Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas Tänaseks päevaks on demokraatia kui valitsemisvorm suure arengu läbinud. Antiik- Kreeka klassikalisest demokraatiast kuni tänapäeva mitmekülgse esindusdemokraatiani. Aja jooksul on muutunud kodanike õigused, vabadused ja ka kohustused. Samuti Võrreldes kahe maailmasõja vahelist demokraatiat praeguses arengujärgus oleva demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu. Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte. Internet on andnud kodanikele suurema võimaluse riigi asjades kaasa rääkida. E- demokraatia on andnud mulle võimaluse osaleda riiki puudutavates aruteludes. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole meedia riigi tsensuuri all. See võimaldab internetil levitada ausat ja sõnavaba infot riigi korraldusest ja valitsusetegevusest. Internet on loonud arutleva kodanikuühiskonna, seda mitmete avalike portaalide ...
Eesti Hotelli ja Turismi kõrgkool Hotelliteenindus 2 kursus Hanna-Maria Ulm Arutlus ,,10 põhjust miks ettevõtja läbi kukub" Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2012 Iga algus on raske kuid kõik meist loodavad, et saavad edukalt oma firma rajada ning kõik läheb nii nagu peab. Tõsiasi on aga see, et esimese paari aastaga läheb igast 10-st alustavast firmast pankrotti vähemalt pooled. Miks see nii on? Esimeseks põhjuseks on see, et algajatel ettevõtjatel pole antud erialal piisavalt kogemusi ning samuti võib neil olla ka puudulik spetsialiseeritus, mis tähendab, et nad pole oma ala spetsialistid ning võivad olla asju puudulikult õppinud. See toob endaga kaasa aga teadmatuse ning kogenematuse, mis pole kindlasti eduka äriidee rajamise märksõnad. Teiseks ning ka üheks tähtsaimaks põhjuseks võib minu arvates pidada ka ressurside puudust ehk otse...
Prantsuse revolutsiooni jäljed tänases päevas. Pransusmaal algas revulutsioon 1789.a. Prantsusmaal toimus muutus, mille tagajärel tuli absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid. Inimesi hakati sinatama, kaotati kolmas seisus ehk aadliseisus. Kui varasemalt prouatati ja härratati, siis hakati edaspidi kasutama inimeste suhtes kodanik. Kaotati pärisorjus, aadliseisus. Inimestel tekkisid sõna- ja trükivabadus ning usuvabadus. Inimestele anti vabadus enda mõtteid avalikustad...
esitamisel tuua välja poolt ja vastuargumente Järeldused 3p 0p teemakohased järeldused puuduvad 1p teemakohased järeldused on lihtsustavad / primitiivsed 2p järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest 3p järeldused tulenevad arutlusest need on põhjendatud, üldistavad ja argumenteeritud Stiil ja õigekiri 2p 0p tekstis on õigekirjavigu, termineid on kasutatud valesti 1p tekstis on üksikuid eksimusi, terminite kasutamine ei ole korrektne, arutluses on slängi, lohakat või labast väljenduslaadi, stiil ei vasta arutluse teemale ja probleemile 2p esitlus ja kirjaviis on korrektsed
Heaoluriikide võrdlev analüüs Võrdlen Saksamaa ning Ameerika Ühendriikide heaoluühiskondi. Heaoluriikide kujunemine algaski Saksamaast ning Saksamaast kui heaoluriigist võib rääkida juba 1880.aastatest, Ameerika Ühendriigid hakkasid heaoluriigiks kujunema 1930.aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökoh...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, milles võitlesid omavahel peamiselt kaks vastasleeri, Antant ja Keskriigid, sai alguse 1914. aasta augustis, mil Saksamaa kuulutas Venemaale ning Prantsusmaale sõja, ja lõppes 1918. aasta novembris Saksamaa kokkuvarisemisega. Kuigi pealtnäha mõjus sõda laastavalt kogu maailmale, kerkib ikkagi päevakorrale küsimus, et kes sai sõjast mingil määral kasu ning kes ainult kahju. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum kari...
Kodaniku roll Vana-Kreeka polises ja Eesti Vabariigis Mõiste kodanik pärineb Vana-Kreekast ning selle esmane sisu oli kuulumine linnriigi liikmeskonda koos võimalusega osaleda riigi valitsemisel. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Olla kodanik, see tähendab võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele, teatud õigusi ja privileege, vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle, lojaalsust ning teenistust ühiskonna heaolu nimel. Polised olid tüüpilised Kreeka linnriigid, üsnagi väikesed ning koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Polised asusid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Elanikkond ei ületanud tavaliselt kolme- neljakümmet tuhandet inimest. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moo...
