Tallinna Transpordikool Ragnar Järviste Artikleid dokumenteerimisest Tallinn 2013 Dokumentatsioon Süsteemi nõuete dokument on nõuete kogumise ja analüüsi tegevuse väljundiks, ning sisaldab kasutajate ning huvipoolte vajadustest lähtuvat süsteemi omaduste ja piirangute kogumit. Toome näiteid nõuetest: funktsionaalne nõue on, et kasutaja saab süsteemi abil hallata klientide andmeid ja arveid, turvanõude näide on, et süsteemist peab saama andmeid kätte ainult selleks volitatud isik.
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
Inimkaubandus Ülle Laasner, Rapla maakonna tervisedenduse septsialist 25.-26.märtsil toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitus "Inimkaubanduse ennetamine". Teema on muutumas järjest aktuaalsemaks kogu maailmas, kaasa avatud Eesti. Kuritegelikus maailmas on inimkaubandus relva- ja narkoäri järgi kolmandal kohal oma sissetulekute poolest. Seda äri on suhteliselt lihtne ajada, eriti Eestis, sest puudub elementaarne seadusandlus, karistused on leebed ("tingimisi")jne. Väga turvaline on kaubitseda täiskasvanutega, sest alaealistega on siiski karistused karmid. Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad, mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui poliitikuid ja läbi selle mõjutada seadusandlust. Inimkaubanduse põhjused on: · tööpuudus ja vaesus · sooline ebavõrdsus (kui naisel on väi...
Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna o...
Milliseid artikleid loetakse ja kommenteeritakse tänapäeval kõige enam? Ajalehte lugedes vaatavad meist enamus ainult pealkirju. Pealkiri peab olema tabav ning lugejas huvi äratama. Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende
Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest. Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala, 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber on. ---- Eestimaa on enamasti madal ja tasane ning soode poolest maailmas teisel kohal. Ainult lõunas muutub maapin...
1)sperdid: HIV ennetus Eestis vajab tõhustamist 29. aprill 2008 09:30 Välisekspertide hinnangul on Eestis HIV-ennetuses toimunud oluline edasiminek, kuid ennetustegevust ja ravi on vaja jätkuvalt parandada. Alates 2000. aastast on Eesti kogenud ühte tõsisemat HIV epideemiat Euroopas ning endiselt on Eestis registreeritavate uute HIV juhtude määr Euroopa kõrgeim, teatas tervise arengu instituut. Eesti HIV/AIDS ennetustegevuse ja ravi välishindamise aruanne toob positiivsena välja eelkõige uute nakkusjuhtude arvu languse meeste hulgas. Selle tulemuseni on jõutud tänu sellele, et paranenud on tegevuste koordineerimine, suurenenud on rahalised vahendid ja toimub pidev tulemuste jälgimine. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, mis vajavad jätkuvat kõrgendatud tähelepanu nii poliitika kujundajatelt kui tegevuste elluviijatelt. "Eesti on üks riikidest, kus meil on olnud hea koostöö paljude aastate jooksul ning käivitunud on mitmesuguseid alga...
MASKULINA Jahrzeiten,Monate,Wochentage,Tageszeiten v.a die Nacht Himmelsrichtungen: der Norden Wetter: der regen, aber Die Sonne, die Wolke Alkoholische Getränke, der Wein, aber das Bier Automarken: der BMW Bergnamen: der Brocken, der Suur-Munamägi Gebirgsnamen: der Himalaya aber die Karpaten,das Erzegebirge, die Alpen -er ; -ling : der Schüler, der Lehring -ant;-är;-ent;-et;-eur;-ist;-loge;-or;-us Der Student,der Kapitalismus FEMININA Bäume,Blumen- die Rose, die Linde aber der Ahorn Schiffsnamen flugzeugnamen- die Titanic, die Estonia Zahlen: die Fünf, die Six Flussnamen a; -e die Doonau aber der Rhein, der Main, der Neckar,der Don -e : die Liebe, die Katze aber der Junge, Löwe -t die Stadt aber der Staat -ei;-heit;-keit;-schaft;-ung : die Übung -age;-ät;-anz;-enz;-ie;-ik;-ion die Antartik NEUTRA Farbnamen das Rot das Blau Hotels,Cafes,kinos das Cinamon, das Dorpat Chemische Elemente: das Gold, sad Silber Buchstaben,Sprachen das Ypsil...
