Laboratoone töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000 1-2 1 250 m 500 m 2 500 m 100 m 2-3 900 m 360 m 1 800 m 72 m 3-1 1 0000 m 400 m 2 000 m 80 m Ülesanne 2 ( lisa 1 )
vett. Kaalusin enne iga aine juurde lisamist. Tiitrisin 0,506 M NaOH lahusega, et pärast määrata vee sisaldust HCl lahuses. Pärast seda valmistasin sama lahuse kahes koonilises seisukolvis ja jätsin seisma av kolb, järgmise nädalani. Järgmisel nädalal tiitrisin neid sama NaOH lahusega. ülatsetaadi ja 1 ml ust HCl lahuses. vis ja jätsin seisma lahusega. 1. Kadsin üle praktilised andmed. Arvutasin H2O massi HCl lahuses. Uuritud segu 5 ml 3N HCl + 4 ml etüülatsetaat + 1 ml vett 3N HCl lahus M (HCl) 36.46 m (HCl) 5.185 CM (NaOH) 0.506 V (NaOH) 32.15 n (NaOH) 0.0163 m (HCl)lah 0.593 m (H2O)HCl 4.592 2. Arvutasin H2O kogumass ja moolide arv lahuses. Arvutasin lisatud NaOH moolide
sellest suurem tihedus tabelis g C1 massiprotsent, mis vastab ρ2 = 1,0126 cm3 tihedusele ρ1 C1 = 1,50 C 2 massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 C2 = 2,00 2,00−1,50 C =1,50+ ∙(1,011−1,0090) ≈ 1,78% 1,0126−1,0090 11. Arvutasin mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass. mNaC l m ∙C C NaCl = ∙ 100 → mNaC l= lahus NaCl mlahus 100 g mlahus=ρ ∙V =¿ 1,011 3 3 * 250 cm =252,75 g cm
1 Arvutasin ette antud punktide (0 ja 99 ning 36 ja 37) koordinaatide järgi x ja y väärtused (viimane miinus eelmine) 2 Arvutasin punktide 99 ja 0 vahelise lõigu tabelinurga valemiga tan(r)=y/x 3 Vaatasin y ja x ees olevate märkide järgi millisesse veerandisse saadud tabelinurgad jäävad ning tuletasin tabelinurkade valemite kaudu direktsiooninurgad 4 Saadud direktsiooninurkade abil (viimase punkti nurk - esimese punkti nurk + piisaval hulgal 360) leidsin teoreetilise mõõdetud nurkade (b) summa teor ja mõõdetud nurkade summeerimise teel prakt
Lahuse vamistamiseks vaja mineva kontsentreeriutd happe hulk- 4,03 ml Kontsentreeritud soolhappe tihedus- ρ2 -1,179 g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent- C%1-36% Valmistatava lahuse massiprotsent-C%- 1,6% Valmistatava lahuse molaarsus-CM-0,45 mol/l 1. tiitrimine – 9,55ml 2. tiitrimine- 9,50ml 3.tiitrimine- 9,45ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Pärast katse läbiviimist tegin oma saadud mõõtmistulemustega järgmised arvutused: Arvutasin 5 kordse lahjendusega lahuse molaarse konsentratsiooni CMHCl (mol/l) : Arvutasin lahjendamata HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni CM (mol/l) : Arvutasin lahustunud aine massi maine (g): Arvutasin lahuse massi mlahus (g) : Arvutasin lahuse massiprotsendi (C%): Kokkuvõte või järeldused. Katse algus edenes mul hästi, kui kui jõudsin tiitrimiseni, siis esime katse selles punktis ebaõnnestus, kuna minu kasutatavas büretis olid õhumullid sees, need
mõõdetud tihedus 1,0160 g/cm3 1- väiksem tihedus 1,0126 g/cm3 2 suurem tihedus 1,0197 g/cm3 C% - otsitav protsendilisus C%1 protsendilisus tihedusel 1 2% C%2 protsendilisus tihedusel 2 3% C% = 2% + (3%- 2%)/ (1,0197 g/cm3 1,0126 g/cm3)(1,016 g/cm3 1,0126 g/cm3)=2 % Vastus: NaCl protsendiline sisaldus lahuses on 2 % b) Arvutasin lahuses oleva naatriumkloriidi mass, kasutades mõõtmistulemusi: maine = mlahus C%/100% = Vlahus lahus C%/100% Andmed: Vlahus = 250 cm3 ; lahus = 1,016 g/cm3 maine = 250 cm3 1,016 g/cm3 2% / 100% ~5,08 g Vastus: Lahuses oleva NaCl mass on ~5,08 g. c) Leian NaCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. Teades NaCl molaarmass on 58,5g/mol. naine = maine / Maine CM = naine [mol] / Vlahus [dm3]
intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm3 ja sain 2,50ml. Täitsin büreti uuesti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini ja kordasin tiitrimist teise koonilisse kolbi. Teise katse tulemuseks sain 2,45ml. Tiitrimiseks kulunud HCL mahtude erinevus jäi vahemiku 0,10.....0,15cm3, seega lugesin tiitrimise õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (2,50+2,45)/2=2,475cm3. Tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutasin HCO3- ioonide kontsentratsiooni: CmM,HCO3-=(VHCl*CmM,HCl*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (2,475cm3*0,1mol*1000mmol)/ (100cm3*1dm3*1mol)=2,475mmol/dm3 Karbonaatse kareduse arvutamine: KK:CmM,HCO3-/2=2,475mmol/dm3/2=1,238mmol/dm3 Vastus: karbonaatne karedus on 1,238mmol/dm3 B Üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat
3 184,0 28,0 m +7,4 m 27,00 0,98 27,02 4 212,0 80,0 m -2,8 m 79,95 0,05 79,95 5 292,0 48,33 -5,3 m 48,04 0,29 48,04 m 6 340,30 =338,80 =338,82 340,36 340,33 Absoluutne viga: d=340,36 - 340,30=0,06 m Suhteline viga: 1. Kõigepealt arvutasin punkti nr. 6 joone keskmise pikkuse alguspunktist. 2. Järgmisena leidsin lõigu pikkused, lahutades järgmisest joone pikkusest eelmise. 3. Peale seda arvutasin välja I S horisontaalprojektsiooni. Kaldenurga olemasolul tegin seda järgmiselt: Korrutasin lõigu pikkuse cos kaldenurgaga. Kõrguskasvu olemasolul aga järgmiselt: Lõigu pikkus ruudus miinus kõrguskasv ruudus ning seejärel vastusest võtsin ruutjuure. 4
1)ENSÜÜMI KONTSENTRATSIOONI (E) MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE (v) Selles katses varieerisime fosfataasi kontsentratsiooni, teised parameetrid (substraadi kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega 4) Määrasime optilise tiheduse 405 nm juures, arvutasin selle järgi produkti kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse (v). Selleks kasutasin korrigeeritud optilisi tihedusi (lahutasin optilisest tihedusest ilma ensüümita lahuse optilise tiheduse 0,05). Kasutasin valemit A=*C*l, kust avaldasin C=A/(*l). = 18400M-1cm-1, A on korrigeeritud optiline tihedus ja l=0,5 cm. Arvestades, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280nm optiline tihedus 1 ja ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0
Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0.025 mol HCl ehk soolhapet. = Arvutasin happe molaarmassi: Arvutasin happe massi: m=n*M Leidsin mitu grammi konts. hapet kulub: = Arvutasin konts happe lahuse ruumal: Lahuse valmistamine Keemia praktikum I Mõõtsin osa vett keeduklaasi (umbes 40 ml), et saaksin lahustada vajamineva konts.hape.
eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollisin mõõteriistad. Ette oli antud järgmised väärtused: U= 10 V , Rg= 7200 , Ig= 200 mA= 2*10-4 A 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutasin eeltakisti RE . Selleks oli vaja leida Ug väärtus. Leidsin selle valmemist Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44 RE leidsin valemist => ja valisin selle takistusmagasinil. 3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4. Leidsin kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le
Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ 2-C%2-2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Pärast katse läbiviimist oli mul enda mõõdetud lahuse tiheduse ρ. Vaatasin tabelist: „ Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahusestemperatuuril 20°C“ enda leitud lahuse tihedusest ρ väiksema ρ 1 ja suurema ρ 2 tiheduse ning ka neile vastavad massiprotsendid C%1 ja C%2. Hakkasin saadud mõõtmistulemuste järgi tegma arvutusi. Arvutasin otsitava massiprotsendi C% : Arvutasin lahuses oleva NaCl massi maine: Arvutasin NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus: ArvutasinNaCl sisalduse lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: Molaarsus: Molaalsus: Moolimurd: Normaalsus: g/dm3 Kg/m3 Kokkuvõte või järeldused. Katse ja arvutuste tulemusena sain lahuse tiheduseks ρ=1,011 g/mol ning massiprotsendiks C%=1,9 %
Smõõd Sarvut järgi arvutatud Se 1-2 2375 2354 2359 21 16 2-3 2425 2443 2456 -18 -31 1-3 2640 2628 2549 12 91 Töö käik: Mõõtsin joonlauaga ning arvutasin eelmises töös leitud punktide asukohad rist- ja geodeetiliste koordinaatide süsteemis. Tõin välja plaanilt möödetud joonte pikkused ning arvutasin välja need nii rist- kui ka geodeetiliste koordinaatide järgi. Võrdlesin joonte pikkusi tabelis 3.2. Geodeetilise pöördülesande lahendamisel kasutasin veebilehekülge http://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl
vaheline sõltuvus. 2. Töö käik 1.3 Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine Kontrollisin kolonni vertikaalsust. Märkisin üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i margi ja seda iseloomustava teguri k. Sephadex'i mark: G-75 k = 0,1 Mõõtsin geelisamba ehk täidise kõrguse L ja diameetri d, kasutades sobivat joonlauda. L = 17,6 cm d = 3 cm Arvutasin täidise kogumahu Vt. Vt = L * r2 * = 17,6 * 1,52 * = 124,4 cm3 Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k · Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustava maksimaalse elueelirimismahu Vxmax = Vt - Vg Vg = 0,1 · 124,4 cm3 = 12,44 cm3 Vxmax = 124,4 cm3 12,44 cm3 = 111, 96 cm3 Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2ml; seega n = Vxmax / 2 = 111,96 cm3 / 2 = 55, 98 56 Katseklaasistatiivi asetasin fraktsioonide arvule vastava hulga kindla mahu järgi ( 2ml ) kalibriitud katseklaase ja numereerisin need.