Miks kooli kiusamine on diskrimineerimine? Ants Rootslane Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise või teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku päritolu või muu asjaolu tõttu. Paljud inimesed peavad ainult füüsilist kiusamist vägivallaks aga see pole kindlasti nii, kuna füüsilise kiusamisega ei tehta isegi nii palju inimesele kahju, kui seda saab teha vaimse vägivallaga. Vaimse vägivallaga võib tekkida inimesel pikemaid vaimseid häireid. Vaimse terrori all kannatavad inimesed, võivad olla oma ülejäänud elu täiesti tasakaalutud. Need inimesed, kes ei ole tasakaalustatud hakkavad ka paljusid teisi vaimselt terroriseerima, kuna nende jaoks on õige, et keegi teine pea...
Kas eesti muusika on jätkusuutlik? Eestlased on laulnud sajandeid. Selle aja jooksul on arenenud erinevaid muusikastiile, mis on võitnud inimeste südameid. Ka välismaal luuakse uut muusikat, mis tänapäeval tänu arenenud tehnoloogiale levib üle maailma. Samm sammult muutub see Eestis populaarsemaks kui meie kodumaa laulud. Tekib küsimus, kas eesti muusika on ikka jätkusuutlik? Laulupeod on suure esinejate arvuga pidustused, kus esinevad koorid ja orkestrid. Tänaseni kestev traditsioon sai alguse 19.sajandi teisel poolel. On olemas üld- ja erilaulupeod ning veel kohalikud laulupeod. Sellistel pidustustel on eriline tähendus kõigi eestlaste südames, sest nii mäletatakse Eestit kui maad, kes laulis end vabaks. Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod iga viie aasta tagant. 2014. aastal oli üldlaulupeol 28 969 esinejat. See arv tõuseb iga viie aasta tagant, mis on suur rõõm. Laulupeol osalemine on tohutu au, rõõm...
Mis on Eestimaa rikkus? Indrek Himma 12.B Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu a...
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaja alguseks peetakse Ameerika avastamist 1492. aastal Cristoph Kolumbuse poolt. Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel. Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused. Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid, näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri muutmiseks alustasidki prantsalastest lihtinimesed mässu kuningavõimu vastu, mis tõi kaasa Suure Pra...
“Vana hea” rootsi aeg 1629. aastal lõppes eesi ajaloos 70-aastane sõdade periood ning algas rahuaeg. Viimase aga katkestas Rootsi-Vene sõda ja sellega algas eestlaste jaoks “vana hea” rootsi aeg. Rootsi aeg on ajastu Eesti ajaloos, mil osa praegusests Eesti alast kuulus Rootsile. Mõne koha pealt saab tõepoolest minetada rootsi aega heaks ajaks, kuid minu hinnang on sellele pigem negatiivne. Lausest: “vana hea rootsi aeg “ tundub nagu rootsi aeg oleks olnud midagi head ja toredat. Tegelikult see seda ei olnud. Kuna Eesti valdused olid võõra võimu all, olid kõik eestlased pärisorjad. Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse e...
Kõige naeruväärsem tegelane “Pisuhännas” Teose “Pisuhänd” autoriks on tuntud ja armastatud eesti kirjanik Eduard Vilde. Raamatu kõige naeruväärsemaks tegelaseks oli kahtlemata Ludvig Sander, kes elas oma elu just selliselt, nagu üks inimene oma elu elama ei peaks. Ludvig Sander oli kaval, kergesti mõjutatav ja omakasupüüdlik tegelane, kes püüdis maksku mis maksab saada kuulsaks ja mõjukaks. Ta kasutas inimesi ära ning tihtipeale suhtus inimestesse vastavalt materiaalsele poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma unistusteni pürgida, oli Sander valmis mõtlema välja erinevaid plaane ja ideid, kuidas teistel nii-öelda nahk üle kõrvade tõmmata, mille heaks näiteks on “Ja - peale selle, et sa vana koolivenda endise sõpruse pärast - nagu iseenesest mõista - hm - mul oli tõesti veel üks asjake, Tiit - üks kaunis keeruline ja...