ARTICLES INDEFINITE ARTICLE (A/AN) 1.The indefinite article a/an is only used in front of a singular countable noun mentioned for the first time.The is used when it is mentioned.The is used when it is mentioned a second time, e.g. I bought a jacket and a dress. The jacket was quite cheap 2.Other uses: -to talk about someone's job, e.g. She's an architect. -with numbers and fractions, e.g. a hundred, a million, a third -to mean every with expressions of time, e.g. once a week, five times a year -with What...! exclamations, e.g. What a strange person! ZERO ARTICLE (NO ARTICLE) There is no article: -in front of plural countable nouns when making general statements, e.g. Apples are good for you. -in front of an uncountable noun when making general statements, e.g. Coffee keeps me awake. -in front of abstract nouns, e.g. Honesty is the best policy. -in front of meal times ,e.g. We have lunch at one. -in front of certain places like ho...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts: tänased eestlased on keskmiselt vähem ettevõtlikud kui teised Euroopa rahvad ning riskide võtmise ja isetegemise asemel oodatakse tihti seda, et riik peaks pakkuma kõike: töökohti, kindlustunnet ning p...
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näitek...
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat. Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on ...
Mida rohkem, seda uhkem? Barokk sai alguse Itaalias aastal 1600 ning kestis poolteist sajandit ehk aastani 1750. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika on pingeline ja tundeline, üha rohkem hakati lisama erinevaid trillereid, tremoloid ja muid kaunistusi, improvisatsioone jne. See kõik muutis barokkkultuuri väga kirevaks ja mitmekesiseks. Öeldakse, et erinevus rikastab, aga kas ka see on tõsi, et mida rohkem, seda uhkem? Barokkajastul tekkis ka mitmeid tänapäevalgi populaarseid žanre, näiteks ooper ja ballett. Ooper sai alguse Itaalias ning selle eesmärgiks oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks. Prantsusmaal sündinud ballett jutustab samuti mingit lugu nagu oopergi, aga teeb seda läbi tantsu. Barokkajastul Prantsusmaad valitsenud Kuningas Louis XIV tantsis samuti noo...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi
Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus, mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal. Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid "identiteet" ja "akulruratsioon". Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei
Väärtushinnangud ja nende kujunemine Sõna väärtushinnangud viitab sellele, et midagi väärtustatakse ja hinnatakse. Tänapäeval räägitakse sellel teemal väga palju, viiakse läbi uuringuid, koostatakse uurimistöid ja kirjutatakse erinevaid artikleid ning raamatuid. Üritatakse selgusele jõuda, kuidas on need kujunenud ning millises järjestuses neid ritta seatakse. Kuidas on aga tänapäeva inimeste, eelkõige noorte, väärtushinnangud kujunenud ning mida väärtustatakse? Väärtushinnangud võib jaotada kahte gruppi: moraalsed väärtused ning sotsiaalsed väärtused. Moraalsete väärtuste hulka kuuluvad hoolivus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu ning sotsiaalsete väärtuse alla
NOT kitsendab otsingut, esimene sõna peab esinema, teine ei tohi esineda. Nii saab välistada mõne sõna esinemist leitavates dokumentides. Mis on ESTER? E-kataloog ESTER on Tartu ja Tallinna suuremate raamatukogude ühiskataloog. Mis on ISE? ISE on Eesti artiklite andmebaas, kust leiab infot kuni 2016 aasta peamiselt Eestis ilmunud ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklite kohta. Mida see andmebaas sisaldab? üksikuid artikleid 19. sajandist; õigus- ja ajalooalaseid artikleid alates aastast 1900; enamikku ajakirja- ja kogumikuartikleid aastatest 19932016; humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid aastatest 19932013; Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti Eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid. Kas ma saan ISE´st infot ka ajalehtede artiklite kohta? Jah, kuid ainult aastani 2014
Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/), 4.6. küsimusele andmebaasist Emerald (http://www.emeraldinsight.com/Insight/), 7.9. küsimusele andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com), 10.15. küsimusele RRi andmebaasist ISE (http://ise.nlib.ee). 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Võtan Find Article otsingu. Kirjutan esimesse kasti information literacy ning teiselahtrisse university, alumisele kastile valin ka täiendi, et key word. Klopfer, L., Baier, R., Karabenick, S. A. (2004). Benefits of Librarian Leadership in University Teaching and Learning Centers: An Overview and Case Study. MLA Forum, 3 (2). 2
Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolides. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Inglise keeles! Advanced search, ,,information literacy" key word, ,,university" key word. Noriega, E F. (2011). Biblioteca y docencia : motivando el desarrollo de un programa ALFIN en el Consorcio de Universidades. Alexandría : Revista de Ciencias de la Información, 5, (8), 54-68 2
Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Paremalt tulbast valin otsingukategooria find articles. Otsisõnadeks Information literacy AND university. Mõlema puhul ''all fields''. Sain 68 vastet. Wakimoto, Diana K. (2010) Information Literacy Instruction Assessment and Improvement through Evidence Based Practice: A Mixed Method Study. Based Library and Information Practice, 5(1), 8292. Andmebaasis Open Access 2
Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan lehe, Articles, otsin kahe võtmesõna järgi. Saan tulemusi 17. Abstract, La alfabetización informacional en las universidades españolas. Niveles de incorporación a partir de la información publicada en los sitios web desusbibliotecasCRAI,UribeTirado http://www.doaj.org/doaj?func=abstract&id=1037101&q1=Information%20Li
Esse.(V.Jõemetsa artikkel- Kuidas lapsest saab inimene.) Viimasel ajal on aina rohkem hakatud avalikustama juhtumeid, milles juhitakse tähelepanu peredes kasvavatele väärkoheldud lastele. Probleem, millest siiani silmad maas mööda käidi, on õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne.
leidke ingliskeelseid raamatuid autorilt Mayo, Andrew . Täpsem otsing, sisestasin autori Mayo Andrew , keeleks valisin inglise keel ja ühikuks raamat. Tulemuseks oli 1 raamat ,,Human Resources or Human Capital?" 1. Tutvuge andmebaasiga ISE ning leidke vastused järgmistele küsimustele: 4p sooritage otsing märksõnaga ,,ametikirjavahetus" ning leidke pärast 2014. a ilmunud ajakirjade artikleid, kirjeldage otsingut; Liitotsing, sisestasin sõna ,,ametikirjavahetus", lisasin ilmumisaasta pärast 2014, märkisin väljaande tüüp ajakiri ja artikli tüüp artikkel. Tulemuseks sain 2 kirjet, üks on ilmunud ajakirjas Radar ja teine ajakirjas Director. leidke Kadri Kõivult 2015. aastal ilmunud artikleid, kirjeldage otsingut;
Ilmumisaastaks valin 2012, kus saangi vastuseks 19 raamatut ja 1 käsikiri. Antud märksõnaga leidub kaitstud magistritöid. 3. Infohaldus: information, managment Asendab: infojuhtimine ja infokorraldus Kitsamad: Andmehaldus- data managment Infohaldusprogrammid- information, managment, programs Infotalletus- information, storage Teadmuse organiseerimine- knowledge organization 4. ISE Andmebaas sisaldab: Üksikuid artikleid 19. Sajandist Õigus- ja ajaloolaseid artikleid alates aastast 1900 Enamus ajakirja- ja kogumikuartikleid alates 1993 Humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid Andmebaasi haldamisega tegeleb ELNET Konsortsium andmebaasi ISE töörühm.