2. 0,585 10 15,50 1,55 2,40 9,61 0,17 3. 0,720 16,78 1,68 2,82 10,07 -0,29 4. 0,755 17,37 1,74 3,03 9,38 -0,05 Keskmised: g = 9,78 = 0,15 valemist avaldasin g = 4 2l/ T2 ja arvutasin igale katsele vastava g väärtuse. 4.Arvutasin keskmine g väärtuse ja keskmise absoluutse vea. g = (10,04+ 9,61+ 10,07+ 9,38)/ 4= 9,81 (m/s2 ) = [(-0,26)+ 0,17+(-0,29)+(-0,05)] / 4= 0,15 (m/s2) 5.Hindasin saadud tulemuste kvaliteeti. lub = 1,0% Kvaliteet: =( /g ) * 100% = 1,5% Töös oli väike süstemaatiline viga. Kuna > lub, siis töö kvaliteet ei ole hea.
Ülesanne 1. Töö eesmärk:Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud punkti geaodeetilied ja ristkordinaadid. Töövahendis:Kaart, kolmnurkjoonlad, joonlaud, pliiats, taskuarvuti Metoodika: 1.Ristkoordinaatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima ristkoorinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin väja juurdekasvud lähimale jooneni ja liitsin need. Sain tulemuseks punktide ristkoordinaadid (X;Y). Tulemused on tabelis 1. Geodeetiliste koordinatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima geodeetiliste koordinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin välja juurdekasvud lähimale joonele ja liitsin need. Tulemuseks sain punktide geodeetilised koordinaadid (B;L) samuti on tabelis 1.
Et segu läbi kolonni transportida ning erineva molekulmassiga ained lahutada voolutatakse seda sobiva vesilahusega ning kogutakse eluaati kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Töö käik Ettevalmistus · Töös kasutasin geeli Sephadex G-75 ning tema fraktsioneerimispiirkond on 3000-80000D, k = 0,1 · Täidise kõrguseks mõõtsin L = 32cm ja läbimõõduks d = 1,7cm -> r = 0,85cm · Arvutasin täidise kogumahu: Vt = L·r2= 32 · 0,852 = 72,63cm3 · Arvutasin geelmaatriksi mahu: Vg = k·Vt = 72,63 · 0,1 = 7,263cm3 ja maksimaalse eludeerimismahu Vxmax = Vt Vg = 72,63 7,273 =65,357 cm3 · Arvutasin fraktsioonide üldarvu teades, et ühe fraktsiooni maht on 2ml. n = Vxmax/2 = 65,357 / 2 33 · Nummerdasin katseklaasid Praktiline töö · Avasin kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt tilkuma keeduklaasi. · Reguleerisin kolonni voolutuskiiruseks ligikaudu 1ml/min
Keskmin e 0,7351062 d= 15 mm D= 21,5 mm m = d2 / D2 = 0,48675 t1 = 23 °C = 997,8 kg/m3 = 0,95 ·10-6 m2/s F0 = 0,000177 m2 Katseandmete töötlemine. Kõigepealt arvutasin välja ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulga Q. Q' 3 Q= 10 -3 m s 6 3 Q1 = 10 -3 = 0,0001 m 60 s
1. Töö eesmärk. Antud töös leidisn NaCl protsendilise sisalduse liiva-soola segus. Esmalt lahustasin liiva-soola destileeritud vees. Filtreerisin antud segu ja mõõtsin filtraadi tiheduse. Filtraadi tiheduse ja massi järgi arvutasin keedusoola järgi. Saadud andmete järgi arvutasin keedusoola protsendilise sisalduse algsegus. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Mõõteseadmed : mõõtesilinder 250 cm3, areomeeter. Töövahendid : keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber. Kemikaalid : tahke NaCl segus liivaga, destileeritud vesi. 3. Töö käik. Esmalt valasin koonilisse kolbi 50 cm3 destileeritud vett ja loksutasin segu, et soola lahustuvus vees oleks maksimaalne. Siis aestasin lehtri keeduklaasi üeale. Lehtrisse
Ülesandes 1 pidin leidma maastikujoone pikkused erinevatele mõõtkavadele. Selle sain järgmiselt: Punktidevahelise joone pikkuse (d) korrutasin mõõtkavaga. Nt: 4,75cm x 250m. 2,9 cm (d1) tähistab joone 1-2 kaugust. 250 m aga on 1 cm kaardil, mille mõõtkava on 1:25 000. Ülesandes 2 pidin saama joone pikkuse kaardil, kui ette oli antud joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses. Selle sain nõnda: Kõigepeal arvutasin, kui palju vastab 1 cm plaanil mingile mõõtkavale.(nt 1:2000 mõõtkavas 1cm = 20m). Nüüd jagasin joone pikkuse looduses(S = 48,89m) selle mõõtkavaga(nt. 20m). Ülesandes 3 leidsin joone horisontaalprojektsiooni pikkuse looduses. Ette oli antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil. Vastuse sain järgmiselt: Kõigepeal arvutasin, kui palju vastab 1 cm plaanil mingile mõõtkavale.(nt 1:2000 mõõtkavas 1cm = 20m). Lõppvastuse saamiseks
Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas keskkonnason kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf: Rf = Vx - Vxmin / Vxmax - Vxmin Töö käik: Kolonn ja selle ettevalmistamine: · Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex G-75 k=0,1. · Mõõtsin geelisamba (täidis) kõrguse L = 32,2 cm ja diameetri d 1,9 cm, kasutades joonlauda. Arvutasin täidise kogumahu Vt = 91,296. · Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k * Vt = 9,1296 ja kolonnile iseloomuliku max elueerimismahu Vxmax = Vt Vg = 82, 16665. · Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 41,08. · Nummerdasin vajaliku arvu kaliibritud katseklaase, märkisin üles voolutuslahuse koostise: elueerimispuhver NaCl M =0,15 pH = 7,5, panin valmis 50 ml seisukolvi
liikuvusteguriga Rf Rf = Kromotogramm-kromotograafia protsessi visuaalne väljund, see on graafiline sõltuvust eluaadi fraktsioonides sisuldava aine kontsentratsioon ja eluaadi mahu vahe. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine Kolonn nr.1.Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex G-75. Pundumistegur k=0,1. Joonlauda abiga mõõtsin geelisamba (täidis) kõrguse L = 17,4 cm ja diameetri D = 2,8 cm. Arvutasin täidise kogumahu Vt = = 76,49 cm3 Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k Vt = 7,65 cm ja kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismahu Vxmax = Vt Vg = 68,84 cm. Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 34,42. Nummerdasin kaliibritud katseklaase (35t) Märkisin üles voolutuslahuse koostise: elueerimispuhver NaCl M =0,15 pH = 7,5, Panin valmis 50 ml seisukolvi täidise pinnal oleva eluendi kogumiseks.
401 7.83 ΔHHf0298 ,kJ mol-1 S0298 ,J mol-1 K- -276.98 160.67 -484.09 159.83 -479.03 259.41 -285.83 69.95 〗 ^0 = 〗 ^0 – T 〖𝑆 _298 〗 ^0 ∆𝐺^0)/(𝑅∙𝑇) Järeldus Selle töö joosksul arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonsta K'c = 7,83. Samuti arvutasin tasakaalukonstandi lähtudes terodünaamilistest andmetes 13,40. näilise tasakaalukonstandi. naamilistest andmetest: K 0 = Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööüles ja õppejõu poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht. poolt antud tööülesanne ete leht.
kinnitasin käristi mutri, avasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda. 4. Riputasin keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. Keermetraadid on riputatud kruviku kohale 5. Panin ühele poole keerme süvistesse kaks ja teisele poole üks traat ja hoidsin nii, et traadid puutuksid keeret keskmise (läikiva) kohaga. 6. Mõõtsin suurust M kolmes erinevas kohas, igaühte kahes ristsihis. 7. Arvutasin kõigi mõõtetulemuste keskmise. See ongi keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor . Nende kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu mõõtemääramatus d2. Leidsin keermetolerantside tabelist keerme täpsusklassi, mille keskläbimõõdu tolerants oleks suurem kui d2 . 8. Kandsin tulemused tabelisse. 9. Puhastasin ja määrisin keermetraadid ja kruviku mõõtepinnad, panin traadid nende hoidetuubi,
2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 C [mol/l] 1/Γ = f(1/C) f(x) = 40505.4680383023x + 151514.617149758 2 4 6 8 10 12 1/C [l/mol] .8 2 7 0.8 7 0.8 12 Järeldus Sellest töös oli vaja uurida adsorptsiooni lahuse ja õhu piirpinnal. Selleks tuli l lahustega stalagmomeetri abil. Katse tulemuste alusel arvutasin välja pindpin pindpinevuse isotermi, mille järgi eidsin adsorptsiooni isotermi. Jooniste abiga oli võimalik näha, kuidas adsorptsioon sõltub lahuse kontsentra adsorptsioonikihis ja adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele Viimast võrdlesin arvutusliku molekuli pikkusega, mis on saadud sidemete kes sain molekuli pikkuseks l0=4,93* 10-10 m ja arvutuslikult l0=5,21 * 10-10m. Tulemused on üsna sarnased, viga on umbes 5,4%. Sellest tulenevalt võib öeld
x x Kromotogramm - kromotograafia protsessi visuaalne väljund, see on graafiline sõltuvust eluaadi fraktsioonides sisuldava aine kontsentratsioon ja eluaadi mahu vahe. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine Tööd teostasin kolonni juures nr 2. Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex G-75. Pundumistegur k=0,1. Mõõtsin geelisamba (täidis) kõrguse L = 23,3 cm ja diameetri D = 1,6 cm. Arvutasin 2 täidise kogumahu Vt = π ∙ r ∙ L = 0,82*23,3* π =46,85 cm3 Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k ∙ Vt = 0,1*46,85= 4,685 cm ja kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismahu Vxmax = Vt – Vg = 42,162 cm. Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 42,165/2≈21. Võtsin 21 kaliibritud katseklaasi
10 1,20 66 67 66,5 2,2998 0,0000123 =0,0000126=1,26 x 105 Pooli keerdude arv: N=4 Pooli keeru raadius: r = 0,107m Maa magnetvälja tugevuse horisontaalkomponendi ligikaudne väärtus Eestis on H = 13 Selle valemiga arvutades on Maa magnetvälja tugevuse horisontaalkomponendi ligikaudne väärtus H=10 Töö eesmärk oli Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi määramine. Katse andmete põhjal arvutasin tabelisse vajalikud väärtused. Viimasest lahtrist arvutasin kõikide väärtuste aritmeetilise keskmise ja sain Maa magnetvälja horisontaalkomponendi . Selle kaudu sain valemit kasutades arvutada Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi väärtuse Eestis, mis tuli 10 , aga konspektist leitud väärtus on 13 . Vastuse erinevus võib tuleneda katseandmete ebatäpsuselt või siis nurkade kaudu arvutatud tangensite väärtuste pärast
temperatuuridel tiheduse leidmiseks kasutan seda valemit: x 1 2 1 x 1 t2 tx t= 23,6 2 = 1,2594+(1,2547-1,2594)(23,6-20/30-23,6) = 1,2566 t= 29 2 = 1,2594+(1,2547-1,2594)(29-20/30-29) = 1,2171 t= 44,8 2 = 1,2500+(1,2438-1,2500)(44,8-40/50-44,8) = 1,2443 Vedeliku viskoossuse arvutasin valemiga: = k (t 1 = 1,181634(8,150-1,2566)70,67 = 575,640 2 = 1,181634(8,150-1,2171)44,27 = 362,666 3 = 1,181634(8,150-1,2500)22,33 = 182,063 3 4 = 1,181634(8,150-1,2443)16 = 130,560 Arvutan graafikult ln =f(1/T) sirge tõusu abil aktiveerimisenergia. Kuna sirge tõus= EA/R EA=tõus*R EA =6514,1* 8,314 = 54158,2274 J/K*mol Graafikud:
käesolevas töös spektrofotomeetrilist meetodit Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollisin kolonni vertikaalsust. · Märgisin üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark ja seda iseloomustav tegur k, mille väärtus sõltub kasutatava geeli pundumisastmest ning sain teada et see on võrdne 0,1-ga. · Mõõtsin geelisamba (täidise) kõrgus L ja ja diameeter d, kasutades sobivat joonlauda. Sain, et L=31cm ja d=1,8 cm · Arvutasin täidise kogumaht Vt Selleks, et leida kogumahu, tuleb esiteks leida aluse pindala: S = r2 = · 0,92 2,54cm2 Ning arvutasin kogumaht: Vt = S · L = 2,54 · 31 78,74cm3 · Arvutasin geelimaatriksi maht Vg = k · Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismaht Vxmax = Vt Vg: Vg = 0,1 · 78.88 = 7,87 cm3 Vxmax = 78,74 7,87 = 70,87cm3 · Arvutasin fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n = Vx max / 2 = 70,99 / 2 = 35,44
elueerimismaht Vx vaadeldavas keskkonnason kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf: Rf = Vx - Vxmin / Vxmax - Vxmin Töö käik Kolonn ja selle ettevalmistamine: · Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex fine G-75 k=0,1. · Mõõtsin geelisamba (täidis) kõrguse L = 16,8 cm ja diameetri d = 2,7 cm r= 1,35cm, kasutades joonlauda. Arvutasin täidise kogumahu Vt = L·r2 = 114,45 · Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k * Vt = 11,44 ja kolonnile iseloomuliku max elueerimismahu Vxmax = Vt Vg = 103,01 · Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 53 · Nummerdasin vajaliku arvu kaliibritud katseklaase, märkisin üles voolutuslahuse koostise: elueerimispuhver NaCl M =0,15 pH = 7,5, panin valmis 50 ml seisukolvi täidise pinnal oleva eluendi kogumiseks. Segu komponentide lahutamine:
arvutamisega. Dispersiooni hinnanguks s2 on katsetulemuste hälvete ruutude summa jagatud N-1-ga, kus N on valimi maht; standardhälve s on ruutjuur dispersioonist. Mediaan oli elementide järjestatud rea 13. element ning haare on suurima ja väikseima elemendi vahe. 2. Eeldades, et üldkogum on normaaljaotusega ja et =0,10, leidsin t-jaotuse tabelist kvantiili t1-/2(N-1) ning keskväärtuse poollaiuse arvutasin, korrutades kvantiili standardhälbe hinnanguga ning jagades korrutise ruutjuurega valimi mahust. Alumiseks piiriks sai seega keskväärtuse hinnangu ja poollaiuse vahe ning ülemiseks piiriks keskväärtuse hinnangu ja poollaiuse summa. Dispersiooni usaldusvahemiku leidmiseks leidsin tabelist väärtused kvantiilidele 2/2(f) ja 21-/2(f), f=N-1. Alumiseks piiriks on f korrutis dispersiooni hinnanguga, jagatuna 21-/2(f)-ga, ja ülemiseks piiriks
GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60 Kiirus 40 20 0 Aeg 3. Kiirendusaeg 0km/h kuni 50km/h on 10s ja 0km/h kuni 100km/h on 21s. 4. Mõõtmiste asukoht kaardil
Töö käik: Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja vajadusel korrigeerisin kolonni asendit. · Märkisin ples kasutatava kolonni täidiseks oleva Serphadex'i margi ja seda iseloomustava teguri k. Sephadex'i mark: Tegur k: · Mõõtsin geelisamba (täidise) kõrguse L ja diameetri d. Täidise kõrgus: Täidise diameeter: · Arvutasin täidise kogumahu . · Arvutasin geelmaatriksi mahu ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustava maksimaalse elueerimismahu . · Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml. · Katseklaasistatiivi asetasin fraktsioonide arvule vastava hulga kindla mahu järgi (2 ml) kaliibritud katseklaase ja nummerasin. · Kolonni lähedusse paigutasin voolutuslahuse (eluendi) pudeli ja märkisin üles eluendi koostise
pvedelik tekitatud rõhu summa. P= p vedelik + P 1 = 12 + 1,48 = 13,48 bar Anuma põhjale mõjuva jõu leidmiseks teisendan eelnevalt leitud põhjale mõjuva rõhu uuesti Paskaliteks. p=13,48 ¯ ¿ 1348000 Pa 3 Leian anuma põhjale mõjuva jõu. F=P× S p F=1348000 Pa ×2 m 2=2696000 N=2696 kN 1.4 Vastus Arvutasin ülesandes antud anuma põhjale mõjuva jõu rõhu barides.. Esiteks anuma põhjale mõjuva rõhu P. Teiseks arvutasin samale põhjale rakenduva jõu F, teades, et põhjapindala on 2 ruutmeetrit. Vastuseks sain, et F=2696 kN 4 2. ISESEISEV TÖÖ NR. 2 2.1 Ülesanne Ülesandes tuleb dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele ( - ) suunas vastavalt Sele 2
Töö käik: Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine ·Kontrollisin kolonni vertikaalsust, asendit korrigeerida polnud vajalik. ·Kolonnis oleva Sephandex'i mark: Sephandex G75 fraktsioonimispiirkond 3000-80000 D, k=0.1 (väärtus sõltub kasutatava geeli pundumisastmest) ·Mõõtsin geelisamba kõrguse L ja diameetri,kasutades sobivat joonlauda.n L=28cm; d=2.2cm. ·Arvutasin täidise kogumahu Vt= r 2 *L= *1.1²*28=106 cm³ ·Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg=k*Vt=0.1*106=10.6 ja sellest lähtuv kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimistmaht Vx;max=Vt-Vg=106-10.6=95.4 ·Arvutasin fraktsioonide üldarvu, arvestan kindlaks mahuks 2ml. n=Vx;max/2=95.4/2=47.7. (Kuigi selline arvutus, läks mul vaja 36 katseklaasi). ·Asetasin katseklaasistatiivi fraktsiooni arvule vastava hulga kindla mahu järgi (2ml) kaliibritud katseklaase ja nummerdan.