Esimese laulupeo ja tänapäevase laulupeo võrdlus Laulupeod on eestlaste ajalukku jätnud kustumatu mulje. Iga õige eestlane on osalenud laulupeol või olnud pealtvaataja rollis, kasvõi telekast. Esimene üldlaulupidu toimus 19. sajandil ja see traditsioon on jäänud kehtima tänapäevani, vastu pidades sõdadele ja võõrvalitsejatele. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid ning ka rahvamuusikapidusid. Laulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui toimus esimene üldlaulupidu. Selle idee algatajaks oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesi laulupidusid korraldati ebaregulaarselt, sest eestlased allusid võõrvõimule, kuid pärast Iseseisvumist korraldatakse üldlaulupidusid viie aastaste vahedega. II maailmasõja ajal jäi laulupidude traditsioon pausile. Esimesed kaks ja neljas laulupidu toimusid Tartus, kuid edaspidi korraldat...
Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? Vana-Rooma, mida on palju mõjutanud Kreeka kultuur, on väga palju mõjutanud Euroopa kultuuri. Peamiselt on Vana-Rooma Euroopa kultuuri mõjutanud teatri, religiooni,õigusteaduse, kõnekunsti ja ajalookirjutuste aladel. Kindlasti üheks suuremaks religiooni mõjutajaks on kristluse teke. Ka pärast Jeesuse surma levisid edasi tema õpetussõnad kus ta ütles, et rikkus ja prestiiz ei aita kedagi jumalariiki pääsemisel vaid võib hoopis takistada seda. See õpetus viist aga juudid ja ülemkihi üksteise vastu. Kristlus võitsis ka poolehoidu igalpool mujal ja ka Euroopas on ta siiamaani üheks peamiseks religiooniks. Vana-Roomas võeti ka kasutusele Juliose kalender mis on kasutusel Euroopas siiamaani. Algselt oli Vana-Roomas kasutusel kuukalender mis Ceasari käsul 1.sajandi eKr keskel vahetati egiptlaste päikesekalendri vastu. Päikesekalendri järgi on aasta...
Kiire tehnoloogia arenguga kaasnevad edusammud viivad ka mitmete traditsiooniliste protsesside, nagu valimised,abielu või lapse sünni registreerimine, muutmiseni ning toovad paratamatult endaga kaasa nii positiivseid aspekte kui ka negatiivseid aspekte, uute probleemide näol. Antud arutluses keskendun valimistele ja lapse sünni registreemisele, lahates nende moderniseerimisega tulenevaid positiivseid ja negatiivseid külgi. Digitaalsete edasiminekutega kaasnevad ka suurenenud ning muutuvad ohud valimiste korral on arutellu tõusnud valimistulemuste võimalik võltsimine. Mõningate skeptikute arvamus on, et elektroonilised valimised ei ole piisavalt läbipaistvad ning häältega manipuleerimist on raskem tuvastada ning kontrollida
Tõde ja Õigus Kui defineerida sõna ,,tõde", siis võiks see tähendada asjade tegelikku seisu ja tegelikke asjaolusid ning nende põhjendatud uskumust. Sõna ,,õigus" võiks aga tähendada sellist olukorda inimeste vahel, kus mingi isik on kõige lähemal teadaolevale tõele, siis võib öelda, et ,,sul on õigus". Ehk teisisõnu ,,õigus" on nö ,,parim lahendus" mõne situatsiooni puhul. Tõde ja õigus on kindlasti omavahel seotud. Ehk siis võib öelda, et õigus ei saa eksisteerida ilma tõeta, sest tõde on õiguse aluseks. A. H. Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" üldprobleemiks on just tõe ja õiguse küsimus. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööde tegemise ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et...
Filosoofia 14.02.2020 Thomas Aquinost „Summa paganate vastu“ Aquino Thomas oli dominikaani munk, vaimulik, pühak ja kiriku doktor. Samuti oli ta väga mõjukas filosoof, teoloog ja jurist. Ta elas ning töötas 13. sajandi keskpaigus ning ta oli tuntud selle poolest, et püüdis Aristotelese tekste siduda kristluse printsiipidega. Aquino Thomas on mõjutanud paljusid uusaja filosoofe ning paljusid tema ideid on võimalik kohata metafüüsikat, eetikat, loomuõigust ja poliitilisest teooriat uurides. Tema tuntuimate teoste hulka kuulub ka „Summa paganate vastu“ (Summa contra Gentiles) ning selles arutluses keskendun selle X-XII, XV peatükkidele. Summa paganate vastu arutleb peamiselt Jumalast ning sellest, kuidas võib inimene või mõni muu olend teada tema olemasolust. Aquino Thomas usutles, et inimene näeb asju, kui osa tervikust ning Jumalale mõeldes ei ol...