Millist teemabaasi kasutasite? Ilmumisaeg: 1997 Autor: Jürgenson, Marika Pealkiri: Külmravi aitab üheksal juhul kümnest Kasutan „Liitotsingut“. Pealkiri/Väljaanne: „Tervisetrend“, Sõna: „Külmravi“, Keel: „Eesti“, Väljaande tüüp: „Ajakirjad“ ja Artikli tüüp: „Artikkel“ 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Esmakordselt kasutan andmebaas ISE. Andmebaas võimaldab leida artikleid Eestis varasemalt ilmunud. Minu jaoks oli tegemist väga lihtsa andmebaasiga, lihtne käsitleda ja lihtne otsida kõikvõimalike artikleid. TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Leian 9 artiklit. Näide
2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Kolm arvustust puudutavad Mati Undi lavastust. Kasutasin ISE kunst, muusika, teater, film teemabaasi. Märksõna/personaalia: Mati Unt Sõna: Vaimude tund Artikli tüüp: arvustus Väljaande tüüp: ajakiri Vali teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film 3. Kas „Maalehes“ on ilmunud artikleid infarktist? Kui jah, millal ja mis pealkirja all? Millist teemabaasi kasutasite? Jah, „Kuidas toimida infarkti korral?“ ilmus 2013. aastal. Kasutasin ISE meditsiin ja tervishoid teemabaasi. Pealkiri/Väljaanne: Maaleht Sõna: infarkt Artikli tüüp: artikkel Vali teemabaas: ISE meditsiin ja tervishoid 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus,
Meedia roll kriisiolukorras Eestis on igal inimesel juurdepääs mõnele meediakanalile. Olgu see raadio, ajaleht, televiisor, interneti ajakirjad või sotsiaalmeedia. Ligipääs on kõigil. Praegusel ajal töötavad meediakanalid rohkem kui eales varem. Iga päev ilmub kümneid ja kümneid artikleid praegusest kriisiolukorrast, koroonaviiruse arengust maailmas, kui palju on haigestunuid ja mida valitsus otsustab. Postimehe mobiilirakendus saadab teavitusi keskmiselt iga 10-15 min tagant ja pealkirjad on peaaegu alati seotud koroonakriisiga. Isiklikult arvan, et praeguseks hetkeks on juba ilmunud ja tuleb järjest juurde kohutavalt palju uudiseid ja lõpuks ei saagi enam aru, milline on päris ja usaldusväärne uudis ning milline mitte. Meediakanaleid on muidugi erinevaid
või vaikimisi määratud väljadelt. See võib anda häid tulemusi väga kitsa teema puhul, kuid enamasti on tulemuste hulk suur ja sisaldab ka mittevajalikku. Täpsem otsing (otsing väljade järgi) Saab kasutada ka täpsemat otsingut (Advanced Search), kus saab ette anda, millisel väljal otsitav sõna peab esinema. See on hea võimalus oma otsingut suunata näiteks juhtudel, kui · soovite leida ühe autori töid · soovite leida artikleid mingist kindlast ajakirjast · soovite, et otsingusõna(d) või fraas esineks ajakirja pealkirjas või sisukokkuvõttes · soovite leida artikleid mingis keeles Sageli saab välju omavahel kombineerida operaatoritega AND, OR, NOT Otsingute piiramine Enamasti on andmebaasides võimalik oma otsingut piirata: · Ilmumisaeg: saab ette anda, mis aastast alates või millisel ajavahemikul ilmunud dokumente otsite.
ajakiri is Maakodu/Maamajndus)) (rule (if phylum is maakodu and maakodu is ei) (then phylum is lugejatekirjad)) (question maakodu is "Kas Teid huvitavad artiklid maakodu/suvila teemadel?") (rule (if phylum is lugejatekirjad and lugejatekirjad is jah) (then type.ajakiri is Saladused/Jana)) (rule (if phylum is lugejatekirjad and lugejatekirjad is ei) (then type.ajakiri is soovitud_ajakirja_pole)) (question lugejatekirjad is "Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid?") (rule (if phylum is ristsõna and ristsõna is jah) (then type.ajakiri is Miniristik/Ristik)) (rule (if phylum is ristsõna and ristsõna is ei) (then phylum is naistele)) (question ristsõna is "kas ajakirjas peavad olema ristsõnad?") (rule (if phylum is naistele and naistele is jah) (then phylum is käsitöö)) (rule (if phylum is naistele and naistele is ei) (then phylum is tervis)) (question naistele is "kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige naistele?")
seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu tegevusprogrammi aastani 2030 Agenda 21. Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole. Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke artikleid leidsin ka Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt. x Tallinna Ülikool 1. Mis on säästev areng? Säästev areng on ülemaailmne mureküsimus ja see on olnud poliitilises päevakorras 1992. aastast alates. Meie kasvava majanduse ja muutuva keskkonna probleemidega tegelemiseks on EL töötanud välja säästva arengu strateegia, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte.
