Retsensioon ,,Kesköö Pariisis" Käisin vaatamas modernse balleti ,,Kesköö Pariisis" etendust. Etenduse autor ja kunstnik Mare Tommingas on kirjutanud: ,,Tegelikult on ,,Kesköö Pariisis" lihtne armastuslugu. Võib ka öelda, et see on kaasaegne romantiline ballett, kus ei puudu armastuskolmnurk ja intriigid." Igaühele jäeti mõtlemisainet etenduse sisu tõlgendamiseks. Lavastus oli väga ilus ning näitlejad professionaalsed. Mulle meeldisid väga tantsijate kostüümid, mis meenutasid Prantsusmaad näiteks olid naistel peas baretid ning seljas naiselikud kleidid. Kuigi muusika kostis lindilt, andis see etendusele mõnusa atmosfääri. Laulud olid tempokad ning enamasti rõõmsameelsed. Hoogsaid tantse oli väga lahe vaadata.
last, kellest 4 said tuntuks Teosed olid dramaatilised heliloojatena. ja jõulised. Tema ooperite peatege- LOOMING lased olid antiikmaailmast Oli eelnenud 3 sajandi ning süzees oli peaaegu muusikatraditsioonide alati armastuskolmnurk. kokkuvõtja ning sinna Tema ooperitite meespea- kuulunud stiilide ja osad olid kirjutatud vormide täiuslikkuseni kastraatidele. arendaja. Tema teosed on On kirjutanud. polüfoonilise muusika -Üle 40 ooperi kõrgpunkt. -Üle 30 oratooriumi
M. Maeterlinck(18621949) sümbolistliku draama tuntuim viljeleja sündis Gentis õppis ülikoolis õigusteaduskonnas esimene luulekogu ''Kasvuhooned'' ja draama ''printsess Maleine'' lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950)
Georg Friedrich Händel (1650-1759) Händel on teine barokkmuusika suurkuju. Sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Kui Händel sündis, oli ta ema 28. aastane ja isa 56. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow' juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Nagu Bachki, jääb Händel varakult vaeslapseks ja pidi ise leiba teenima. Tal õnnestus lõpetada gümnaasium, astus Halle ülikooli, aga ei lõpetanud seda. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Ta sattus alati olukordadesse, mis olid talle kasulikud. Kuulsuse saavutas üsna varakult. Händel...
,,Kümme lugu", sisaldab realistlikke pilte külaelust."Käkimäe kägu", ,,Nõia tütar" 9. Kitzbergi teemad kirjutamisel, pealkirjad Kitzberg ei keskenud oma juttudes rahva viletsusele, vaid vaatleb pigem elu päikesepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. ,,Maimu- ajalooline romantiline jutustus. ,,Libahunt","Rätsep Õhk ja tema õnneloos", Veli Henn" ja ,,Hennu Veli" 10. ,,Libahunt"- sisu probleemistik, tähtsus Armastuskolmnurk- Tiina,Mari, Margus. Eluhoiakute konflikt- Tiina ja tammarulased. Avati Endla teater. See on hinnatuim kirjandusteos. Selles on kasutatud kohalikke rahvaluulelisi üleskirjutisi libahuntidest.
,,Noored hinged," ,,Pikad sammud," ,,Üle piiri" Miniatuuridekogumik -"Poiss ja liblik," näiteks ,,Ööbik ja lilled," Kaaren ja pojad," ,,Armastus" 1917 ,,Varjundid" (impressionistlik) kirjutab hästi tundlikult, seal on armunud ja tuberkuloosihaiged, päevikuvormis. 1922 ,,Kõrboja peremees" armastusromaan. Olulisel kohal teoses on loodus. Laused on väga napid või väga pikad ja mõtlisklevad. Peamised teemad: peremehe teema, küla sotsiaalne portree, Villu viljatud püüdlused ja armastuskolmnurk. Teatritükk Andres Särevi dramatiseering, tehtud sellest ka film (Leida Laiuse)
maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid. · "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks:
) Rahvusliku helikeele rajajad koorimuusikas olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178. aastal, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Ent libreto keskmes on siiski pigem romantiline armastuskolmnurk. Esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks on Eduard Tubina „Kratt“, mis tuli „Vanemuises“ lavale 1943. aastal. Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal andis uue tõuke eesti kultuurielu hoogustumisele. Esimest korda võis rahvuskultuur loota riiklikule toetusele. Eesti muusika arenes paarikümne aastaga väga kõrgele tasemele. Suureks abiks professionaalse muusika arengule oli esimeste muusikakõrgkoolide asutamine 1919. aastal - Tallinna Kõrgem
HELILOOJAD: Claudio Monteverdi: `Orpheu' Antonio Vivaldi `Aastaajad' GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Tema ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar".Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Kirjutanud üle 30 oratooriumi ,,Messias". JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast
Westminster Abbey`sse tõelise rahvuskangelasena. Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli surma said alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumizanris Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo". Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks inglise keelne tekst. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Isegi ette kanti neid mitte kontsertsaalis, vaid teatris
Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) · Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie · Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" · Koori- ja soololaulud 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: · Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk · Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) · Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensus 9. HÄNDELI LOOMING: · Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt · 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt · 18 concerto grossot
Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" Koori- ja soololaulud 7. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensus 8. HÄNDELI LOOMING: Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt 18 concerto grossot
h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 „Air“ Koori- ja soololaulud J. S. Bach - Prelüüd ja fuuga C-duur (HTK) J. S. Bach - Toccata ja fuga d-moll J. S. Bach - Missa h-moll - Kyrie J. S. Bach - Brandenburgi kontsert nr 5, I osa 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensusä ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid 9. HÄNDELI LOOMING: Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt
rahvuskangelasena. Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli surma said alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumizanris Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk (vastavalt traditsioonidele olid tegelasteks kuningad, väejuhid, kuid Händel kujutas neid tavaliste inimestena, mitte ajalooliselt tõepärastena). Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo". Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks ingliskeelne tekst
· Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk · Da-capo-aariat püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks · Uue aariatüübi näide on avanumber ooperist "Xerxes" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus · Händeli ooperite meespearollid on kirjutatud kastraatlauljaile · Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt · Tihti laulavad neid rolle metsosopranid
· Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk · Da-capo-aariat püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks · Uue aariatüübi näide on avanumber ooperist "Xerxes" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus · Händeli ooperite meespearollid on kirjutatud kastraatlauljaile · Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt · Tihti laulavad neid rolle metsosopranid
Oma ooperites väljendas Händel dramaatilist tegevust ja suuri tundeid palju jõulisemalt kui itaallased. Teistest paremini suutis ta siduda üksikuid muusikalisi numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks ja nii on tema teostes pingestatud lavategevusel olulisem roll kui tema kaasaegsetes ooperites. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatud näide on ,,Julius Caesar" (1724). Händeli ooperite peategelased on antiikmaailma suured isiksused. Ooperisüzeesid valitseb armastuskolmnurk, kuid Händel suudab neis inimlikke tundeid ja karaktereid kujutada ületamatu eheduse ja ülevusega. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lavastaaride lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile palju lihtsat laululisust. Pikad da-capo-aariad suutis ta muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega, mis on tihti üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena.
tuleks. Selle peale vihjas Penn, et ta olevat näinud Trumpi eelmisel õhtul Tähe tänava nurgal ja mitte just kõige kainemas seisus. Briljant olevat seisnud seal kahe preiliga. Ta oli hoidnud ühe käega ühel ja teisega teisel ümber piha. Ja püsti oli ta seisnud tegelikult üksnes tänu daamidele. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärk, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. 6. Armastuskolmnurk Jaak- Virve- Richard Wikmani poisid leppisid kokku, et nad aitavad Pukspuu Juhanit õppimises järgi, et ta saaks uuesti tagasi Wikmani gümnaasiumisse. Nimelt heideti Juhan Pukspuu koolis välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet
Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus. 8 Draamalooming I Draamaloomingu algus · Punga-Mart ja Uba-Kaarel (1894); · Pila-Peetri testament (1897); · Rätsep Õhk (1903); II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915 · Tuulte pöörises (1906) - Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast
3) Villu viljatud pdlused. Villut ei taha olla oma konservatiivse ja vimmaka ning venda temale eelistanud isa jälgedes käija ja traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss, ühtaegu nii isa heakskiitu kui autonoomsust temast. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas. 4) Armastuskolmnurk. Eevi on naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna on keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakub võimalust silma paista enda mehena, Anna pakub võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu on pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna ühtaegu paelub ja heidutab. 1.Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. 2
2. Leena, tema tütar (viimases järgus Kaarli naine) 3. Kaarel, Ala-Soosaare peremees 4. Jaan, sulane Mäe-Soosaarel 5. Anu, tema ema 6. Hans ja Mats, Mäe-Soosaare sulased 7 7. Mai ja Kärt, Mäe-Soosaare tüdrukud 8. Paar külaneidu 9. Karjapoiss 10. Paar "Metsavenda" (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm) Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt
Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile palju lihtsat laululisust. Sageli pikaks venitatud da-capo-aariad püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega. Armastatuim näide uuest aariatüübist on avanumber ooperist "Xerxes", mida laulab legendaarne Pärsia kuningas. Händeli ooperitel ei ole nii hästi läinud kui tema oratooriumitel
Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel on loonud 40 ooperit, mille kuulsamad on "Julius Caesar" ja "Xerxes". Händel on osanud siduda üksikuid ooperinumbreid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem dramaatilist pinget. Tema ooperite peategelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ooperisüzeeid valitseb sageli tavapärane armastuskolmnurk. Tema aariates on palju lihtsat laululisust. Händel rajas inglise oratooriumizanri ning esindas seda omal ajal üksi. Ta võttis küll eeskuju itaallastest, kuid tema väljenduslaadoli nendest ooperlikum ja dramaatilisem. Händelist pärineb 30 oratooriumi. "Messias" erineb teistest. Kõik oratoorumid on kolmeosalised. Ta lõi Vanast Testamendi süzeest suuri rahvadraamasi. Suur osa Händeli orkestriteostest on sündinud 1730. Aastatel, mil helilooja majanduslik seis oli
Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile palju lihtsat laululisust. Sageli pikaks venitatud da-capo-aariad püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega. Armastatuim näide uuest aariatüübist on avanumber ooperist "Xerxes", mida laulab legendaarne Pärsia kuningas. Händeli ooperitel ei ole nii hästi läinud kui tema oratooriumitel
Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule. 1906 tuli Kitzbergi draama "Tuulte pöörises" Vanemuise avamiseks korraldatud näidendivõistlusel esikohale. (Pärast auhindamist tegi Kitzberg näidendisse K. Menningu nõuannete järgi veel muudatusi.) See näidend on armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk kaks meest, Soosaare talu sulane Jaan ja naabertalu peremees Kaarel, võistlevad Soosaare Leena pärast. Sotsiaalne vastuolu tekib sellest, et Jaan teenib sulasena oma endises isatalus ning usub, et temal on sellele talule õigus. Näidend on psühholoogiliselt keerukas ja tegelasi võib tõlgendada mitmeti. Kitzbergi loomingu tipuks on tragöödia "Libahunt" (1911/1912). Näidendi aluseks on Kitzbergi varasem jutustus. "Libahundi" lavastusega avati 1911 Pärnus Endla teatri hoone. See
kodanlusele. Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile palju lihtsat laululisust. Sageli pikaks venitatud da-capo-aariad püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega. Armastatuim näide uuest aariatüübist on avanumber ooperist "Xerxes", mida laulab legendaarne Pärsia kuningas. Händeli ooperitel ei ole nii hästi läinud kui tema oratooriumitel.
● Konservatooriumi koorijuhtimise õppejõud; ● I MS ajal oli Jaroslavlis, asutas seal RAM-i (praegu Rahvusmeeskoor); ● Lauluväljakul monument; ● Tema õpilased– Kuno Areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Eri Klas; ● Kirjutas ca 350 koorilaulu kõikidele kooriliikidele, lastelaule, oopereid, raamatuid; ● Lastelaulud– Rongisõit, Kati karu; ● Ooperid (5)– tuntuim „Tormide rand“; ○ Ungru krahv Hiiumaal röövib valemajakaga laevu, armastuskolmnurk hakkab vastu, krahv visatakse lõpus kaljult alla. ● Raamatud: ○ „Nii ajaratas ringi käib“; ○ „Suu laulab, süda muretseb“. ● MK – Mu isamaa on minu arm, Hakkame mehed minema. Veljo Tormis (1930): ● Soome-ugri rahvaste folkloori propageerija; ● Loonud suurteose „Unustatud rahvad“; ○ kooritsüklid Liivlaste pärandus, Vadja pulmalaulud, Isuri eepos, Ingerimaa õhtud, Vepsa rajad, Karjala saatus.