2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bromoetaan: KBr + H2SO4 HBr + KHSO4 CH3CH2OH + HBr CH3CH2Br + H2O Tert-aromaatne alkohol: CH3CH2MgBr + + MgBr 2.2 Aparatuuride skeemid Grignardi reaktsioon Rektifikatsiooni destillatsioon Veeauru destillatsioon 2.3 Arvutused Bromoetaan: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 60 g109 g /mol kaaliumbromiidi andmeid (moole vähem)- mEtBr= 119 g /mol =54,95g. Kirjanduslikult on oodatav saagis 70% teoreetilisest, st m=38,465. Minu saadud saagis oli 21,25g. Saagis teoreetilisest: 38,7%. Saagis kirjanduslikust: 55,24% Ter-aromaatne alkohol: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin
cm3 destilleeritud vett, 3)3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4) 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katse 2 4 katseklaaside paari, millest igast paarist ühes on 4 cm3 väävelhappelahust ning teises 4 cm3 Na2S2O3 lahust. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Märkisin mõlema katse puhul üles kõik ajad, mille stopperiga mõõtsin lahuste kokku valamiset kuni lahuse hägustumiseni ning kantsin vastavatesse tabelitesse ning arvutasin reaktsiooni kiirused ja joonistasin tulemuste põhjal graafikud. Katse 1 Katseklaasid Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3 Aeg T min Reaktsioonikiir e paar maht cm3 cm3 suhteline us v=1/T min-1 konsentratsio on 1 6 0 6 1,12 V1=1/01,12=0,89
ja ,kus x uuritav lahus. Siit saame, et Lahjade vesilahuste korral võib lugeda, et , ja võrrand lihtsustub: Katseandmed ja arvutused Tuleb valmistada 50 mL 0,4 M butanooli lahust: M=74,12 g/mol =0,810 g/cm3 VL=50 mL CM=0,4 M Butanooli moolide arv lahuses: Butanooli mass lahuses: Propanooli maht: Katse temperatuur: T=20C Vee pindpinevus: =72,75 mJ/m2 1) Arvutasin uuritava lahuse pindpinevuse (mJ/m2) erinevatel kontsentratsioonidel: Lahuse Tilkade arv Pindpinevus kontsentrats I katse II katse III katse Keskmin H2O 41 41 - 41 e 72,7500 0,0125 44 44 - 44 67,7898 0,025 46 45 45 45,33 65,7960
Mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis ? Tegin oma arutluse selle kohta,et mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis olles.Kokku küsitlesin 42 inimest ,vanuses : 14-26 ja tulemused on järgmised : 51 % inimestest istub päevas arvutis 2-3 tundi , 23 % istub 3-4 tundi , 10 % istub 4-5 tundi ja võrdselt 8 % istuvad 6 ja 8-9 tundi . Arvutasin ka välja selle mitu tundi keskmiselt istuvad inimesed arvutis ja sain tulemuseks 3-4 tundi . Kokkuvõte arutlusest : See kui kaua keegi arvutis on,see on tema enda teha,aga arvan et 9 tundi on liiga palju .Mina istun arvutis päevas kuskil 4-5 tundi ja arvan,et seda on küll.Aga küsisin ka,et mida inimesed teevad arvutis ja enamik vastas,et käivad jututubades,MSN-s ,facebookis,orkutis,loevad meile ja kuulavad muusikat
käesolevas töös spektrofotomeetrilist meetodit Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollisin kolonni vertikaalsust. · Märgisin üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark ja seda iseloomustav tegur k, mille väärtus sõltub kasutatava geeli pundumisastmest ning sain teada et see on võrdne 0,1-ga. · Mõõtsin geelisamba (täidise) kõrgus L ja ja diameeter d, kasutades sobivat joonlauda. Sain, et L=31cm ja d=1,8 cm · Arvutasin täidise kogumaht Vt Selleks, et leida kogumahu, tuleb esiteks leida aluse pindala: S = r2 = · 0,92 2,54cm2 Ning arvutasin kogumaht: Vt = S · L = 2,54 · 31 78,88cm3 · Arvutasin geelimaatriksi maht Vg = k · Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismaht Vxmax = Vt Vg: Vg = 0,1 · 78.88 = 7,89 cm3 Vxmax = 78,88 7,89 = 70,99cm3 Selline täpsus pole õigustatud! · Arvutasin fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega
Tartu Kutsehariduskeskus Matemaatika iseseisev töö Tartu 2006 Sissejuhatus: Mõned andmed, et oleks aru saada mida ja kuidas ma arvutasin: Uste kõrgus: 2.10m Akende kõrgus: 1.50m Lae kõrgus: 2.70m 1cm joonisel = 0,625m päriselt. Ruumidest millest viimistluskalkulatsiooni tegin: TK Ruudu kujuline. S=a*a a=1,688m2 Sp~2,848m2 Ukse kõrgus=2,1m Ukse pindala=1,969m2 Sk=Pp*h-uksed, aknad. Sk=15,287m2 WC Ristküliku kujuline. Sp=a*b a=1,688m b= 1,188m Sp=2,004m2 Akna kõrgus=1,5m Sk=Pp*h-uksed, aknad. Sk=12,890m2 MT Ristküliku kujuline. A=2,625m B=2,75m Sp=a*b Sp=7,219m2 Sk=Pp*h-uksed, aknad.
Kõigepealt iseloomustasin kolonni ja valmistasin selle ette: o Kontrollisin kolonni vertikaalsust, geelisamba vertikaalsema piiri saamiseks sai seda loksutatud ning lastud sellel uuesti settida. o Märkisin ülesse kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i margi Sephadex G-75 ja seda iseloomustava teguri k=0,1. o Mõõtsin geelisamba (täidise) kõrguse l=32 cm ja diameetri d=1,6 cm, kasutades sobivat joonlauda. o Arvutasin täidise kogumahu Vt = Vv + Vs + Vg = PI*(d/2)2*l = 64 cm2. o Arvutasin geelmaatriksi mahu Vg = k*Vt = 0,1*6,4= 6,4 cm2 ja sellest lähutvalt kolonni iseloomustava maksimaalse elueerimismahu Vxmax = Vt Vg = 64cm2 6,4 cm2 = 57,6 cm2. o Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n= Vxmax/2 = 57,6/2 =~29.