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lut...
Arutlus "Eesti elu aastal 2011" Aasta 2011 oli Eesti jaoks väga oluline, toimus mitmeid muudatusi ühiskonna elus. Eesti jaoks oli nii kergemaid kui ka raskemaid otsuseid, aga ikkagi suudeti kõigega ilusti toime tulla. Antud arutluses analüüsin kuute erinevat sündmust, toon välja negatiivseid ja positiivseid külgi ja püüan anda panuse ka oma arvamusega. Euro tulek Eestisse. Euro võeti kasutusele 1.jaanuar sellel aastal. 1 euro = 15.6466 krooni. Euroalal on Eesti elu ja areng üldiselt turvalisem, sest oleme veelgi enam osa Euroopast. Majandus areneb euroalal kiiremini, IMFi hinnangul võib euroalaga ühinemine kiirendada majanduskasvu 20 aasta jooksul keskmiselt 0,15% kuni 1% võrra aastas. Majanduskasv suurendab tööhõivet, sissetulekuid ja maksutulusid. Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid. Ma arvan , et euro on Eestile parem, sest euroga pole kursi kõikumise ...
Vladislav Virtonen, 10. kl NVRK 2017 Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvav...
Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega. Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt ei oodata ilmtingimata perioodi märkimist aastast aastani, vaid eeldatakse viitamist taustsündmustele. Ajalise määratluse tundmiseks loetakse ka arutluses näidetena esitatud daatumeid. Teema elementide (5p) all eeldatakse konkreetse teema avamist vähemalt viie valdkonna, alateema või märksõna kaudu. Kui õpilane esitab teema valdkonna lihtsalt märksõnana ja jätab välja arendamata, siis loetakse seda fakti esituseks, mitte alateema või valdkonna avamiseks. Arutlus, analüüs ja probleemi väljaarendamine (6p) on kirjeldatud vältimaks juhtu, et õpilase seisukoht hindajale ei meeldi. Punkte antakse teema sisu avamise ja põhjendatuse eest
Arutlus Eesti elu aastal 2011 Eesti elu 2011 aastal on palju muutunud. Muutusi on nii positiivseid, kui ka negatiivseid. Elu uuendused on ühiskonnas loomulikud. Selles arutluses avaldan ma oma arvamust ja analüüsin erinevaid valdkondi. Euro tulek tõi endaga kaasa palju muudatusi eesti elus. Negatiivseks pooleks on see, et paljud hinnad on tõusnud aga palga numbrid on jäänud samaks. Seega on kaasnenud inimestel raha puudus ja paljud elavad peost suhu. Kuna euro kurss on suhteliselt suur on kaasas kantavaid sente palju. Eksitavaks on ka kauba juures olevad väikesed hinnad ja kuna inimestele on euro veel harjumatu arvatakse, et ka hinnad on
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element ...
jätab välja arendamata, siis loetakse seda fakti esituseks, mitte alateema või valdkonna avamiseks. Arutlus, analüüs ja probleemi väljaarendamine (6p) on kirjeldatud vältimaks juhtu, et õpilase seisukoht hindajale ei meeldi. Punkte antakse teema sisu avamise ja põhjendatuse eest. Konkreetsete näidete (4p) eest punktide andmisel lähtutakse õpilase valikust. Hindamiskomisjon ei lepi eelnevalt kokku n-ö kohustuslikke fakte, mille eest saab/ei saa punkte. Kui arutluses on esitatud piisavalt näiteid teema toetuseks, aga muidu korrektsete näidete hulka satub mõni tõsine faktiviga, siis hinnatakse õpilase konkreetsete näidete tundmist ühe punktiga. Isiklikku suhtumist ja järeldusi (4p) ei eeldata vormistatuna iseseisva lausena, näiteks mina arvan, et... Isiklik hinnang võib sisalduda arutluses. Sõltub õpilase nägemusest, kas isiklik suhtumine väljendatakse kokkuvõtvas lõppsõnas või on see esitatud hinnanguna teemat läbivalt.
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada Esmalt täpsustan, et selles arutluses keskendun peamiselt netikommenteerimisele, mitte teistsugustele kommentaarivormidele. Kommentaar, mis tähendab ju oma arvamuse avaldamist, on ajalehtede veebiväljaannete lahutamatu osa. Netikommenteerijaid on erinevaid ning kommenteerimist teostatakse tihti anonüümselt. Arutluse pealkiri viitab minu arvamusele anonüümsete kommentaaride kohta, ning selles arutluses püüangi enda seisukohti põhjendada. Kindlasti ei tohiks keelata ära üldist kommenteerimist, sest sealt leiavad inimesed omale mõttekaaslaseid ja toetajaid, kes nendega ühist arvamust jagavad. Kuid mis seal salata, tahame me seda või mitte, kasutavad mitmed inimesed anonüümsust kurjalt ära. Nii kirjutatakse kommentaariumitesse halvustavaid, ning tihti asjaosalistele haiget tegevaid kommentaare. Ühesõnaga elavad inimesed end seal välja. Kui võtta internetist mõni poliitilise
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku. Selles arutluses kirjutan ma sellest , mida on Egiptus panustanud ajalukku. Kirjutan kirjast ,arstiteadusest ning ka kirjandusest. Egiptuses tekkis esimene kiri. Neid tähti kutsuti hieroglüüfideks. Egiptlased kirjutasid papüürusele ning ka templite seintele. Kiri oli väga keeruline ja seega selle kirjutamine võttis palju aega. Veel on panustanud Egiptus maailmaajalukku arstiteaduse. Sest egiptlased olid väga head kirurgid
W. Leibniz (1646-1716). 1 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. 1. Samasuse reegel. Samasuse ehk identsuse reegel (principium identitatis) väljendab nõuet mõtte muutumatusest arutluses. Seda nõuet võib formuleerida: A = A. Reegel nõuab mõtte määratletuse säilitamist antud arutlusprotsessis. Kuid mõte on tavapäraselt varieeruv ja reeglit ei saa tõlgendada kui seda tendentsi tõkestavat piirajat. Reegli nõue kehtib mitte mõtte kui terviku kohta, vaid seda moodustavate põhiliste elementide, s.o. mõistete kohta. Seega, mõiste peab jääma arutluse käigus muutumatuks, mille puhul öeldakse, et mõiste on samane iseendaga.
Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust sarnasused ja erinevused Oma arutluses annan ülevaate eestlase elust enne ning pärast Muistset vabadusvõitlust, tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Käsitlen järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit
vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25.Kesktermin on termin, mis esineb kategoorilise süllogismi…? Mõlemas eelduses. 26.Milline ei kuulu … intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne. 27.Milline … ei ole kehtiv tingiv-kategooriline süllogism? Aluse eitus. 28.Tahtmatu viga arutluses on? Paralogism. 29.Milline … kehtib nii tingiv-liigitava süllogismi korral kui ka disjunktiivse süllogismi korral? Modus-Tollendo Pollens. 30.Reeglipärases avalikus väitluses …? Peab küsija põhjendama presupositsiooni tõesust kui vastaja seda nõuab. 31.Tõesustabeliga etteantud tõeväärtusega lauset saab alati kirja panna….? Disjunktiivsel normaalkujul. 32.Kui arutlusprotsessis tuleb väidete tõesusi ümber hinnata, siis … ? Mittemonotoonne loogika. 33
Eesti areng 18. sajandil 18. sajand on Euroopa ajalukku läinud valgustussajandina, mille suundumused kajastusid ka Eestis. 18. sajand Eesti aladel algas sõdides, aastal 1700 algas Põhjasõda, mis kestis aastani 1721, kuid Eesti aladel lõppes sõjategevus aastal 1710. Hoolimata sõjajärgsele raskele ajale suutis Eesti hakata arenema üsnagi tormilise kiirusega. Muutused toimusid pea kõikides valdkondades, selles arutluses käsitletakse kõige olulisemaid: majanduslikku olukorda, talupoegade õigusi, haridust ja kultuuri. Üleüldine elujärg 18. sajandil oli kehv. Enamus rahvast oli vaene, eelkõige talupoeg, kelleks üldjuhul oli eestlane, kuid rikas ei olnud siis veel ka mõisnik. Sajandi esimesel poolel kauplesid mõisnikud peamiselt viljaga, millega küll rikkaks ei saadud, kuid sajandi teisel poolel hakati põletama viina. Viin oli justnimelt see, mis tegi baltisakslase rikkaks. Kuna tulu läks