Midagi hoopis erilisemat on uskumus. Uskumus on sisemine veendumus, et nii just ongi õige ning see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandist, kuid haldja mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles 19. sajandi keskpaigast alates. 1 On erinevaid teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome rahvaste pärimusse selline olend nagu metshaldjas. Siinkohal toon välja mõned, mis mulle Aino Laaguse artiklist tunduvad loogilisemad ning millega nõustun rohkem. M. A
protsenti tõepärane ja tekib tunne, nagu oleksime sellest kõigest justkui sõltuvuses. Elustiilitööstuse mõju inimestele on üüratu. Selle tarbijale muutuvad järjest tähtsamaks välimus ja trendikus. Artiklitele lisatakse pilte, mis kujutavad tänapäeva inimese iluideaali – saledust, seksikust ja treenitust. Endalegi teadmata mõjutab see meie alateadvust ning süvendab meie arusaamu ilust veel rohkemgi. Elustiiliajakirjad on tulvil artikleid, mis pakuvad abi kiiresti saleneda või leida omale uus armastatu. Tegelikkus võib olla aga kõike muud, kui ajakirjades kirjeldatu. Minu arvates ei tasu kõike ajakirjades või internetis leiduvat tõepähe võtta. Reeglina avaldab selliseid artikleid kollane ajakirjandus. Põhjus, miks selliseid artikleid kirjutatakse on lihtne – need müüvad. Kollasele ajakirjandusele ongi müügitulu ja klikkide arv tähtsamad, kui väärt info edastamine. Kurb on tõsiasi, et mõned inimesed tarbivad
Eriti viimasel ajal. Üksteise pihta loobitakse halvustavaid sõnu ja väljendeid, mis võib-olla et teevad halvustajal tuju paremaks. Mind üllatas selles uurimustöös see, kuidas inimesed räägivad internetis, avalikult. Üsnagi julme väljendeid kasutatakse ja ka roppe. Ma ei oskagi mõelda, millest see tuleneda võib. Võib-olla tuleneb see tõesti sellest, et inimesed ei oska üksteisega enam korralikult suhelda. Ma ise olen kommenteerinud internetis artikleid, aga ma ei tee seda tihti. Kui kommenteeringi, siis kommenteerin korrektsete väljenditega, kuna mind ennast hakkab häirima see, kui keegi loeks mu kommentaari ja mõtleks, et issand, see mats küll rääkida ei oska. Ma loodan, et lähitulevikus paraneb inimeste suhtlus netikommentaariumites ja inimesed hakkavad mõistma, et alati ei pea kõiki artikleid maha tegema ja ka teisi kommenteerijaid. Iga isik teab ise, mida ja kuidas kommenteerib, aga natuke austust ja
* 1. näitus kahest maalist oli 1890 aastal. TÖÖKÄIK * Alg ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis ma maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja 1. PERIOOD NATURALISM (1895 1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi * Huvitus vertikaalsusest ja vormide rohkusest * Külastab palju kuulsate kunstnkke muuseume * Hakkab eksperimenteerima värvidega * Arenemine toimub abstraktsiooni poole 2. PERIOOD ÕHTUSED MAASTIKUD (19061907) * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist. * Oli väljendusrikas kirjutaja
Individuaalne töö nr 2 2.1 Otsing andmebaasidest Compendex Engineering Village platvormil. 2.1.1 Leia kompleksotsinguga Quick Search artikleid teemal Thermal Treatment of physical properties of polyethylene. a) ,,All Field" leidsin 158 kirjet b) ,,Ei controlled terms" leidsin 1 kirje 2.1.2 Leia Tehnikaülikooli teaduri Malle Krunksi Artikleid andmebaasis Compendex. a) Leidsin 55 artiklit 2.2 Otsing andmebaasist ProQuest Science Journal 2.2.1 Leia Jim Browni artikkel Tools of jobs a) Jim Brown juhatab Tech-Clarity Inc. In Media, Pa. b) Kasutasin Basic Search otsingut, kuhu sisestasin artikli nime. Leidsin ühe artikli, kus avades oli Abstract (referaat) ja Full text (täistekst). Täisteksti alt leidsin infot autori kohta. 2.2.2 Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus
..................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid. Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis
Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks edasi anda täpselt nii, nagu nad on. See, et meedia seda ei tee on kindlasti probleemiks, mis puudutab kõiki pagulasi ning samuti ka kõiki teisi inimesi, kes neid artikleid juhtuvad lugema. Aro Velmeti pakutud lahendus, et ajakirjanikud peaksid olema allikakriitilisemad, on küll hea mõte, kuid see on midagi, mis nad ei pruugi teha. Aga lugejad saavad. Tuleks usaldada ainult tõeliselt usaldusväärsetest allikatest pärinevaid uudiseid. Ning isegi siis tuleks teada, et see lugu ei pruugi täiesti tõsi olla. Kindlasti sain ma artiklist midagi uut teada. Artikleid lugedes olen ma ikka teadnud, et neid võib
nii Urmas Paeti ametit (Välisminister) kui ka neutraalseid tegusõnu. Tema erakondlikku TLÜ Haapsalu kolledz 2 Uurimismeetodid riigiteadustes 2009 kuuluvust mainiti vaid ühes artiklis, mis näitab, et antud isiku puhul ei ole erakondlik kuuluvus väga oluline. Suurem enamus (81%) artikleid on kirjutatud Postimehe ajakirjanike/ reporterite/ toimetajate poolt. Lisaks on kaks artiklit kirjutatud erapooletu autori poolt. Tulemus näitab, et Välisminister ei ole eriti poliitiline institutsioon, kuna puuduvad analüüsivad artiklid koalitsiooni ja opositsiooni liikmete poolt. Artiklite tonaalsus on 65% neutraalne, 31% pigem positiivne ja 4% väga positiivne. Tulemusi võib seostada sellega, et meil on tegemist ministriga, kelle töö ja tegemised ei ole tekitanud
"Ojamölder ja tema minia", mis äratas tähelepanu ka väjaspool Eestit. Kolimine Tartusse ▪ 1863. aasta lõpus oli Jannsenite perekond tingitud kolima Tartusse. ▪ Asusid elama Tiigi tänavale. ▪ J.V. Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest" ▪ Nagu ka eelmises lehes, hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama. Eesti Postimees ▪ Oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus Koidula peale. ▪ Nüüdsest hakkas Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. ▪ Artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis üllatas lugejaid. Esimesed luulekogud ▪ Tartus hakkas koidula rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. ▪ 1866 ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" (esimeste värsside kokkuvõte) ▪ 1867 ilmus "Emajõe ööbik" See luulekogu julgustas
Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. Tasuta muusikakooli direktor (7 aastat) 3. 11 aastat töötas Peterb. Õunkonn kapellis. Ta pani aluse seal poiste koorile ja pilliõpetusele 4. Kogus vene rahvalaule. Andis välja kogumiku 144 rahvalauluga. Kasutas oma teostes rahva loomingut. Kirjutas artikleid. Elulugu: Sündis Novgorodis. Lapsepõlves õppis klaverit. Tema perekond oli seotud mereväega. 1-aastaselt saadeti ta merekooli. Klaveri harjutamiseks jäi vähe aega. Kooli kõrvalt sai ta vahest teatrisse ja sümf. Kontserdile. 1862 lõpetas merekooli ja läks kolmeks aastaks ümbermaailmareisile. Teda köitsid ilusad merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise
Internet töö jaoks- Interneti kasutab peaaegu iga inimene. Internet töö-, mängimise-, sõpradega suhtlemise- ja muu sellise jaoks. Kuigi enamus inimesi kasutab interneti töö jaoks, eriti just kontori inimesed. Nad töötlevad faile, saadavad E-maile, kirjutavad protokolle jne. Eestis ma arvan kasutab iga kolmas või isegi iga teine inimene internetti töö jaoks. Õpetajad panevad hindeid Ekooli, sest see on nende töö. Ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Kui aga õpilaste töö, siis see on vist õppimine, nt kui on vaja teha referaati, uurimustööd, kirjandit või muud sarnast asja ,siis ikka kasutatakse internetti, näiteks asjade otsimiseks. Kui aga jäätakse inglise keeles õppida ja sa ei tea mingeid sõnu ,siis kasutad Google tõlki, mida võib ka nimeta õppimiseks ehk siis õpilaste tööks. Internet mängimiseks- Iga laps on kasvõi kordki elus mänginud arvutimänge või siis mängulehekülgedel
* Maalimises oli 5 perioodi * 1. näitus kahest maalist oli 1890 aastal. TÖÖKÄIK * Alg- ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis maa maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja Rühmitused Jan Tooropi kunstnike kogukond 1909 liitus usklikku kogukonnaga 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige. 1. PERIOOD - NATURALISM (1895-1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi * Huvitus vertikaalsusest ja vormide rohkusest * Külastab palju kuulsate kunstnkke muuseume * Hakkab eksperimenteerima värvidega * Arenemine toimub abstraktsiooni poole 2
intuitiivsetest reeglitest, sest vanematele inimestele ja võõrastele öeldakse teie ning sõpru, tuttavaid ning teisi lähedasi kõnetatakse sinatades. Kuid üsna raske on piiritleda ju seda, kui vana on siis ikkagi vana, kui võõrast võib võõraks nimetada ning kas tuttavat, keda pole aastaid näinud, tasub sinatada. Kirjatöö käigus selgitati välja mis olukordades kasutatakse teietamist ja millal sinatamist. Analüüsitava materjalidena käsitleti Leelo Keevalliku artikleid, kus autor tõi sisse kooliõpilaste arvamused seoses antud teemaga. 1. Ühiskond ja kõnetamine Kõnetamisel on ühiskonnas märkimisväärne tähtsus. Selle abil määrab inimene ise, mis rolli tema kaasvestleja kuulub ning sealhulgas teadvustab, mis laadi vahekord tal teise kõnelejaga on ning kuidas ta temasse suhtub. Samuti väljendatakse ootusi, mis vestlejatel teineteise suhtes on, ning luuakse ühiskondlikke suhteid. Vabalt võidakse sinatada lapsepõlvesõpru,
2, lk. 14-15 Teemabaas: ISE meditsiin ja tervishoid; t:(tervisetrend) and t:(külmravi); väljaande tüüp: ajakiri; artikli tüüp: artikkel 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole ISE andmebaasi varem kasutanud. Peale juhistega tutvumist lihtne ja loogiline kasutada. TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kaheksa Andmebaas: Haridus Pealkiri: Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte Allikas: Universitas Tartuensis Ilmumisaasta: (2006) Kuupäev, osa nr. :21. juuni Leheküljed: lk. 8 Andmebaas: haridus; märksõna: õpetajakoolitus; allika: Universitas Tartuensis; perioodi otsing: 2006 6
Tihti saab jälle lugeda, kuidas kuskil haiglas mingi traagiline sündmus juhtus, kuidas kuskil söögikohas toidu seest midagi leiti või siis kuidas kuskil poes jälle aegunud toitu müüdi. Need kõik uudised muudavad meeletult inimeste arvamusi negatiivsemaks ning see omakorda toob probleeme vastavatele asutustele. Uudised võiksid vähem erinevaid asutusi maha teha ning keskenduda rohkem vajalikule. Peale selle, et kirjutatakse alatasa halvustavaid artikleid, kirjutatakse ka liialt uudiseid mida poleks üldse vaja ning ilma milleta käiks elu samamoodi edasi nagu see seni oli olnud. Peaaegu igapäevaselt leiab tekste selle kohta, kuidas mingi kuulsam inimene on endale uue soengu lastnud teha, või siis millised uhked rõivad endale soetanud. Taolisi artikleid kirjutatakse viimasel ajal nii palju, et põhilisemad uudised hakkavad lausa nende varju jääma.
lemmiku poolt. Kõige rohkem hääli saanud isikud saavad õpilasomavalitsusse. Kuna koolis saavad valida kõik, siis seda võib lugeda demokraatlikuks "valistemissüsteemiks". Näiteks paar aastat tagasi tegid kandidaadid endast video, kus nad tutvustasid ennast ning oma ideid. Õpilased said valida oma lemmiku ning kõige enim hääli kogunud isikud said õpilasomavalitsusse, näiteks Mareli Ots, Karl Kipper, Kätlin Keinast jne. Internetilehekülgedel avaldatakse artikleid, mida kõik soovijad võivad kommenteerida. Levib sõnavabadus. Nimelt sõnavabadus ongi üks demokraatia vabadus- iga inimene võib öelda, mida soovib, kuid samas peab selle eest ise vastutama. Sõnavabadus on positiivne, kuna kõigil on võimalus oma arvamust avaldada. Samas võib sõnadekasutus olla negatiivne ning teha teistele haiget. Näiteks avaldadakse Delfis sageli uudiseid autoõnnetustest ja inimestel on võimalus kommenteerida selliseid artikleid
annaabi.ee 