LABORATOORNE TÖÖ 8 Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega Leidsin tolerantside tabelist antud võlli piirhälbed ja arvutasin võlli piirmõõtmed. Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3
Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 A-B 1625 650 3250 130 B-C 1400 530 2650 106 C-A 1500 600 3000 120 Tabel 1.2 Horisontaaljoone pikkus kaardil erinevates mõõtkavades
H+) vett kolvis pidevalt segades (loksutades), alguses oli lahus kollane, soolhappelahust lisades muutus see oransiks- üleminekuvärvus. Kui lahus oli muutunud oransiks hakkasin tiitrima ettevaatlikult, tilkhaaval, kuni lahus oli lillakasroosa ning HCl-i lisades värvus enam ei muutunud. Fikseerisin büretilt tiitrimiseks kulunud HCl lahuse ruumala.(kordasin tiitrimist ühe korra, tulemused langesid kokku, nii et polnud vaja 3. Korda tiitrida) V(HCl lahus)=12,25ml Arvutasin selle järgi HCO3 ioonide molaarse kontsentratsiooni CM=V(HCl)*CM(HCl)*1000mmol/(V(vesi)*1mol) CM(HCO3)=(12,25ml*0,025mol/l*1000mmol)/(100ml*1mol)=3,0625mmol/l KK= CM(HCO3)/2= 3,0625/2= 1,53125 2)Ca(2+) ja Mg(2+) ioonide sisalduse, üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 250 ml koonilisse kolbi 100ml uuritavat vett, lisasin 5ml puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks.
KU 133 133 PN 1 1 RE 1 1 Üldkokkuvõte 139 139 Antud proovitükil on domineerivaks metsaelemendiks 1. rinde kuusk(KU). Antud proovitükil oligi ainult üks rinne. Proovitükil 819 on mõõdetud 133 esimese rinde kuuske. 4 5. Esmased statistikud. Arvutasin esmased statistikud. Tabel 3. Proovitüki 819 esimese rinde kuuse esmased statistikud. Valmi maht 139 Maksimum 23,9 cm Miinimum 3,95 cm Haare 19,95 cm Klasside arv k 8 Orienteeruv klassi samm 2,49 cm Esimese klassi ülem
255,1 5,54 4 40 313 0,00319 195,7 5,28 Arvutused 1. Joonestada graafik (Graafikud on protokolli lõpus) 2. Joonestada graafik 1/T 3. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia EA lnA on selles avaldises kui sirge lõikepunkt vertikaalteljel. Arvutasin sellele sirgele joonevõrrandi: Kui selles avaldises x asendada 0-ga, siis saame selleks punktiks -13,6. 4. Aktiveerimisenergia saab arvutada graafiku 1/T tõusu abil. Graafikud Kokkuvõte Katsetest saadud tulemuste põhjal leidsin aktiveerimisenergia kahel moel ja need tulid ligilähedased. · Arvutades 49288 J/mol*K · Tõusu abil 49364 J/mol*K Ka graafikud tulid ilusad ning arvan, et võib katse lugeda õnnestunuks. Kasutatud kirjandus
VNaOH=71,55ml = Etüületanaat, etanooli ja H2O tasakaalusegus: Etüületanaat: 0,04 - 0,0212 = 0,0188 mol Vesi: 0,259 - 0,0212 = 0,2378 mol Etanool: 0,0166 + 0,0212 = 0,0388 mol Tasakaalukonstant xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katsevea arvutus: Järeldused Töös määrasin näilise tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,57. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 5,86. Katseviga tuli -5,1%. Ilmselt on ebatäpsus tingitud doseerimiset, mille juures kasutasime vaid tehnilise täpsusega mõõtevahendeid; tasakaalu saabumise pikast ajast, katalüsaatori juuresolekust suhteliselt suures koguses ja sellega seotud aktiivsusteguri mõjudest.
Vesi 0,257 0,0212 -- 0,2358 Etüületanaat, etanooli ja H2O tasakaalusegus: Etüületanaat: 0,039 - 0,0212 = 0,0178 mol Vesi: 0,257 - 0,0212 = 0,2358 mol Etanool: 0,0166 + 0,0212 = 0,0378 mol Järeldused Töös määrasin näilise tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,15. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 5,86. Katseviga tuli 12%. 2014
08 0.1 0.12 0.14 0.16 0.18 0.2 C [mol/l] 1/Γ = f(1/C) f(x) = 64923.8709846411 x + 108093.44918316 1/Γ = f(1/C) f(x) = 64923.8709846411 x + 108093.44918316 6 7 8 9 10 11 1/C [l/mol] 11 Järeldus Antud töös määrasin pindaktiivse ainevesilahuse pindpinev kontsentratsioonist. Sellest lähtuvalt arvutasin: molekuli adsorptsioonikihi pindala: "1.7955*10^-19" 𝑚 molekuli adsorptsioonikihi paksus: "9.2512*10^-6" 𝑚 molekuli pikkus tuli samas suurusjärgus arvutusliku pikkuse Kasutatud allikad: Õppejõu poolt antud praktikumi juhend ainevesilahuse pindpinevust sõltuvalt lahuse alt arvutasin: a: "1.7955*10^-19" 𝑚^2 : "9.2512*10^-6" 𝑚, järgus arvutusliku pikkusega antud praktikumi juhend
annaabi.ee 
