Kildall implements PL/I on the Intel 4004 processor.  The People's Computer Company is founded.  Bill Gates and Paul Allen form the Traf-O-Data company.

Infotehnoloogia
148 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb

Arvutivõrgud
380 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus
210 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

13 Klõpsake kuval Mida soovite oma konto puhul muuta? linki Muuda mu pilti. Klõpsake kausta Minu pildid liikumiseks linki Sirvi veel pilte. Valige kolmanda sammu käigus salvestatud pilt ja klõpsake nuppu Ava. Teie kasutajakontole määratakse nüüd uus pilt. 14 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist Interneti kasutamine Veebibrauseri Internet Explorer ja Interneti-ühenduse abil saate otsida ja vaadata teavet ülemaailmsest teabevõrgust World Wide Web. Internetiühenduse paigaldamiseks peate kõigepealt võtma ühendust kohaliku Internetiteenuse pakkujaga ja ennast kliendiks registreerima. Interneti-teenuse pakkuja annab teile teavet selle kohta, mida peate tegema ühenduse häälestamiseks. Kui ühendus toimib, avage Internet Explorer ja tippige aadressiribale veebilehe nime, mida

arvutiõpe
3 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid kordamisküsimused

1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK

Arvutid i
131 allalaadimist
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

võrgu klientidele. Tüüpiliselt on kohtvõrgud ehitatud kasutades Etherneti tehnoloogiat ­ arvutid on omavahel ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post.

Infotehnoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

I tund sissejuhatus arvutiõpetuses 2010a

Missugustes mõõtühikutes mõõdetakse failide ja kaustade suurust? GB, MB, KB, B. 7. Leia alljärgnevate laienditele selgitus ja lisa mõne programmi nimi, mis antud faili kasutab: Exe programmi avamise fail näiteks winamp.exe Com programmi avamise faili alatüüp command.com Gif graafilise liikuvpildi fail pilt.gif Hlp abirakenduste fail näiteks Windows.hlp Html weebilehekülgede fail näiteks internet.html 01.02.2010 AUT09 Jpeg graafikafail näiteks pilt.jpeg mp3 helifail näiteks muusika.mp3 rar arhiivifail näiteks kokkupakitud.rar zip arhiivifail näiteks zipitud.zip txt tekstifail näiteks raamat.txt

Arvutiõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 ­ 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 ­ 191.255.255.255 255.255.0

Arvutiõpetus
188 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt

Arvutivõrgud
58 allalaadimist
thumbnail
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha

Veebiprogrammeerimine
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun