3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................................7 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid.................................7 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus....................................................7 3.3 Kassatehingud................................................................................................................... 8 4 Arveldused aruandvate isikutega............................................................................................. 8 5 Varude arvestus........................................................................................................................9 5.1 Varude arvestuses kasutatavad dokumendid.....................................................................9 5.2 Varude laoarvestus............................................................................................................9
1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22. kulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 23. KÄIVE
Ettevõte rendib ruume, et raamatupidajatel oleks koht, kus oma kliente vastu võtta. Samuti on ruumid vastavad raamatupidajate nõuetele. Pakume oma klientidele alljärgnevaid teenuseid: · raamatupidamise sisseseadmine · algdokumentide süstematiseerimine ja kannete koostamine · ostjate arvestuse pidamine · tarnijate arvestuse pidamine · laoarvestuse pidamine · põhivarade arvestus · aruandvate isikute arvestuse pidamine 7 · palgaarvestus · kassadokumendid · bilansi ja kasumiaruanded · maksuaruannete koostamine · statistika aruannete koostamine · dokumentide toomine kliendi asukohast · majandusaasta aruannete koostamine · raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine SWOT analüüs Tugevused Nõrkused
lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Faktiline kohustus -on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus. Arveldused aruandvate isikutega ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kontodel: (Vara) nõuded aruandvate isikute vastu. (kohustus) võlad aruandvatele isikutele. Toimuvad arveldused(v.a töötasu): töölähetusega seotud kulude hüvitamine, majanduskulude hüvitamine, töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine, tööandja kulude hüvitamine. Erisoodustuse summa maksustatakse tulumaksuga(määr 21/79) ja sotsiaalmaksuga( 33%)
finantstulud. 8 8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine. Inventeeritakse varasid, nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid. Inventuurid on korralised ja ebakorralised. Korralised inventuurid on järgmised: · kassa; · pank; · nõuded ostjate vastu; · tarnijate võlgnevused; · maksuvõlad, ettemaksed; · aruandvate isikute nõuded ja kohustused; · tulud; · kulud; · lepingud; · hoiused; · põhivara; · laenud ja intressinõuded ja/või kohustused; · investeeringud; · võlakohustused; · puhkusereserv, töötasu ja maksude arvestus; · väikevara; · eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused. Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad, kohustused, tulud ja kulud. Varade inventuurid on järgmised: 1. Kassainventuur 2
nõuded algdokumentidele. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamisregistrite pidamine, kus on esitatud majandustehingute dokumenteerimise ja raamatupidamisregistrite pidamise üldine kord. Dokumendikäibe korraldus, mis sätestab majandustehingut tõestavate dokumentide haldamise korra. Rahaliste vahendite arvestus, mis sätestab arvelduskontode, kassa, aruandvate isikute, ja muu käibevara raamatupidamisliku arvestuse. Nõuete arvestus, kus on esitatud täiendav kord nõuete kajastamisel. Arveldused aruandvate isikutega, deebet- ja krediitkaartidega ning hankijatega sätestab vastava korra. Töötasude arvestuses on välja toodud palkade ja muude rahaliste tasude arvestamise ja maksmise kord. Maksude arvestuse korra peatükis on välja toodud üldsätted, mis kordavad erinevatest
allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige. Sularaha hoidmine toimub seifis ja vastutavaks isikuks on juhataja. Sularaha arvestus toimub raamatupidamises 1011-10111 kontol ning vahekontona kasutatakse kontot 1013. Sularahaarveldusi võib ette tulla ka EUR-ides. Kanded pearaamatus: 1. Sularaha laekumine kassasse: Deebet 1011 kassa Kreedit ***** pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate isikutega jne. 2. Sularaha väljamaksed. Deebet ***** pank, võlad tarnijatele, võlad aruandvatele isikutele, võlad töövõtjatele jne. Kreedit 1011 kassa 13 9. Erinevate varade allesoleku kindlustamine ja kontroll Inventeeritakse varasid, nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid. Inventuurid on korralised ja erakorralised. Korralised inventuurid on järgmised: 1.ndl korra inventuurid:
Välisvaluutas esitatud arveid arvestatakse nii välisvaluutas kui ka Eesti kroonides. Raamatupidamises kajastatakse nõudeid tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi, mida saab sisestada lahtrisse Kurss. Bilansipäeval hinnatakse nõuded ümber vastavalt bilansipäeval kehtivale Eesti Panga valuutakursile ning kanded teostatakse raamatupidamisõiendi alusel finantsmoodulis. 2.2 Muud lühiajalised nõuded Muude nõuete all kajastatakse antud laene ja nõudeid aruandvate isikute vastu. Kui ettevõte annab laenu ning maksab välja selle pangakontolt, siis kirjendatakse tehing Merit Aktivas : D 12271 K 1010 Tehingud aruandvate isikutega nt. lähetuse- ja kuluaruanded kirjendatakse finantsmoodulis finantskandena. Finantskandesse on vaja sisestada tehingu kuupäev, viide dokumendile, mille alusel kanne teostatakse ning korrespondeeruvad kontod koos tehingu kirjeldusega. 2.3 Ettemaksed
väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 4 Pank Sularahata tehingute teostamine käib panga kaudu. Ettevõttele avatud pangakontosid ehk arveldusarveid nimetatakse ettevõttes arvelduskontoks. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: ·lihtmaksetena; ·dokumendimaksetena.