Deduktiivse argumentatsiooni (arutluse) struktuur Kõige üldisemalt jaotub argumentatsioon eeldusteks ja järeldusteks ning nendevahelisteks loogilisteks. 1) eeldused väited, mis on toodud järelduse kinnituseks (nt "Bill Clintoni keel on kaheharuline"; "Ta on kaotanud oma saba"); 2) järeldus väide, mis tuletatakse loogiliselt eeldustest (nt "Bill Clinton on sisalik"); 3) seosed kas väited on on omavahelistes loogilistes seostes või mitte. Järgnevas arutluses on kõik väited (eeldused ja järeldus) tõesed, kuid ometi on see arutlus vigane: (A1) Kuna Tartu on väiksem kui Tallinn ja Tallinn on EV pealinn, siis Tallinn asub Tartust põhja pool. Et selles veenduda, tuleb kõigepealt arutlus viia standardkujule, kus eeldused on loetletud üksteise all ning järeldus on eraldatud joonega: E1: Tartu on väiksem kui Tallinn tõene väide E2: Tallinn on EV pealinn tõene väide J: Tallinn asub Tartust põhja pool tõene väide
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud? Antud arutluses arutlen kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud või ei ole. Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust.
siis osad. Kirjeldada saab erinevatest vaatepunktidest. Tüüpilised vaatenurgad on tavapärane (otse), esiletõstev (alt üles), üleolevalt(ülevalt alla). Kirjeldada võib ka erinevat kauguselt: · Üldplaan- esitab kirjeldava üldiselt · Keskplaan- toob esile mingi osa kirjeldatavast · Suur plaan- tõstab esile detailid Kirjelduses peab vaatepunktide ja plaanide vahetus olema sujuv ja põhjendatud. Et arutluses ei oleks kirjeldamine liialt igav ja pasiivne, tuleks see muuta aktiivseks, rajades värvikatele detailidele, mis ei jätaks lugejat ükskõikseks. Kirjeldustel on arutluses eelkõige illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Andmete kasutamisel : · Kontrolli andmete usaldusväärsust · Ole ettevaatlik keskmiste andmetega (keskmine töötasu...jne) · Võrdle ainult võrreldavaid andmeid
Arutlus Arutlemine on ÜKS teksti arendustüüpe. Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine - analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse Välja tervik, Selle osad JA nendevahelised Otsi osalejaid. 2. Illustreerimine - näiteid on VAJA arutlemisel selleks, et iseloomustada Üldist Läbi üksiku. Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hil...
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mis kestis aastatel 1561-1710, kuigi selle algus ja lõpp on vaieldav. Selle aja vältel kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille tulemusel jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Lisaks Rootsi, Vene ja Poola võimudele leidus siin ka Taani ja Saksa esindajad. Käesolevas arutluses on küsitluse all, kas vanarahva ütluse kohaselt oli see aeg „Vana hea Rootsi aeg“ või hoopis vastupidi. Kui võrrelda Rootsi aega Saksa või Vene ajaga, siis enamasti meenutatakse Rootsi aega pigem hea ajana, kuigi see periood algas ja lõppes sõdadega, milles kannatasid eelkõige eestlased. Rootsi aja keskpaigal suurenes rahvaarv märgatavalt. Näiteks toimus sisseränne Poolast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest ning pikk rahuaeg soodustas sündimust. Siiski
poolt- ja vastuargumente. Järeldused 3 p 0 Teemakohased järeldused puuduvad. 1 Teemakohased järeldused on lihtsakoelised, ebapiisavad. 2 Järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest. 3 Järeldused tulenevad arutlusest, need on põhjendatud, üldistavad ja argumenteeritud. Stiil ja õigekiri 2 p 0 Termineid on kasutatud valesti; tekstis on palju õigekirjavigu; arutluse sisu on eklektiline. 1 Tekstis on üksikuid eksimusi; arutluses on slängi, labast ja lohakat väljenduslaadi; stiil ei vasta arutluse teemale ja probleemile. 2 Stiil, sõnastus ja õigekiri on korrektsed
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneser...