oma tähtsusetust. Peamine idee on selles, et inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks raas maast jõudu ammutama. Tegelased otsivad lunastust, iga neist on oma õigus ja põhimõtted, mille järgi nende arvates elu peaks käima. Läbiv tegelane Indrek Paas, kelle elukäiku vaadeldakse sünnist keskeani. Epopöäs on pikki tegelaste monolooge , milles arutletakse elu ja väärtuste üle. Pea igas romaanis on ka traditsiooniline armastuskolmnurk, mis lisab sündmustikku dramaatikat ja pinget. Lahendatakse epopöäs küsimusi, mis on inimkonnale kogu arengu vältel olulised olnud. · ,,Tõde ja õigus" I osa (analüüs) Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud
1936 näidend "Kuningal on külm" Allegooriline, palju mõistukõnet, kriitika fasismi aadressil. Pealtnäha muinasjutuline. Kuningas kogu aeg külmetab, aga keegi ei suuda midagi teha. Tark ütles, et ta pääseb sellest kui , kui lossi tuleb neid, kes ei tea kuningast midagi, see lubatakse Angela. Läheb kaasa noormees, kellele Angela meeldib, ei anna alla. Noormees läheb kahe peaga vasikaga linna. Karlast ja vasikast saab libakuningas. 1922 "Kõrboja peremees" 2 probleemiliini armastuskolmnurk ( Eeva, villu, Anna) peremeheprobleem: Millist peremehe tüüpi on noorele Eesti Vabariigile vaja? Pakub välja tüüpe. Vastus romaani lõpus. Allkirjad hiljem pandud. 1926 "Tõde ja Õigus I" "Inimese võitlus maaga" 1929 "Tõde ja Õigus II" "Inimese võitlus jumalaga" 1931"Tõde ja Õigus III" "Inimene ja revolutsioon" 1932"Tõde ja Õigus IV" "Inimene ja armastus" 1933"Tõde ja Õigus V" "Resignatsioon" (Allaandmine) "Inimene ja inimene" palju tõlgitud
(1967) realistlik lugu, imelik jutustamistehnika. Vaatepunkti vaheldus. Annab tegelastele hääle, kes veavad lugu edasi. Radikaliseerimine: romaan ,,Mõrv hotellis" (1969) avaldub radikaalne Unt. 1. radikaalselt modernistlik romaan Nõukogude Eestis. Kirjanduslik murdepunkt. Tõuseb esile lühiromaan zanriga modernistlik märk, ka 1960ndate märk. ,,Tühirand" (1972) tähtsam osa Undist. Tuumne Mati Unt. Armastuslugu, armastuskolmnurk. Tonaalsuse muutus. Kirjutatud ühe hingetõmbega (maniakaalne kirjutusmasin, katkematu tekstiloom, haagib võõraid tekste). Piiblitekstile ülesehitatud, otsib sealt lisatähendusi. Psühhoradikaalsuse tipp: ,,Mattias ja Kristiina" (1974) noorsookultuuriline mäss ja vastuhaku motiiv. ,,Via regia" (1975) esimene kaalukam ilukirjanduslik peegeldus Tartu teatriuuenduse teemadel. Kirjutas sellest vähemalt 2 varianti.
välja noppida Sauteri strateegiad ja praktikad. Reflektsioon eksistentsiaalsetel teemadel. Skeptilisus, pessimism, nihilism, ükskõiksus. Romantiline müüt saab uue tähenduse, armastus asendub suhetega; hirm individuaalsuse kadumise ees, et romantiline suhe võtab isiksusest midagi ära. Romaan "Ära jäta mind rahule"- räägib avameelselt minategelase kohanemisest eluga pärast abielulahutust. Lugu on kirjutatud elule tuginedes, aga pole dokumentaalne. Narratiivne kese on armastuskolmnurk. Pehmem, eksistentsialistlikum, humanistlikum ellusuhtumine. "Sa pead kedagi teenima" vaatleb kahe inimese vahelisi pingeid kohati nukralt, kohati irooniliselt, aga alati keskendunult. Siin on koos stseenid ühe abielu allakäigust. Sauteri ühtaegu argine ja filosoofiline jutustamisviis võimaldab näha detailide taga seaduspärasid ja vastupidi. Mõtteline järg, tumemeelsem kaksik romaanile "Ära jäta mind rahule". Sauteri
Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike seltside tarbeks, mida stimuleeris ka tihe koostöö teatri direktori ja näitejuhi K.Menninguga. 1903 "Rätsep Õhk" 1915 "Kosjasõit" 1923 "Neetud talu" 1918 "Enne kukke ja koitu" tragikomöödia. Lavastus Vanemuises. ("Laseb käele suud anda" Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks. 1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj)
see vaatepunktide vaheldumine toimub tekstis viisil, mida tollases eesti kirjanduses polnud. 3 põhilist vaatepunkti, mille vahel põrgatatakse juttu. Lahenduses rohkem konstrueerimist, aga väga huvitaval viisil. Jooned, mis lubavad kahelda, mis annavad kahtlemise, kas tegemist on realistliku tekstiga. Kui 60ndate lõpul räägitakse eksistentsialismi mõjudest Eesti proosas, siis Undil need hästi näha.Partei kriitika jätab märkamata noorkriitika märkused. Unt kordab üht põhiskeemi ja armastuskolmnurk toetab seda, esteetiline plaan kogu aeg muutub. 60ndatel nii muutunud, et põhjust rääkida teises perioodis Undi loomingus. Võiks nimetada modernistlikuks Undiks. Selge, et 60ndate-70ndate looming ühtmoodi ja mis pärast tuleb, teistmoodi. Modernistlik Unt - esimesed muutused lühiproosas 66-68. Ka tekste, mis saavad eriliselt tuntuks. 60ndate lõpul "Helgi Sallo lahkumine". Sallo
kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), näidendiks sai "Rätsep Õhk" (1903). · Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). · ,,Tuulte pöörises"- avati 13. august 1906 Vanemuise teatrihoone sellega, sealt sai alguse eesti kutseline teater. 10 "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist
annaabi.ee 