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt
Välisvaluutaarveldused 2011 (2) · Välisvaluutaarveldused läbi EUR arvelduskonto Laekumised ja maksed konverteeritakse vastava kommerts-panga valuutakursi alusel EUR-sse ja kursivahest tekkinud muutused näidatakse muude ärtuludena või -kuludena kasumiaruandes. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga valuutakursiga. Bilanspäeva ümberhindamine toimub bilansipäeva EKP kursi alusel, kursimuutus näidatakse............... Arveldused aruandvate isikutega; lähetused · Aruandvad iskud on ettevõttega töösuhtes · Arvelduste kord (avansside maksmine, aruande esitamine, tasaarveldused) on fikseeritud raamatupidamise siseeeskirjades · Avansse antakse majanduskuludeks, lähetusteks jm.. · Lähetuskulude hüvitamise kord on kirjas valitsuse määruses · Maksuvabad määrad järgmistele kuludele: sõidukulud ja muud kulud, viisavormistamise kindlustuskulud, majutuskulud, päevarahad. Vt
.............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus........................................................................................8 3.2. Kassatehingud..................................................................................................................9 3.3. Välisvaluutatehingute arvestus...................................................................................... 10 4.ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA..................................................................10 5.VARUDE ARVESTUS.........................................................................................................11 6.MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS........................................................................12 6.1. Materiaalse põhivara liigitus..........................................................................................12 6.2. Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus..........
avada alakonto ,,raha teel"(ülekanded, kaardimaksed). Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud. 3. Arveldused aruandekohustuslike isikutega. · Ettevõtte töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena. · Raha kulutamise kohta esitatakse (avansi) aruanne. · Kulutused võivad olla majanduskulud, lähetuskulud ja muud makstud summad. Arvelduste kord aruandvate isikutega tuleb sätestada RP sise-eeskirjades, kus näidatakse aruannete esitamise kord, tähtajad, tagasi- ja juurdemaksete kord jne. 4. Ostjate arvestus Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu. Vajadusel tehakse analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus- analüüsiv, igale ostjale on oma konto või kontod. Nii saab täpsema arvestuse ostjate
sularaha müügist laekunud raha sissetulek kassasse, sularaha viimine kassast panka, pangaväljavõtte põhjal pangakontole sissetulekud, e-poe pangalingi laekunud maksed panka, jaeostjate kaardimaksete läbikandmine iga makseterminaali lõikes ja kontode vahelised kanded. Igapäeva lõpus kannab juhataja kõikide pankade saldod nulli ühele põhi Swedbanki kontole, et vähendada arvelduskrediidi jääki ja sellega seoses arvelduskrediidi kulu. Aruandvate isikute aruanded Ettevõttel on ainult üks aruandev isik ja selleks on juhataja. Seoses sellega ei ole ettevõte soetanud eraldi aruandvate isikute lõikes arvestuse pidamiseks Kulutuste moodulit. Hiljemalt viiendaks kuupäevaks esitas juhataja raamatupidajale nõuete kohased tsekid. Täiendava infona oli juhataja poolt tsekkidele märgitud kulukohad kaupluste lõikes. Sain koostada nende alusel liitkande kuu viimase kuupäeva seisuga. Reeglina
1215 Ostjate ettemaksetelt arvestatud käibemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1216 Maksuintresside ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 122 Muud lühiajalised nõuded Aktiva 1220 Nõuded osanike vastu Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1221 Nõuded sots.ameti vastu-lisapuhkuspäevad Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1222 Pangalt laekumata intress Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1224 Tasaarveldused Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1226 Nõuded aruandvate isikute vastu Aktiva 122601 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 122602 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1227 Antud lühiajalised laenud Aktiva 122701 Antud lüh. laen /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 123 Ettemaksed teenuste eest Aktiva 1231 Ettemakstud kindlustus Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1232 Ettemakstud perioodika, telefonikataloogid Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1233 Ettemakstud rent Aktiva Ettemaksed teenuste eest
Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo,
Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo,
Itaalia rikastes linnriikides tulid XI sajandi alguses võimule kaupmehed ning kaubanduslinnadeks said Veneetsia, Firenze, Milano, Pisa ja Genova (Genua) Veneetsia – esimesed liisingtehingud Laadad – raha transfereerimine Valuutavahetus Bilansiskeem *Varad *Käibevarad Raha (kassa, arvelduskonto) Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu (ostjate laekumata arved, ebatõenäolised laekumised (miinusmärgiga)) 2. Muud nõuded (arveldus aruandvate isikutega) 3. Ettemaksed (ettemaksed teenuste eest, nt kindlustuse ettemakse) 4. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Varud 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad (ostetakse sisse ning müüakse samas väärtuses) 5. Ettemaksed varude eest Bioloogilised varad (nt elusorganismid - bakterid jne) *Kokku käibevarad
9 6. Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 6.1. Kontoplaan Osaühingus kasutatav kontoplaan on ära toodud käesoleva praktikaaruande Lisas 1 (Vaata Lisa 1 lk 30-34). 6.2. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid. Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms. Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms. Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid. Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne. Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba
- käibevara arvelevõtmine toimub saateleht-arvete, aktide, inventuur-aruannete, tshekkide alusel; kuludesse kandmine saateleht-arvete, spetsifikatsioonide, aktide, inventuur-aruannete alusel palga arvestuse kohta koostatakse palgalehed - realisatsiooni arvestuse aluseks on saateleht-arved, teenuse ekspordi korral on arvestuse aluseks leping või arve koos tollidokumentidega rahaliste vahendite liikumist kajastavad kassa sissetuleku ja väljamineku order, maksekorraldus, panga väljavõte - aruandvate isikute kulude arvestamiseks kasutatakse avansi- ja lähetusaruandeid - reguleerimis- ja lõpetamiskanded tehakse õiendite ja memoriaalorderite alusel - registritena kasutatakse arvuti väljatrükke üldjuhul üks kord kuus, kusjuures igakuuliselt tehakse kassa, panga ja käibeandmike väljatrükke. Raamatupidamisdokumente hoitakse kuni aastaaruande esitamiseni raamatupidamisteenust osutavas ettevõttes. Pärast majandusaasta tulemuste vormistamist ja aruande kinnitamist
Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid. Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms. Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms. Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid. Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne. Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba
· maksude ettemaksed ja tagasinõuded; · muud lühiajalised nõuded; · ettemaksed teenuste eest [13]. Nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud edasimüügiks tohib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11]. 6.1.3.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks: · arveldused ostjatega ja tellijatega; · arveldused aktsionäridega; · arveldused aruandvate isikutega; · arveldused mitmesuguste deebitoridega [7 : 18]. Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised nõuded: · arvete väljastamise kord; · arvete laekumiste jälgimise ja informatsiooni liikumise kord; · arvete ja laekumiste kajastamie pearaamatus; · tasaarveldamiste kord; · nõuete liigitus; · nõuete võrdlemise kord tehigupartneritega; · arvete ebatõenäolisteks ja lootusetuteks kandmise kord;
kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena. Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite omavahelisel usaldusel. Raha ja kaup liiguvad teineteisest sõltumatult.
Pangatehingutelt panga poolt mahaarvestatav teenustasu on ettevõtte üldhalduskulu. Kassa ja arvelduskonto raamatupidamislausendite näited: Kassasse toodi arvelduskontolt raha D: Kassa K: Arvelduskonto Kassast viidi raha arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Kassa Kassast (arvelduskontolt) maksti välja töötasud D: Võlad töövõtjatele K: Kassa ehk arvelduskonto Kassast maksti avanss aruandvale isikule D: Nõuded aruandvate isikute vastu K: Kassa Kassast maksti välja sularaha eest ostetud materjalid, mis võetakse arvele varudena D: Varud-materjalid K: Kassa Arvelduskontolt tasutakse võlg tarnijale D: Võlg tarnijatele K: Arvelduskonto Arvelduskontolt tasutakse maksud D: Maksuvõlad K: Arvelduskonto Arvelduskontole laekus ostjalt arve tasumine (eelnevalt on ostjale nõue esitatud ja tuluna raamatupidamises kajastatud) D: Arvelduskonto K: Nõuded ostjate vastu
Pikaajalised finantsinvesteeringud Käibevarad- kiiresti realiseeritav vara, kiire käibega vara Varud toore, materjal, kütus, lõpetamata toodang, valmistoodang, väikevahendid, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele Raha kassa, pangakontod Väärtpaberid aktsiad (mõne teise ettevõtte aktsiad, mis on ostetud), osakud, võlakirjad Debitoorne võlgnevus ostjate laekumata arved, ostjate vekslid, aruandvate isikute võlg Põhivara Kasutusel üle ühe aasta Maksumus mitte väiksem, kui ettevõte on määranud N: Kui luuakse põhivaragrupp masinad ja seaded, siis öeldakse ära, mitme aasta jooksul need varad amortiseeruvad, kas tehakse igakuiselt, kvartaalselt või üks kord aastas. Soetusviis- ostetakse, ehitatakse ise, saadakse teistelt ettevõtetelt (kas tasuta või nt. nõude katteks) või saadakse ajutiseks kasutamiseks ehk rendile.
5.Sünteetilised ja analüütilised kontod, nende vahelised seosed. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontol Ostjate tasumata summad arvestatakse majandusüksuse kogunõudeid ostjatele. Analüütilisteks kontodeks nimetatakse detailiseeritud kontosid, näiteks kontod Ostja Anna, Ostja Berta jne, millel arvestatakse majandusüksuse nõuded üksikute ostjate lõikes. Analüütilist arvestust peetakse kõigi ostjate, tarnijate, tellijate, aruandvate isikute, riigi- ja omavalitsusorganite, töötajate, mitmesuguste muude deebitoride ja kreeditoride ning omanike lõikes. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: *iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele; *analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole; *analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka
annaabi.ee 