kirjutada ega lugeda. Lugejaid on erinevaid ja kõik mõistavad ning tajuvad teksti omamoodi. Mina enda arvates ei ole eriti hea lugeja kuid see oleneb sellest mida ma loen. Koolis õpikut lugedes lasen silmaga lihtsalt üle üritades leida midagi kasulikku, mida hiljem ära kasutada. Mõttega loen kasutusjuhendeid, õpetusi, toidurepsete jne, sest mitte tähele pannes võib see hiljem kaasa tuua ajakulu või millegi ebaõnnestumist. Selles arutluses püüangi leida järeldusele milline lugeja olen mina ja kuidas ennast parandada. Lugemine minu jaoks ei ole iseenesest raske, kuid pigem on probleeme keskendumisega ning mõttega lugemisega. Näiteks raamatut lugedes, ma keeran lehte ning siis hakkan mõtlema, mis oli eelmisel leheküljel? Ega täpselt ei teagi, mõttes mõlguvad vaid üksikud sõnad, mõni lühem lause ja ei midagi muud, tervik puudub. Ma küll loen aga aju ei võta seda
Kirjuta lühike (umbes 300 sõna) arvamus, s.t selgita ja põhjenda oma mõtteid. Ära kirjuta küsimus - vastus, allaolevad küsimused on antud, et sul oleks lihtsam teemas püsida. Nende järgi saad lõigud vormistada. 1. Mis on üldse stereotüüp? Milliseid stereotüüpe oskad nimetada? 2. Milliseid omadusi ja käitumisviise peetakse mehelikeks (see ongi mehelikkuse stereotüüp)? 3. Milliseid omadusi ja käitumisviise peetakse naiselikeks (see ongi naiselikkuse stereotüüp)? 4. Kas inimesed Eestis mõtlevad stereotüüpselt, s.t oodatakse, et mehed oleksid nagu punktis 2 ja naised nagu punktis 3? Too näiteid poolt ja vastu. 5. Sõnasta selgelt ühe lausega oma arvamus, toetudes oma tööle - kas Eestis kehtivad need stereotüübid ehk kas inimesed pigem mõtlevad sterotüüpselt või pigem mitte või esineb nii seda kui teist. Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid Eestis tänapäeval Stereotüübid ...
ülesanded Arutluseks on tarvis määratleda perekonna ülesanded. Majanduslikult tuleb perekonnal hakkama saada nende inimeste vajaduste rahuldamisega, kes antud koosluses elavad. Inimeste kindlustunnet luuakse majandustasandil ning suhtlusvaldkonnas. Teadmine, et suhetes tekkinud probleemid leiavad perekonnas toetust, arutamist, lahenduste otsimist on oluline. Perekond kasvatab üles uue põlvkonna, annab järglastele väärtushinnangud. Antud arutluses püüan arvestada, et on olemas nii ühepõlvakonna kui ka mitme järjestikuse põlvakonna perekondi.Veel tuleb silmas pidada, et perekonna mõiste on ajaloos muutunud. Muutunud on ka suhtumine perekonda. Minu väike essee käistleb teemat 21.sajandi noore eesti tüdruku silmadega vaadatuna. Ühiskond toetab peresid maksimaalselt. Ükski materiaalne abi ei ole kunagi saajate silmis piisav. Ent see on väga oluline ja võimaldab toime tulla ka väiksemate
ei suuda vastata abstraktsetele küsimustele selle kohta. Ometi on faktilistele küsimustele abstraktsete asjade kohta vastamine palju lihtsam. Autori jaoks on see paradoks. · Abstraktne väide on oluliselt keerulisem kui konkreetne väide. · Tõestamaks, et abstraktsete asjade mõistmine ja nende seletamine on kaks eri asja, toob ta Augustinuse näite, kes teadis kõike ajaga seonduvat, kuid ei osanud öelda, mis on aeg iseenesest. · Oma arutluses jõuab ta järeldusele, et abstraktsed asjad pole üheselt määratud ja seepärast ei suuda inimene erapooletult ja üheseltmõistetavalt abstraktseid asju seletada. Oma väite näitlikustamiseks toob ta näite külamehest, kes ei suuda küla kaardistada hoolimata sellest, et teab iga nurgatagust. · Ühte sõna on võimalik mitmeti mõista ja kasutada. Milleks seda teha, kui saab hakkama ka ühte tähendust kasutades? Miks tahavad inimesed filosofeerida
Erwin Schrödinger oli Austria füüsik, kaasaegse kvantmehaanika looja. Tema nimega seostuvad Schrödingeri võrrand ja Schrödingeri kass, mille sügavama sisu tundmine jääb kahjuks palju maha nende sõnade kuulsusest. Populaarne on Erwin Schrödingeri mõttemäng kassist, kes saab olla korraga nii elus kui ka surnud. Schrödingeri kass paiknes kinnises kastis, kuhu oli peidetud ampull mürgiga. Ampulli pidi avama radioaktiivne kiirgus ning mürk oli kassile surmava mõjuga. Edasises arutluses järeldas Schrödinger, et kui mürgiampulli vallandava osakese kiirgumise tõenäosus on sama suur kui tõenäosus, et osake ei kiirgu, muutuvad võrdseks ka tõenäosused, et kass on elus või surnud. Võiks isegi öelda, et kuigi Schrödingeri kass ei püüdnud ühtegi hiirt, on ta nüüdseks istunud 70 aastat mürgiampulli ees, teadmata, kas see pääseb valla või mitte, ning ohverdanud end nii puhta teaduse heaks.
Arutlus Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailmas kahe maailmasõja vahel? Kristen Niilop Selles arutluses ma räägin millist rolli mängis ülemaailmne majanduskriis kahe maailmasõja vahel, miks see üldse puhkes ja kuidas sealt väljuti. USA-st sai 1920. aastatel maailmamajandusejuhtriik. Nad olid ainukesed, kes said Esimese maailmasõja järel mingisugust majanduslikku kasu, sest nad andsid välja palju laene ja muutus eurooplaste võlausaldajaks. Peale Esimest maailmasõda arenes USA majandus kõige kiiremini. Rahva seas tekitas see palju usku, et on saabunud
Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks? Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel
Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus. Uues usus oli vaid üks jumal, kellele maksti andamit. Nii jäi inimestel rohkem saagist järgi. Teiseks oli polüteism mõeldud rohkem rikastele
Eesti ala valitsejad 14.- 18. sajandil Varauusajal oli Eestis kolm tähtsamat valitsejat. Kaks rootslast Karl XI ning tema poeg Karl XII ja venelanna Katariina II. Kõik kolm valitsejat viisid oma valitusajal läbi palju reforme. Arutluses kirjutan sellest, kuidas nad valitsesid ning milline oli nende elu. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena, pärast tolle ootamatut surma troonile. Karl XI oli Rootsi kuningas 16601697. Ta ei olnud väga karm valitseja. Kuningas Karl XI andis riigistamiskomisjonide esimeestele korralduse, et riigimõisate talupoegadele tuleb nende emakeeles teatada, et nad pole nüüdsest enam oma mõisnike pärisorjad, vaid kuninga alamad. Samuti lubas kuningas talupoegade poegadel asuda vabal tahtel kas sõjaväkke või haridust omandama. Talurahvale asutati talurahva koolid. Tugevnes ka talupoegade õiguslik kaitse. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleo...
Väärusi ei tohiks otsida minevikust. Tuleb vaadata rohkem oleviku ja tuleviku. Santi ei hinnanud oma naist. Seda mida naine tema jaoks tegi. Alles viimasel hetkel mõistis. Päris elus on sageli olukordi kus inimesed väärtustavad valesi asju. Mis hiljem kahju toovad. Kokkuvõtteks, mina väärtustan seda mis mul on ning Santiago seda mis tal oli. 3. Analüüsi iga järgnevat probleemi umbes 50-100-sõnalises arutluses. 1) Inimene ja loodus Kui ollakse looduses ilma söögi ja joogita siis on see väga raske. Kuid ei tohi alla anda, peab võitlema. Nii nagu Santiago ei andnud alla. Tuleb osata looduses ellu jääda. Kui oskad ellujääda siis inimene ei jääe loodusele alla. 2) Kinnisideed See oleneb, mõnikord on kinnisidee kasulik vahel ka kahjulik. Santiago muutus oma kinnisidee tõttu kinniseks ja ta ei suhelnud külaelanikega. Seega see oli kahjulik
aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsioon ei toimunud igal pool ja endiselt jäi kehtima talupoegade sunnismaisus, kuid sellegi poolest leian reduktsioonis rohkem head, kui halba. Nimelt hakati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
